#100 blogipäeva 43/100 - foam roller

Heia,

lõpuks sain ka endale ikkagi selle foam rolleri ära tellitud! Jess!!! Kuna Margit tegi veidi aega tagasi super hea juhend-postituse, siis nii kui pakk käes, hakkan tema juhendite järgi maadlema selle rulliga :D

Päev täiega kirjas!

PS! Homme juba kookosrasva loosimine, nii et viimane aeg veel like´ida ja pilte jagada ;)

PS2! Higistamine kestab, aga olen täna kõvasti tõmmelnud siin pakkida ja kardinaid alla võtta jne. Nii et välja teenitud higi :D

#100 blogipäeva 42/100 - aitab kuumast!

Teate, see ilm hakkab mul juba vaikselt üle viskama. Olgu, oli tore paar päeva lõõskava päikese käes soojeneda ja veidi vette katsuda. Isegi järgmisel paaril päeval oli tore lihtsalt lebotada, sest isegi käe üles tõstmine pani higi voolama. Ah, mis ma ajan.. Isegi hingamine ajas higistama!

Aga praegu.. lihtsalt hakkab juba kopp ette tulema ja ma keeldun sellises kuumuses kolima!!! Ja muidugi eilne imelik vihmahoog tegi korraks olemise jahedamaks aga tekitas mul rõdul sellise segaduse, et oleks võinud olemata olla..

Oeh, ma lähen üritan nüüd edasi oleskleda. Jube mõelda lausa, et mõned on nii tublid ja teevad sellise kuumusega trenni ka (häbi, häbi mulle!).

PS! Kui millestki rääkida pole, siis ilma jõuab alati kiruda ,eks ;)


#100 blogipäeva 41/100 - vahel tahaks tagasi rutiini

Suvi on mõnus, sest saab elada väheke rutiini vaba elu. Mingi hetk aga hakkad tunda, et tahaks tagasi rutiini, et kõik päevad oleks paigas ja saaks elada nii, et tead vähemalt 5 päeva ette, et mis toimuma hakkab. Mõnele võib olla meeldib selline spontaanne ja huvitav elu, aga mind väsitab see. Hetkel vaikselt tunnengi, et tahaks juba mingit kindlat päevakava ja rutiini :) 

Tegelikult on rutiin hea asi. Esiteks kui sul on paigas täpne nädalaplaan, siis on sul paigas ka ajad, millal sööma pead ja millal trenni teha saad. Teiseks planeerid ka rohkem mida süüa teha ja jäävad ära sellised "ah, ma lähen ostan parem ühe jäätise selle kuumaga" otsused. Kolmandaks, kui plaan on ees, on suurem tõenäosus, et kõik trennid saavad tehtud ka. 

Praegu on nüüd teist nädalat selline täielik kaos mu elus, kui vaadata planeerimist. Mere äääres ei pidanud ju üldse midagi mõtlema ega tegema. Koju tulles ei saanud kuidagi sellest "mullist" välja ja mitu päeva läks kuidagi sujuvalt ja mitte midagi ette planeerides. See tähendab, et tegin, mida täpselt eelmise tegevuse lõppedes pähe tuli ja sõin täpselt seda, mida andis tühja kõhu korral olemasolevatest asjadest kokku keerata. 

Oeh, veel mõned nädalad ja saab tagasi oma "igavasse" rutiini :) Seni aga üritan võtta veel viimast päikesest ja vabast ajast (ei hakka end hullult piinama, et trennid on ära jäänud ja söömine pole just kõige eeskujulikum). 

PS! 1. augustiga peaks meie järjekordne perekondlike sünnipäevade laine ka lõppema, seega saab söömise ka jälle korda seada! 


#100 blogipäeva 40/100 - kolimine

Kõige jubedam, närvesöövam ja ajakulukam tegevus on kolimine. Siiani on enamus mu kolimisi olnud sellised suhteliselt väikesemahulised. Umbes paar kotti riideid, paar mööblieset ja kõik. Samas ikkagi ülimalt väsitav... 

Kõige mahukam kolimise kogemus on ajast, kui Türilt Võhmasse kolisime. Mööbli saime ilusti auto järelkäru kasutades kahekordse sõiduga ära viidud. Aega võttis see kolimine siiski terve pika pika päeva. Järgmisel päeval olid kõik kohad kanged, aga seal mängis rolli vist see, et Türil elasime kolmandal korrusel :D 

"Vaikselt" olen vist siin märku ka andnud, et hakkame jälle kolima. Kuna notar pole veel olnud, siis oma uut tulevast kodu teile veel tutvustama ei hakka (kuigi siin kohalikud teavad vist kõik juba). Hakkasin pakkima vaikselt juba mingi üle nädala tagasi. Ootan lihtsalt seda päeva juba nii hirmsasti!!!! Sai pakitud selliseid asju, mida igapäevaselt ei vaja (talveriided, laste mänge ja raamatuid, enda tööpabereid jne). Nüüd oleks varsti vaja hakata ka mööblit lahti võtma ja muid igapäevasemaid asju pakkima hakata aga mul on juba kasti puudus :D 

