85. Suur jooks ümber Viljandi järve

Heia,

Täna on siis see SUUR päev, kus Maris läks ümber Viljandi järve jooksma :) Et parimad emotsioonid meelest ei läheks, siis panen kohe kirja, et mis ja kuidas asi välja nägi.

Eile õhtul pabistasin veidi kuidas ma autoga pargitud seal linnas saan, kui niipalju rahvast on. Siis aga tuli meelde, et Viigi  ju ka minemas sinna. Sebisin end tema auto peale, nii et suur aitäh sulle! :) No mul oli kohe rahulikum magada, sest teades enda paanitsemist, siis oma autoga minnes oleks nagunii pool ööd mõelnud ainuüksi parkimise peale.

Õhtul vaatasin pikalt telekat.. väike pabin oli sees ja no ei jäänud magama. Lõpuks suutsin ikka magama jääda ja siis magasin kui nott. Tõesti, poleks arvanudki, et nii rahulikult magada saan :D Aga hea oli et sain, puhkasin korralikult välja.

Treener andis soovituse enne kaheksat kindlasti üles ärgata, siis keha ka valmis jooksuks kella 12-ks. Ärkasin 7:52 :D No algul lebotasin veel voodis vähemalt pool tunnikest, siis mõtlesin, et tuleb ikka end püsti ajada. Läksin siis käisin kõige pealt pesemas ja siis asusin köögis toimetama. Tegin putru ja samal ajal koristasin ka veidi kööki (see mul harjumus, et hommikusööki tehes koristan kööki. Enamasti vabadel hommikutel teen alati nii). Jällegi treeneri soovituse järgi sõin korralikult kõhu täis. Lisasin pudrule seekord ka kookospiima, chia seemneid ja mustikaid. Eriti nämma sai ja plika pani mul kaks portsu kohe nahka :D

Siis tuli lastele vanaema järgi ja saatsin nad maale ära. Kell oli juba 10 ka saamas, seega tuli hakata end riidesse sättima. Panin jalga siis need kompressioonisokid, et äkki aitab veidi säärt hoida ja ei hakka väga valutama. Jalga pikad retuusid, selga särgik, pika varrukaga jooksupluus ja jope. Pähe peapael ja kätte kindas (mille sain küll hiljem Liina käest, sest enda omad unustasin maha. Nii et aitäh Liina!).

Kohale jõudes tuli otsida kõige pealt treener üles. No tal oli hullult kiire ja ootasin teda päris jupp aega jooksupartneri telgi juures. Vahelpeal tuli see teine treenija ka. Rääkisime veidi jooksust, rajast, olemisest. TA viljandi inimene ja andis veidi soovitusi raja suhtes. Tulid väga kasuks jooksu ajal :)

SIis tuli treener, väike vestlus, ergutuskõne, pilt ja oligi vaja minna oma stardipaika. No sai siis seal kohapeal nii 10 minutit seista ja mõte muudkui ketras, et kas olen liiga paksult riides või ei.. Ümber ringi kõik hüppasid poolalasti ringi ja kui möödus neiu, kellel ainult lühikesed püksid ja särgik seljas oli, siis oli küll kahtlane olla oma jopega.

Vaatasin suurelt ekraanilt kella -  pool minutit stardini. Lõin oma endomondo sisse ja jäin ootama saatuslikku pauku. Oeh, kuidas see start venis.. no tõsiselt... Enne ei saanudki jooksma hakata kui juba staadionilt välja sai. No sai siis joosta kuni esimese suure tõusuni. Kogu aeg kordasin peas treeneri sõnu: "mine oma tempo järgi. Ära vaata mida teised teevad. Kui vaja, siis kõnni!" Kuna see oli esimene väga raske koht, siis võtsingi  tõusu peal tempo veidi maha ja kõndisin kuni üles välja. Sellest hoolimata hingeldasin tippu jõudes ikka mõnuga.

Sealt edasi jätkus kuskil 6 km-ni enamasti jooksu sammul. Mõni üksik raskem tõus sai paar kõnnisammu ka aga muidu oli väga ok. Siis tuli see ette teada teine raske koht. Seda kohta ma polnud enne läbinud ka, sest see rajalõik ongi avatud ainult 1.mai. No võib öelda, et see väga järsk langus ja kohe otsa tõus oli paras pomm minu jaoks. Sealt edasi andsid jalad mõneks ajaks alla ja pidin leppima väikese kõnniga.

Mingi hetk võtsin end ikka kokku ja sain jälle jooksusammu sisse. Siis edasi oli juba kergem jälle.Tuli veidi laugem (selle raja suhtes) lõik. Äkki oli kergem ainult seetõttu, et olin seal väga raske koha läbimise järel kella vaadanud ja olin oma soovitud ajagraafikust tiba maas. Seega tundsin väikest ükskõiksuse tunnet, et noh.. vähemalt läbin ju.

Aga see selleks, varsti oli juba 9km märk ja siis juba viimane veevõtu koht. Kuna esimeses ja teises veevõtu kohas sain jõujooki (ehk spordijooki) ja see maitses mulle, siis haarasin ka seekord sama. Ja kuna veepakkuja onu oli nii entsuiastlik, siis haarasin vee ka otsa :D No jõin mõlemad ära ja jooksin edasi. Lõpp tegelikult oli väga väga vaevaline kuni 11 km märgini. Sealt võtsin end kokku ja jooksin lõpuni.

Enne lõppu muidugi oli hea kild veel.. No ma ikka pabistasin et suudan raudselt kuskil valesti joosta. ja selle ma ikka ära tegingi.. Nimelt jooksin finiši koridori minnes valelt poolt. SIis rahvas hõikas, et valel pool oled. Peas käis mõte, KURAT!, ja siis udjasin nii kuidas jõudsin tagasi ja õigelt poolt ja staadionilt läksin veel kahest neiust mööda :D :D

Ja oligi jooks joostud, sain medali kaela, joogipudeli ja Milli poolt paki spagette :D Ajee! Ootasin veel Viigi ja ta sõbranna ära, vaatasime veidi niisama ringi ja oligi koju tulek.

Kuigi rada oli raske ja minu treenitus oli ju kõike muud kui hea, siis järgmine aasta lähen kindlasti uuesti! Järgneva aasta eesmärk on treenida ka mägisemal maastikul jooksmist ja järgmise aasta aeg olgu vähemalt 15 minutit parem kui seekord :)

Ahjaa, mis koha sain? Aeg oli 1:37:13 ja 2804. koht. No nüüd on vähemalt järgmiseks aastaks koht ees, mida kindlasti ületada tahan :)

Aga mis veel jooksu kohta tahtsin mainida. Suured suured kiitused nendele 80-90 aastastele, kes ilusti selle raja läbi jooksid. Suurim austus ikka selliste tegelaste vastu! Samuti emad-isad, kes oma noorte lastega jooksid olles nende kõrval ja neid ergutades. Supper lahe vaatepilt minu meelest!


   Kui leian kuskilt pildilt ka hiljem end, siis lisan siia. Ise unustasin pilti teha :P

No comments:

Post a Comment