in my own little corner...

Hei,

Pole sel nädalal midagi eriti enda tegemiste  kohta kirjutanud. Pole lihtsalt eriti aega olnud. Teen tööl lisavahetusi ja seetõttu olen veidike oma tavapärasest rutiinist väljas. Kahjuks avaldab see kohe ka mõju mu olemisele. Esiteks ei jõua ma trenni teha nii palju kui tahaks. Teiseks on mu söömine olnud väga kaootiline ja enamasti on nad see nädal sisaldanud ülikiireid panniroogasid, hunnikutes pähkleid ja suurtes kogustes puuvilju. Lihtsalt need on kõige lihtsam variant, mida mööda minnes süüa. Muidugi annab keha kohe märku sellise söömise peale, et see pole õige. Ma ei poolda sellist "söö iga 2-3 tunni tagant söömist" sest ausalt, kellel meil selleks nii väga võimalust on? (jah, ma võiks koridoris kähku midagi ära pugida, aga no mis söömine see on?). Samas ei salli ma ka väga äärmuslikku söömist. See ei ole ka normaalne, kui süüa vaid kord-kaks päevas.

Õnneks saab see nädal kohe kohe läbi ja saan tagasi minna oma tavalise rutiini juurde. Mul on just praegu vaja seda. Mul on tegelikult välja kujunenud väga hea päevakava igaks päevaks. Ma tean täpselt kus ja kui kaua mul aega läheb. Kõik jookseb nagu õlitatult. Praegu aga võtavad lisavahetused palju muuks eesmärgiks mõeldud aega ja energiat. Seega ongi väheke kaoses kõik :)  See aasta on veel enne jõule tulemas kaks nädalat, kus olen oma rutiinist väljas - üks on siis mu enda koolituste nädal ja teine on siis jälle see, kus lisavahetusi teen. Koolituse nädala pärast ei muretse (ja seekord pean lõpuks ujuma Aurasse ka ikka jõudma), aga järgmiseks lisavahetuste nädalaks pean end paremini ette valmistama. Söögikorrad kaasa ja ei mingit hilisõhtust näksimist! :)

Näksimisest veel nii palju, et ma vist pean lõpetama pähklite ostmise. Ausalt ka, ma ei suuda piiri nendega pidada. Eile suutsin päeva jooksul (olgem ausad- õhtu jooksul) terve suure paki pähkleid näost sisse ajada. Mees võttis ka väheke aga see oli tõesti killuke sellest pakist.. No ja ega ma muud süüa jõudnudki, sest kogu aeg oli nagu ora tagumikus, et uneajaks kõik tehtud saaks. Siis oligi, et igakord kui pakist möödusin, haarasin peotäie kaasa ja jooksin edasi toimetama.

Aga kohe varsti on rõõmuaeg käes.. ehk jõuluaeg. Olen tuline jõulude fänn ja ma võiks terve kuu aega jõululaule laulda (ega enamvähem teengi seda igal sobilikul hetkel) ja kaunistada tube. Poolest kuust käskisin mehel ka juba kuuse tuppa tuua, sest no ma lihtsalt tahan võimalikult kaua nautida seda jõulude aega. Aga kuidas ma siis selle jõuluaja üle elan, et oma trenni- ja toitumisharjumusi väga ei mõjutaks?

Algul arvasin, et ei hakka mingeid piiranguid või "miinimumnõudeid" endale ette panema, aga pean seda vist siiski tegema. Ma lihtsalt tunnen ennast. Ega muidu võib asi vist väga käest minna :D Pealegi mulle meeldib, kui saan kuhugi linnukese tõmmata ja öelda, et sain hakkama :D Kui on konkreetne eesmärk, siis on ka midagi, mida saavutada! Aga need punktid linnukeste tõmbamiseks mõtlen välja järgmisel nädalal ja panen ka kuskile nii kirja, et koguaeg mul silme all oleks :D

Saidki kõik olulisemad mõtted kirja pandud, mis peas tiirlesid. See nädal vist enne pühapäeva trenni kokkuvõtet uut postitust ei tule, sest lähen homme Kihelkonnapäevale. Eelkõige esinema ja eks vaatame, mis õhtu edasi toob:)

Olge siis mõnusad ja nautige oma nädalavahetust ja esimest Adventi!




No comments:

Post a Comment