Tegelikult on mul juba kerge paanika tekkimas, et ma enam ei taju, kuhu kasti mida ma panin. Ükspäev just oli vaja mehel juukseajamise aparaati. Ta tegelikult oli öelnud, et tal ei lähe seda vaja enne uude kohta minekut AGA nagu ikka, peab ju mõne karbi lahti jälle pakkima :D No siis oli alles pooled pakitud asjadest koos ja juba siis oli kahtlus, et kas ma ta ikka õige kasti juurde juhatasin. Tõsiselt, mu korter on tõsine ladu ja ma, vana tohman, ei pannud peaaegu ühelegi kastile silti ka peale, et mis seal sees võiks peituda! Tark, eks :) 

Peale selle, et ma ei oska kaste sildistada, oskan ma igasugu mõtetuid asju sisse pakkida. Ma lihtsalt võtan asja põhimõttega "lahti pakin, siis sorteerin". Kes teeb nii?!?!?! Päris katkiseid mänguasju jms jama sisse ikka ei pakkinud, aga raudselt saaks näiteks laste riiete kappidest osa asju välja sorteerida juba, aga minu loogika järgi on lihtsam ju kappi pannes sorteerida, sest siis tuleb nagunii kõik asjad uuesti lapata kokku ja ilusti kappi panna. 

Muidugi suudan ma enda kolimise aja eriti keeruliseks muuta sellega, et teen SD tellimuse veel  ja pakid peaks jõudma kohale ENNE korterist lõplikku välja kolimist. Ehk siis veel kaste! Tubli olen, eks :D 

Et veel "mõnusamaks" kolimist teha, peab vist mainima, et mehel on kolimise nädalal täpselt kaks vaba päeva - notari päev (ehk pool päeva juba raisus) ja päev enne korteri notarit (ehk mis ajaks peaks juba kõik tavaar ära tassitud olema). Arvata võite, kes siis neid kaste ja kotte tarima hakkab (Y) Trenn missugune vähemalt ;) 

#100 blogipäeva 39/100 - korter vs maja

Heia :)

Viimastel päevadel on väga paljud küsinud mu käest, et miks ma korterist ära kolida tahan ja miks ma kodu just sellisesse "pärapõrgusse" soovin. Minu meelest on inimesi, kes on korteri inimesed ja kes on maja inimesed. Mina olen üks neist viimastest.

Olen oma elust laias laastus umbes 11 aastat korteris elanud. See arv tundub endalegi üllatavalt suur, sest mulle üldse ei istu see :D Sellest ajast julgen öelda, et vähemalt pooltel aastatel unistasin, et saaksin korterist minema kolida! Miks? Esiteks on korter minu jaoks liiga väike. Ma ei kannata kui pean asju võimalikult minimaalselt ära paigutama, et oleks ruumi ka liikuda. Teiseks ma ei salli, kui mu naabrid elavad mu seina, lae, põranda taga. Tegelikult on mul siiamaani enamasti väga head naabrid olnud. Välja arvatud, kui pisikesena korteris elasime ja seal üks mutt vahel meie peale lõugas ja Tartus ühes kortermajas oli paar joodikust perekonda ja üks joodik ühel ööl konkreetselt meie välisukse ära blokeeris ning me politsei pidime kutsuma. Veel ei kannata ma, kui mu aknast paistavad ainult taevas ja puuladvad. Ja muidugi teise maja aknad. Selles suhtes on praegune korter hull win, sest ühelt poolt korteri akendest paistavad eramajad, mitte korterelamu. Samas jälle alguses (vist nüüd on kõik aru saanud, et see ajab mind eriliselt närvi) käisid mingid mutid vahel mu aknalauale peksmas, sest neil oli võti tuppa ununenud või tahtsid lihtsalt sõbrannale külla saada. No on ju piisavalt põhjusi, et mitte tahta korteris elada?!?

Miks siis maja parem on? Esiteks saan ma rohkem ruumi. Olen elanud oma elust siis 14 aasta oma majas ja kuigi meid oli seal majas päris palju (mul palju õdesid-vendasid) ja algselt elasime väga kasinates tingimustes, oli see ka siis juba sada korda parem kui korter. Oma suur õu- lapsele mängimiseks paradiis. Samuti oma põllumaa ja marjaaed. Super! Lisaks saan teha, mida ise tahan ja keegi ei tule midagi kobisema. Kui tahan täna muusika põhja keerata - teen seda. Kui tahan paljalt ringi joosta, sest pagana palav on - teen seda! Ainuüksi need põhjused on igati väärt majja kolimist. Isegi puude tassimine ja muruniitmine (värske muru lõhn, mmm)  on täitsa mõnusad, kui sa teed seda tööd iseenda jaoks :) AHjaa, majja saan ma omale koera võtta!

