Palju õnne mu blogile! :)

Tere jälle :) 

Täna on  eriline päev. On 13 ja reede, mis enamustele on ülimalt müstiline ja ebausuga seonduv päev. Lisaks sellele on minu blogil täna sünnipäev! Jeiiii :) 

Sellega seoses lugesin oma esimesi postitusi.. Oh aegu ammuseid, eks ;) Arvestades oma kõiki tõuse ja mõõne võin vist olla õnnelik, et selle täpselt aastase blogimise jooksul, olen suutnud enda kukilt üle 10 kg eemal hoida (mitte arvestades kilosid, mis enne blogimise algust sai kaotatud). Muidugi saaks paremini ja vahepeal oligi periood, kus see tulemus oli oma 7kg parem AGA arvestades, et olen suutnud praegust kaalu enamvähem ühe koha peal hoida juba kuid, siis minu meelest olen ma väga tubli :D (kes ikka kiidab, kui mittte ise, eks ! ) 

Mingis mõttes peaks see olema nüüd see analüüsimise hetk, et kas olen selle aasta jooksul midagi blogimisest saanud, õppinud ja ehk on see mind kuidagi arendanud. Ehk isegi arutlema, kas üldse on mõtekas endast nii palju infot interneti keskkonda salvestada. Kuigi olen saanud nii väga negatiivseid arvamusi kui ka positiivseid enda blogimise kohta, siis võin praegu öelda, et olen super rahul, et mul on see blogi. Kohe seletan ka miks. 

Esiteks olen saanud selle abil endale paksema naha. Alguses oli iga negatiivse kriitika peale meel must ja tekkis tahtmine asja nurka visata. Aga ma ei teinud seda, võtsin igast kriitikast selle produktiivse osa ja arenesin. Arenesin ka selles suhtes, et kui kriitika oli ikka lihtsalt sapi pritsimine, siis ma ei võtnud seda hinge.
 
Iga kriitika suhtes, mis minu meelest ei olnud õiglane, uurisin ja õppisin asja, et saada targemaks ja vahel ehk mõne kriitika suhtes ka vastu argumenteerida ilma ründamata (mis minu meelest on noorte blogijate üheks probleemiks, et ilma kriitikasse süvenemata kohe vastu hakatakse ründama). Samas andis see mulle ka julgust esinemiseks (töö juures tegelikult on see oskus väga vajalik). Ilma selle blogita poleks ma iial julgenud osa võtta kevadisest jooksukatsumusest treeneri juhendamisel. Oleksin väga põdenud, et mida teised arvavad jne. Enam ei põe, absoluutselt, sest see on ju minu elu, minu keha, minu valikud :) 

Samuti olen saanud blogi kirjutamisest tohutut abi kogu oma protsessi läbimisel. Kui on hästi läinud, on hea koht kus seda kuulutada, ilma et sõbrannade kõrvad peaks jälle kannatama mu kaalu-trenni juttusid. Samas olen saanud siia kirjutada enda langustest. Minu meelest on oluline kirjutada ka langustest ja masenduse hetkedest. Sest ma arvan, et on palju kaalulangetajaid, kellel ei lähe 50 kg kukilt aastaga ja on jätkuvalt energiapallid. Paratamatult elu toob me teele probleeme ja stressirikkaid olukordi. Minusugustel, kes on emotsionaalsed sööjad, on selliste perioodide läbi elamine väga raske ja enamasti langetakse tagasi lohutussöömise ja õgimise juurde. Olen ka mina selle aasta jooksul neid perioode ju läbi teinud. Aga võin enda kiituseks öelda, et trenn on kogu selle aja minuga kaasas käinud. 

Sellest saabki välja tuua uue positiivse asja, mida olen blogi abil saavutanud - harjumus teha trenni 3-4 korda nädalas. On nädalaid, kus sai trenni rohkem tehtud, mõnel ka vähem. Aga siiski on vajadus trenni teha! Mu keha nõuab seda ja vahel on hetki, kus keha nõuab aga vaim ei jaksa.. Siis on endal jube naljakas tunne, et varem oli pigem "pea nõuab ja keha ei taha" olukorrad :) Lisaks trennivajaduse tekkimisele olen sõbraks saanud jooksmisega. Tegevus, mis varem oli minu jaoks piin. Oi, kuidas ma kehalises vihkasin Cooperi testi :D Ja siis tuli ju ainult 12 minutit joosta :D :D oh mind! 

Aga tegelikult on kõige olulisem asi, mida selle aastaga olen õppinud see, et ma armastan oma keha! Mis sellest, et mõne jaoks on minu kaal jälestav ja sureks enne maha, kui nii palju kaaluks. Mina vaatan peeglisse ka kõigi oma lisakilode ja voldikestega ja tean, et olen ILUS! Olen piisavalt tark, vaimukas, sõbralik, usaldusväärne ja tugev, et öelda, et ma armastan iseennast! Ja ka mitte kõige vängem kommentaar selles suhtes ei muuda seda. Muidugi tahan ma kaalust veel alla võtta, oma keha vormida, enda mõttemaailma arendada, end üldse igas mõttes arendada AGA iga inimene peabki arenema elu jooksul. See ei tähenda, et ei võiks olla rahul ja õnnelik sellega, mis sul hetkel olemas on! 

Selle kokkuvõttega lõpetangi selle sünnipäeva postituse! Nii, et palju õnne sulle, mu blogi. Loodan, et me koostöö säilib veel aastateks. Ka siis, kui mu praegused eesmärgid on täidetud ja uued seatud ;) Loodan, et ka mu lugejaid jätkub selleks ajaks ja ehk isegi tuleb neid juurde, sest kuigi peamiselt pean ma seda blogi ikka enda jaoks, siis natuke loodan, et mu blogist on abi ja tuge ka kellelegi teisele ! 


8 comments:

  1. Palju õnne. Küll see uus aasta tuleb sulle veel parem kui mööduv!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kindlasti! Ma üldse ei kahtle selles ;)

      Delete
  2. Palju õnne!
    Mina elan siit kaugelt su tegemistele kaasa ja püüan ka tubli olla :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. aitäh:) vaatasin jah, et oled ilusti jälle tubliks hakanud, väga tubli! Hoian ka su tegemistel silma peal ;)

      Delete
  3. Palju õnne blogi sünnipäeva puhul :)
    Ja sa oled väga tubli olnud :)
    minule sinu blogi ausus meeldib ja lugesin sinu blogi enne ja loen ka edasi ja ütlen vaid jätka samas vaimus ja ära pane neid kriitikanooli, mis teised sulle pillavad tähele, sa oled väga tubli ja võid enda üle olla uhke :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh :) Kavatsen edaspidi ka tubli olla ;)

      Delete
  4. Õnnitlused! Ilus pilt su blogil taustaks :)

    ReplyDelete