värske emotsioon

Hei,

üks pisike postitus, aga tahtsin teiega oma emotsiooni jagada. Nimelt tulen mina oma lastega väljasõidult tagasi ja mõtlen, et kiikan korra facebooki kuni bussiga koju sõidame. Ja muuseas näen, et ka Viljandi jooksule vabatahtlikud on välja valitud. Noh, teades, et ma ju kunagi ei võida midagi, mõtlesin, kas üldse hakkan lugema, aga kuna üks võitja tuli Võhmast, siis käis väike nõks südame alt läbi.. No tegin siis postituse lahti ja ei no imede ime... Maris võitis!

Esimene mõte.. No mille pagana sisse ma ennast seganud olen!?!?!?! Ma ei jaksa juuuuuuu, ma ei oska joosta, ma lihtsalt sörgin ja pealegi.. 12km !?!?!? Jeerum, ma olen ikka täitsa lammas...

Teine mõte.. Oi, ma pean kindlasti kohe hakkama iga päev jooksma, et mitte treenerile muljet jätta, et olen mingi hull lohe.. Jepp, motivatsioon on laes.. Nüüd tuleb vist muude trennidega tagasi tõmmata ja jooks on mu number1 !!!

Kolmas mõte.. APPPIIIIII!!!! Ma olen ikka täitsa lammas, no paremat sõna mu kirjeldamiseks lihtsalt ei ole... Kuidas ma jaksan, kuidas ma saan...

Neljas mõte... Mis mõttes!?! Muidugi saan, sest ma tahan seda! Saan hakkama nagu naksti. Annan endast 101% ja lähen sellele jooksule ja läbi selle. Ükskõik mis ajaga aga läbin!!!! 

Vot nii on lood siis :) Hoidke pöidlad ja varbad pihus, et ma eluga ja pea püsti selle katsumuse läbi teen! (aga jällegi pean ütlema, et elu annab mulle märke, et see trenn ja tervislik elustiil peab minuga jääma ajast aega) :)

No comments:

Post a Comment