Miks, ma tahan just sinna "pärapõrgusse" kolida, on see, et linna sees eramaja on minu jaoks sama hea, kui korter. Linna sees majas elades kaob ära see täielik privaatsus, nagu maja eraldatud kohas pakub. Samuti seab linnas elamine teatud piirangud, mida sa oma aia-majaga teha tohid või ei tohi (näiteks teatud piirkondades ei tohi ju maja välisilmet muuta jne). Eraklikus kohas teen oma majaga mis tahan. peaasi, et paberimajandus korras ja sellistes väikestes kohtades on piisavalt juhtumeid, kus vallavalitsus on kõike lubanud, peaasi, et tuleb hull, kes tahab sellises kohas elada :D Nagu meie siis!

Olen vist piisavalt ära tõestanud, et minu jaoks on ainus parim koht elamiseks just seal keset põlde ja tühjust. Kohas, kus lähim naaber on küll nägemise kauguses, kuid piisavalt kaugel, et saan nautida oma privaatsust. Kohas, kus koera pidamine on nii luksus kui hädavajalik. Kohas, kus saan teha kõike oma käe järgi (või arvestades ka muidugi mehe soovidega :D). Oeh, ma nii ootan juba seda päeva, kui ma korteri ukse enda selja taga kinni saan tõmmata ja öelda sellele eluperioodile hüvasti!

#100 blogipäeva 38/100 -minu päev pildis

Tänane päev oli tegus ;-) vaadake ise...
tööpõld nr1 

Abiline nr1

Abiline nr2


tööpõld nr 2

abiline nr3 (temast oli ka reaalselt kasu) 

tööpõld nr 3 
Nagu ütlesin- oli tegus päev! Nii et head ööd kõigile :)

#100 blogipäeva 37/100 - kiire elutempo ja toiduasenduskokteilid

Heia :)

Olen täna päev otsa ringi tõmmelnud. Või õigemini suhteliselt väikse ala peal (või isegi seistes) korraldanud sadat asja korraga. Sain ühtteist hommikupoolikul pakitud jälle ja siis läksime maale :)

Seal hakkasime kirsse korjama. Kui need aga korjatud sai, oli vaja ju mõelda, et mis teeme neist. Puhastasime need kividest ära, aurutasime suurema osa välja mahlaks (kirsimahl on ülihea!) ja ülejäänud läks potti keema, et talvel oleks hea pudru peale enda tehtud moosi võtta :)

Kui see sai tehtud, siis vaatasin, et veel on aega, enne kui rahvatantsu sättima on vaja hakata. No korjasin siis ühe ämbritäie vaarikaid. Nendega on suhteliselt jama seis juba, otsa saavad... Aga natuke jälle toormoosi sügavkülmas juures, jess :)

Kuna selliseid ja veelgi tegusamaid päevi on tulemas järgneva kuu jooksul päris palju, otsustasin asendada päevas 2-3 toidukorda erinevate toiduasendusjookidega. Esimene katsejänes on icon fiti kokteilid. Olen seda täna kaks korda joonud. Mõlemal korral tuli šokolaadijook (seal kolme eri maitset ja paki peal pole kirjas, mis maitseline on). Korra proovisin veega, teise korra piimaga. Ausalt öeldes veega oli parem :D

Olemas on mul veel kaht erinevat toiduasendusjookide pulbrit. Eks kui kõik kolm ära proovitud, saan teha võrdluse, et milline minu arvates on parema maitsega, mis hinnaga üks või teine saadaval on ja millist ma soovitaks osta ;)

Nüüd ruttu pessu ja siis rahvatantsu, aidaa! :)

#100 blogipäeva 36/100 - kellelgi kutsikat on pakkuda?

Hei,

olude sunnil pakkisime eile mere ääres oma kodinad kokku ja hakkasime koju sõitma. Nuuks nuuks :( Väga kahju on, sest teised saavad nüüd selle ülikuumusega mere ääres end jahutada, kui ma siin palavas korteris istuma pean. Samas on lapse tervis ikkagi sada korda tähtsam ja koju tuleku otsus oli 100% õige.

Koju pidime tulema, sest Marek sai väikse kuumarabanduse :( Lõi kõrge palaviku üles ja olemine keeras väga kehvaks. Isegi täna hommikul ärgates oli veel üle 38 palavik aga saime rohtudega alla ja seni (ptüi ptüi ptüi) pole veel üles uuesti tõusnud.

Kuna aga täna midagi tarka ei osanud teha (planeeritud oli ju nädal lebotamist mere ääres), siis käisime koerte varjupaigas kutsusid vaatamas. Kahjuks ei leidnud ma sealt sellist looma, keda julgeks oma Mareliga kokku lasta (ta on selline laps, kes fännab meeletult loodust ja loomi, seega on mul vaja looma, kes on nõus kannatama tema nunnutamise katseid). Kahju, sest hea meelega oleksin võtnud koera just varjupaigast.

