#100 blogipäeva - 2/100- oskus hinnata kõige olulisemat su elus

Heia!

Täna on olnud üks ülitore päev. Tegelikult oli mul eile lõpupidu, aga ma ei läinud sinna. Paljud on  küsinud, et miks. Laias laastus olid mu põhjused sellised: a) Minu jaoks polnud oluline kulutada palju raha selleks, et keset võõraid saada üles lööduna kätte diplom ja siis koju tagasi sõita, b) kogu see kooliasi on mul veidi veninud ja ausalt öeldes ei ole ma selle üle eriti uhke. Veel vähem tunnen vajadust seda tähistada terve karja inimeste ees, c) minu jaoks on kõige olulisem praegu laste ees veidi tasa teha seda viimast paari kuud, kus nemad on kõige suuremad kannatajad olnud minu koolistressi tõttu.

Seega võtsimegi täna ette ja tegime päris enda lõpupeo. Ütlen juba ette ära, et see oli kõige õigem otsus, mida üldse oleks saanud teha. Läksime alguses parkisime auto ära ja jalutasime veidi Tartu linna vahel. Vahepeal käisime võtsime mu diplomi ära ja siis jalutasime kaarega auto juurde tagasi.

Edasi läksime Aurasse ja sulistasime seal pea kaks tundi. Hästi mõnus oli terve perega koos midagi teha ja poeg sai selili ujumise selgeks. Nii et igati korda läinud käik :D Peale Aurat käisime batuudikeskuses UP. Seal olime küll ainult tund aega, aga kuna lapsed olid ujumisest juba suhteliselt väsinud, siis oligi tunnike täitsa paras aeg seal hüppamiseks.

Peale hüppamist läksime lõunakasse ja sõime pannkooke :) Väga head olid ja see oli üks nendest hetkedest (või päevadest õigemini), kus absoluutselt ei lugenud suutäisi, kaloreid, portsusid ega midagi muud. Mõnikorda on hetki, kus lihtsalt kõik muu on olulisem kui see, mitu grammi süsivesikuid, rasva või valku sa nüüd selle toidukorraga said. Pärast söömist sai veidi ka šopatud ja tagasi sõites käisime veel mu vanemate juurest ka läbi, et mu "lõpupidu" tähistada. Ja siis sõitsime koju, et puhata :)

Päev oli tõesti ülimalt tore ja ma absoluutselt ei kahetse, et vahetasin piduliku lõpupeo aktuse selle perekonnaga väljasõidu vastu. Võib olla kui mul poleks lapsi, siis ei saaks ma üldse aru, miks ma niisuguse otsuse tegin. Aga praegu, olles sellises seisus nagu olen, oli see tõesti üks ja ainuke õige otsus :) Muidugi sai meil juba ka järgmine Tartusse käik ära planeeritud. Ahhaa, kino ja seiklusrada on ootamas!

Nüüd aga loovutan arvuti lastele, et nad saaksid päeva lõpetuseks ühe multika vaadata :) panen teile siia lõppu mõned pildid ka meie päevast:) Päris koguaeg kaamera käe pärast polnud, seega on enamus pilte batuudikeskusest :P

Ei tea kes keda püüdis päästa :D 

Auras Mareku katsed vett basseinist välja tõrjuda :D
Mareli hüppamas

Mareku hüppamine vol 1


Mareku hüppamine vol 2 (tal tuli neid ägedaid võtteid mitmeid :D )
Emme ja tütar :) 
Ei vaja vist kommentaare :D 


Njah... :D 

No comments:

Post a Comment