Seega väike üleskutse kõigile, kellel on kuskil tuttaval suure koera kutsikaid (või kohe kohe tulemas). Mulle võib pakkuda kui kuskil mõni üle :)

Ega rohkem ei olegi rääkida midagi tähtsat. Lähen löön nüüd jalad seinale veel veidikeseks ja kui palavus vähe tagasi tõmbab, siis pakin mõned kapid veel tühjaks või midagi :D Ahjaa, rattaga üritan ka väikse ringi teha. Käisin just postkontoris iHerbi paki järel (nämma, mis kaupa ma sain!!!) ja keha kohe nurus, et sõidaks vähe pikema sõidu :)

PS! Teate, järgneva kuu jooksul tõenäoliselt väga palju tervise- ja trenniteemasid siit läbi ei jookse... Mis teha, elukorraldus on lihtsalt selline praegu, et prioriteedid on teistele teemadele kaldus. Luban aga et rajalt kõrvale ei astu. Pigem ongi plaanis ette võtta väike katsetus jälle lähiajal aga kõigest õigel ajal ;)

#100 blogipäeva 35/100- palju õnne, Marek!

Täna saab mu väike lapsuke juba kuue aastaseks. Küll aeg lippab kiiresti... Aasta veel ja peangi ta juba kooli saatma.

Suurema sünnipäeva pidamise tegime tegelikult juba pühapäeval, sest laps ise tahtis enne ära pidada mitte mere ääres mässata kookide-tortidega (seda kookide mässamist mere ääres tahtsin ise vältida tegelikult, aga siiski laps tahtis enne ära pidada :D).

Veidike pilte ka pühapäevasest peost :-)

Marek ja Mareli 

poisil on nägu naeru täis, kui kõik talle laulsid :) 

Vanusele kohaselt läks nii kuus korda, enne kui küünlad puhutud sai.

üht sünnipäeva kinki katsetamas


#100 blogipäeva 34/100 - Kokkuvõte teazy teede joomisest

Nüüdseks olen kahe nädalase teazy teatox kuuri läbi teinud. Millised on muutused ja tähelepanekud:

Positiivne:
  • õhtutee tegi mõnusalt rahulikuks olemise, 
  • ööd peale tee joomist olid sügavama unega ja hommikuti olin varem üleval kui tavaliselt (samas hästi välja puhanud); 
  • nahk muutus klaarimaks, isegi jalanahk, mis mul on väga kuiv, ei olnud enam nii hull; 
  • teed on maitsvad ja nauditavad; 
  • kui hommikuteed juua peale söömist, siis andis hea energiasööstu ning aitas hoida kõhtu kauem täis; 
  • kaal langes tee joomise perioodil (aga siin oli kindlasti suur mõju toitumisel ja trennil!) 
Negatiivne: 
  • lõi veidi seedimise segamini; 
  • kui jõin hommikuteed enne söömist, siis ei tunnetanud seda ärksaks löömise efekti;  
  • paar päeva oli kehv olla. kas oli see teedest või muust, ei tea, aga lugedes ka teiste arvamusi, siis usun, et see oli mürkide väljutamisest tingitud. 
Üldiselt olen teedega rahul. Kas joon neid ka edasi? Õhtuteed võiks täitsa osta, sest see siiski meeldis mulle rohkem :) Hea meelega katsetaks veel mõne muu teega, mis teazy´il pakkuda, näiteks energiateed :)

PS! Hommikune 5km ja pudinad peale mööda mereranda joostud. Mõnus aga tunduvalt raskem ikka kui asfaltil joosta ;-)

#100 blogipäeva 33/100 - aidaa :)

Hommikust,

Täna siis sõidan ära :) Oeh, tulemas siis mõned päevad (päris nädalat olla ei saa, sest nädalalõpus veel esinemine ja enne seda proovid) puhkust ja rahu. Või noh, kellel lapsed on, teab, et mere ääres puhlus lastega ei ole kunagi selline "lööme jalad seinale" puhkus. Ausalt öeldes olen enamasti sealt mere äärest tagasi tulles päris väsinud :D

Igastahes olen teile kaks postitust ette valmis kirjutanud. Loodan, et ehk neljapäeval saan juba arvuti ligi :) Kui tõesti ka ei saa, siis jääb üks päev vahele, pole ju ka maailma lõpp!

Nautige ka teie ilusat ilma! Ja läksime ;)


#100 blogipäeva 32/100- rise and shine!

Täna on üks imelik hommik olnud. Jah, võib öelda varasest tunnist hoolimata, et minu hommik on juba enamvähem möödas :D Ärkasin juba veidi peale viit üles. Miks? Ei tea isegi. Lihtsalt lõin silmad lahti ja oli kohe selline rise and shine tunne peal (äkki on oma mõju eile õhtul joodud teazy õhtuteel, sest olen täheldanud, et kui seda õhtuteed joon, siis hommikul ärkan veidi varem, kui tavaliselt ja olen ilusti välja puhanud).Tõusin voodist püsti ja esimene mõte, mis pähe tuli, oli minna jooksma. Ei tea kust või miks see mõte tuli, aga täitsa tungiv soov oli see.

Üritades end mõistusele veenda (sest kell oli eriti varajane ju), läksin pesin hambaid, riputasin pesu kuivama, sõin ühe banaani. Kell sai selle aja peale juba nii 5.45, aga jooksmissoov oli jätkuvalt alles. Mõtlesin, et kui peab, siis peab! Hakkasin endale riideid otsima, aga pluus, mida selga tahtsin panna oli müstiliselt kadunud. Teadsin, et alguses pakkisin selle mere äärde kaasa (jah, kavatsen seal ka ikka end veidi liigutada), aga kui oma asju üle vaatasin, sorteerisin mitmed spordiriided välja ja selle pluusi samuti.

Miks ma just selle pluusi tahtsin panna, oli seetõttu, et sellel on kaks taskut, kuhu saaksin oma võtmed toppida. Varajase aja tõttu on meil alt uks lukus ja ma poleks pärast tuppa kuidagi saanud (normaalsed inimesed ju magasid alles). No igastahes pluusi polnudki kuskil .Siiani ei tea kus see kurjam end nüüd peidab (raudselt nüüd kappi vaadates on esimene asi mis otsa vaatab, nii tüüpiline oleks minu puhul). Valisin lõpuks endale lihtsalt ühe särgiku selga ja panin välja ajama.

Teine takistus oli endomondo. Või õigemini GPS, sest see suutis võtta 4 MINUTIT enne kui mu üles leidis. Vahepeal oli juba tunne, et jooksen ilma selleta, aga lõpuks ikka sain oma asukoha ära lokaliseerida :D Panini jooksuks intervalli 5:1 ja ajaks panin 35 minutit, sest tegelikult pole ma kunagi hommikutrenni inimene olnud ja ma olin rohkem kui kindel, et peale paari minutit läheb jooksuisu üle (sel põhjusel püüdsin hommikul end ka ümber veenda).

Tegelikult oli jooks üllatavalt kerge. Endalegi märkamata (polnud klappe peas ja mõtlesin oma mõtteid) sai see 35 minutit täis. Mõtlesin, et jooksen siis ikka 5km ära. Kuna peale 4 intervalli sain jooksu soone sisse, siis jooksin lõpuni terve maa. Aeglaselt aga väga mõnusalt :) Lõpuks tuli kokku 5,44km.

Tuppa tulles kõik jätkuvalt magasid. Käisin tegin siis lisaks tavalisele pesule muid vannitoa protseduure :D See sulistamine ajas vist mehe üles, aga elab üle :D Nüüd ootan, et kell saaks pool kümme, siis lähen naudin iluprotseduure kosmeetiku juures ja siis lähme maale poja sünnipäeva pidama!

Täna oli, on ja tuleb üks tore päev! :)

#100 blogipäeva 31/100 - minu esimene loosimine

Kindlasti olete kõik lugenud viimasel ajal meediast, et järjest enam võtab maad kookosrasva ja -õlide kasutamine. Ka mina läksin nüüdseks juba pea aasta tagasi seda usku, et parim rasv absoluutselt kõige tegemiseks on kookosrasv. Miks? Kohe selgitan teile täpsemalt. (PS! Toon välja need asjad, miks minu jaoks on kookosrasv hea, neid nippe on sadu, kui mitte tuhandeid ja neist paljud leiad siit).

Esimene põhjus muidugi on toidu tegemine. Toidu praadimisel, keetmisel on see täiest must have toode. Seda, kas kasutada rafineerimata või rafineeritud (nendest täpsemalt hiljem), on juba enda valida. Minul endal on rafineerimata. Samuti saab kookosrasva kasutada küpsetistes või asemel (1/1 vahekorras). Hea asendus neile, kes soovivad piimatooteid vältida ;)

Väga lihtne viis kookosrasva kasutamiseks on seda paljalt sisse süüa :D  Olen oma elu jooksul proovinud sisse süüa paljalt erinevaid asju ja kookosrasv on täitsa mõnus ;) Vahel olen ma ka kookosrasva ära sulatanud ja lisanud smuutidesse, et tõsta nende toiteväärtust. Seega ei pea kogu sulle sobilikku kogust paljalt sisse ajama (tabeli selle kohta leiate eelnevalt viidatud lehelt). Mina isiklikult püüan päeva jooksul 4 supilusikat ära tarbida.

Ütlen ausalt, et kaugemale, kui selle sisse söömine sajal erineval viisil, ei ole ma jõudnud. Samas on plaanis veel mitut asja lähitulevikus ära proovida. Esiteks pidi kookosrasv olema PARIM naha pehmendaja ja tervendaja. Kuna olen väga hädas oma kuivade jalasäärtega ja sinikatega, siis kindlasti võtan ette ühe kookosrasva kuuri nahale! Samuti pidi kookosrasv juuksemaskina ülihästi mõjuma. Pluss mitmeid erinevaid viise kasutamiseks kosmeetikas - huulepalsamina (valetan, seda olen proovinud ja väga hea!), meigieemaldajana (kindlasti pean proovima!) jne.

Ühesõnaga - ükskõik mis mure varba otsast pealaeni sul kehaga on, siis 99,9% tõenäolisusega saab kookosrasv sind sellega aidata ;)

Aga millist valida? Minu meelest on üldse õlide ja rasvade maailmas väga raske orienteeruda :D Aga üks, mis olen endale selgeks teinud, on see, et on rafineeritud ja rafineerimata rasvad/õlid. Kookosrasv on oma FB lehel väga hea tabeli nende võrdluseks ja ma laenan neilt sealt pilti selle kohta.


Kuna ka ise tükk aega ei teadnud, kust osta/tellida/saada kõige paremat kookosrasva, siis teen selle teile veidike lihtsamaks. Teeme loosimise!!! Rääkisin Kookosrasva esindajaga ja nad oli lahkelt nõus välja loosima lausa KAHELE inimesele võimaluse kasutada nende poolt müüdavaid kookosrasvasid/õlisid. Nüüd täpsemalt tingimustest:

Loosimisse läheb SUUR komplekt kookosrasvadest ja -õlidest: 520ml+ 30ml virgin öko kookosõlisid + 395ml kookosrasva. Teisele osalejale loosime välja 25%-lise soodustuse tellimaks kookosrasva lehelt ;) Selleks, et osaleda loosimises:
1) pane like kookosrasva FB lehele
2) pane like  minu blogi FB lehele - pole kohustuslik, aga oleks kena ;)
3) jaga postitust  oma sõpradega
4) kirjuta siia postituse alla kommentaarina üks (või mitu) võimalus, kuidas kasutad/kasutaks sina kookosrasva. Mida unikaalsem näide, seda parem. Tore oleks kui tuleks väga palju erinevaid võimalusi :)
NB! Et paremini ühildada facebooki like´ijaid, siis lisa siis oma nimi,  mis sul ka FB-s on :)

Auhinnad loosin välja 1. augustil, sest siis on minu nimepäev ja täitsa sobilik päev auhindade jagamiseks :D

HEAD LOOSIÕNNE!!!



#100 blogipäeva 30/100 - intervjuu Kristel Koitlaga

Kuna paljud on huvi tundnud, et kes ja mis see Kristel Koitla on, kelle bootcampist osa võtsin, siis tegin temaga väikse intervjuu. MInu arvamus temast on, et ta on väga hea, toetav ja rõõmsameelne personaaltreener, keda soovitaks kohe igaühele, aga täpsemalt temast lugege intervjuust ;)

allikas 

         Kaua sa oled personaaltreener olnud ja kuidas su karjäär on edenenud?
Praeguseks olen tegelenud treeningute juhendamisega üle kahe aasta - kohati teiste tööde ja tegemiste kõrvalt, kohati ainult treeningutele keskendudes. Mul on olnud õnne osaleda väga lahedatel ja inspireerivatel koolitustel, näiteks eelmisel aastal võtsin osa ühest Los Angeleses toimunud konverentsist, kust ma tulin ära mitme kotitäie lahedate treeningvahendite ja paljude uute ideede ning mõtetega. Karjäär edeneb täpselt nii nagu ise seda tagant lükkad!

         Milliste omadussõnadega kirjeldaksid sa oma tööd?
Kirju, nuputamisrohke, põnev, toredate inimestega tutvumist võimaldav ja arenguküllane.


         Millised omadused peavad olema sinu arvates personaaltreeneril?
Empaatiavõime ja kuulamisoskus on minu arvates selle töö juures kõige olulisemad omadused. Samuti ei peaks treener olema seda tüüpi inimene, kes annab hinnanguid, arvustab, lahterdab inimesi ning "õpetab elama". Personaaltreener võiks ennekõike klienti juhendada ning julgustada. Samas võin öelda, et nii palju kui on inimesi, on neil erinevaid ootusi oma juhendaja suhtes - mõni soovib karmi sõjaväekorda, mõni õlale patsutusi. Seetõttu võib juhtuda, et tuleb läbi katsetada mitme erineva treeneri käe all treenimist - kõik inimesed ei saagi omavahel sobida.
allikas

         Kuhu sa tahaksid karjäärialaselt veel jõuda?
Minu soov on töötada koos paljude toredate inimestega ning samas end pidevalt arendada - maailm on pidevas muutumises. Inimkeha üha uuritakse ning avastatakse uut ja huvitavat, infot on palju ning tihti on see omavahel vastuolus. Kui aga klient tuleb personaaltreeneri juurde, soovib ta saada konkreetset vastust oma küsimustele ja muredele. Kahjuks enamasti aga konkreetseid vastuseid ei olegi. On mõned põhitõed ning suur kogus taustamüra, milles tuleb suuta ise orienteeruda ning juhendada ka oma treenitavaid loogiliselt mõtlema. Sinna sooviksingi jõuda - saavutada oskus juhendada inimesi ise väga häid otsuseid tegema.

         Kas sul on tööalaselt olnud iidoleid või eeskujusid? Kes?
Mul on väga palju eeskujusid - ilma inimesteta, keda imetled, ei saa aru, mis külgi endas veel arendada vaja on. Nad on minu inspiratsioon, aga nimed jätan saladuseks:)

         Kellele on vaja sinu arvates personaaltreenerit? Miks?
Personaaltreenerit on vaja igaühel, ka minul. Natuke juhendamist, nõu ja tagant utsitamist vajame me kõik.

allikas


         Millised on põhilised vead, mida sinu käe all treenijad/toitujad alustades on teinud?
Kui nüüd rääkida kaalulangetamisest, siis häid tulemusi loodetakse saada vaid treenimisega. Tihti võib aga minna nii, et kui rohkem liikuma hakata, kasvab hoopis söögiisu ning kaal ei taha kuidagi muutuma hakata. Toitumine on väga oluline ja samas kõige raskem osa kogu protsessi juures.
Teine viga on see, et ilma eelneva treenituseta soovitakse kohe liiga palju treenima hakata. Alustada võiks siiski rahulikult, vigastusi ei taha keegi, siin võib taas personaaltreeneri soovitustest abi olla.

         Millised on kõige olulisemad asjad, mida peaks rõhutama, et treenija enda eesmärkideni jõuaks?
Ainult üks asi - sihikindlus.

         Mille järgi koostad erinevaid challengeid ja gruppe? Su kodulehte vaadates on alati mingi uus ja huvitav grupp loomisel
Ütlen päris ausalt - selle järgi, mida ma parajasti ise teha tahan:) Õnneks mul on see võimalus. Gruppide sisu on muidugi hoolikalt läbi mõeldud, aga ennekõike soovin, et omavahel saaksid tuttavaks sarnaste huvidega inimesed. Näiteks käimasoleva Bootcampi inimesed on hakanud juba ka omavahel suhtlema ning ühisteks kõndimisteks kohtuma.

allikas

         Kui mõni minu blogi lugeja tahaks sinu käe all treenida, siis mida ta peaks tegema?

Palun kirjuta/helista mulle, räägime ja mõtleme koos, kuidas saan enda teadmiseid Sinu kasuks tööle panna!

Veel infot saate Kristelist ja tema tegemistest tema  kodulehelt ja youtube´ist leiate ka tema juhendatud  videoid

#100 blogipäeva 29/100 - bootcamp´i kokkuvõtted

Heia!

Täna on see päev, kus on viimane päev Kristel Koitla bootcamp´is. Millised on muljed?

Esiteks, söömisekava sobilikust olen varem ka juba maininud (PS! Nüüd kolmel nädalal oma söömisi ei märgi, sest jube kiire on ja järgmine nädal saan netti vist tõesti korraks, ei taha sellele aega raisata). Tema toitumisjuhised on väga lihtsad, arusaadavad ja samas jätavad mängimisruumi erinevate retseptide jaoks. Samuti lisas ta ka mõned retseptid ise, mida ka katsetasin.

Treeningkava oli lihtne, aga toimiv (nagu kohe näete mõõtudest). Täpselt selline, mis motiveeris liikuma, aga ei tapnud õhtuks ära. Hommikune ergutuseks TABATA tõmbas päevaks ilusti käima ja õhtune kõndimine/rattasõit väsitasid ööseks ilusti ära. Super mõnus!

Millised olid siis tulemused? Nüüd peaks trummipõrin tulema.. Ei, tegelikult ütlen ette ära, et vahepeal oli juba kaal veidi enam alanenud, aga viimase nädalaga olen suutnud veidi tagasi süüa (sada põhjust, peamine ikka see, et ise ei suutnud end ära rääkida).

Kaal: - 4,6kg (vahepeal oli juba ka veidi üle 5kg, aga pole hullu)
rinnaümb: -6cm
rinna alt: -6cm
talje: - 8cm!!!!!!!!
sangad:-8cm
tagumik: -5cm
reis: - 1cm

See on 3 nädala tulemus! Kas keegi veel väidab, et see bootcamp ei ole tulemuslik???? Super hea tulemus ju ;) Mul on tegelikult enda jaoks kokku monteeritud aluspesus võrdluspilt ka, aga seda ei avalikusta ;) Nii et saate riietes, kuigi sealt ei tule vahe nii hästi näha :P


NB! Varsti saan Kristel Koitla käest väikse intervjuu ka, siis saate väheke rohkem temast teada ;)

#100 blogipäeva 28/100 - jagamismängud

Heia,

täidan nüüd väikse lubaduse, mille kunagi ammu andsin. Lubasin rääkida ühest võidust, mis juuni keskpaigas suutsin endale saada. Eks ikka FB võidust ;)

Mul tavaliselt ju ei ole väga võidusoont, nagu mõnel (mul üks tuttav, kes kogu aeg võidab; no on alles õnne inimesel nende mängudega :D ). Olen FB ajal võitnud sealt kaudu loetud korrad. Enamasti on need asjad, mida ma tõesti olen tahtnud (näiteks pileteid üritustele).

Seekord siis võitsin Tervis Plussi FB lehe kaudu. Loositi välja Gutzy spordijoogi pulber ja nokamüts. Kusjuures ma just otsisin uut nokamütsi :D Spordijoogi pulbrit ei ole veel jõudnud katsetada ausalt öeldes, aga nokamütsi küll.

allikas
Minu õnneks on see nokamüts täpselt selline, nagu ma olin otsinud. Esiteks ei ole ta väga sügav, seega ei ole terve pea mütsi sees :D Saan ilusti patsi seal tagant nö august läbi pista aga üldiselt on ta suhteliselt pea otsas ainult ja ei higista üle liia. Teiseks on selle mütsi pind enamuses osas võrk. Ja kui pead veidi langetada sõidu ajal siis käib nii mõnus tuul pea pealt läbi :D Üldjuhul mulle väga sellised reklaamipiltidega riideesemed ei meeldi, aga selle mütsi puhul kannatan suure Gutzy kirja ära, sest see on tõesti jube hea müts! :)

Nendest jagamismängudest tulenevalt väike küsimus teile: kas te pooldate blogis loosimisi? Ma ise olen seni suhteliselt nende vastu olnud, sest ei ole nagu leidnud sellist eriti head asja, mida jagada. Samas kui keegi teine oma blogis jagab midagi, mis mulle väga meeldib, siis võtan ikka osa. Seega tahakski teada, mida teie sellest arvate ja siis oskaks edasi mõelda, kas ma enda blogis peaks sellega tegelema või ei :)  

#100 blogipäeva 27/100 - elus tuleb teha valikuid..

teate seda tunnet, kui vahepeal tahate midagi väga. Samas tahate midagi muud ka ja paratamatult ei saa kahte asja korraga.. No mul nüüd ongi väheke selle taoline olukord. Nimelt tahtsin minna nädalavahetusel ühele üritusele, mida olen nagu NIIIIIIIIII kaua oodanud, AGA kuna eraelus on üks oluline asi tulemas, siis pidin tegema valiku.

Jah, ma tean, et mu valik mitte minna terviseblogijate kokkutulekule on õige, aga pagana nõme on olla küll.. Saan täiesti aru, et see otsus tuli teha ja kui see eraelu asi (kunagi saate teada!) ei oleks nii järsku tulnud just praegu ja nüüd, siis oleks olnud üks väga tore päev teiste blogijatega. Mainin ikka uuesti, et oleks nii tore olnud nendega kokku saada, aga jah... Ma loodan, et neid kokkutulekuid tuleb veel ja teinekord saan ikka osa võtta :) Oh jah....

Räägime nüüd rõõmsamatel teemadel ka paar sõna. Hakkasin nimelt vaikselt kohvreid pakkima. Esmaspäeval kolin nädalaks minema eraklikku paradiisi :) Loodan siiski, et jõuan siia igapäevaselt väikse postituse teha. Paar postitust varun teile ette ka valmis, et siis ei tuleks vaid "tere ja aidaa" postitusi.

Tegelikult on minu meelest reisimise puhul alati kõige raskem osa pakkimine. Oleks siis vaid minu enda riided, oh ei! Kõige hullem on laste asju kokku panna, sest nende puhul mängib ilm tunduvalt suuremat rolli (näiteks mina võin vabalt 19-25kraadi juures samade riiete juures käia olenemata kas on päike või ei, aga laste puhul on juba vajalik sellise kraadivahemiku juures erinevaid riietusi vastvalt kas on tuul, päike, kas oleme maja juures või mere rannas jne).  Ühesõnaga lähme jälle nagu kaamlid puhkama :D Kellel on soovitusi pakkimise osas, võib lahkelt jagada :D

Võtan mere äärde endale toiduasendus shake´id ka kaasa, mille iconfit mulle nii lahkelt saatis :) Olen nende  kohta juba nii palju positiivseid kommentaare kuulnud, et üldse ei kahtlegi nende heas maitses.

Aga lähen nüüd mossitan edasi vaikselt kohvri ääres ja üritan miskit head sinna kokku valida, et mere ääres palja tagumikuga ringi ei peaks käima :D

PS!  Eile rattaga sõites ründas mind herilane :S Mees arvas, et ju tahtis mulle rinnasuurendust kinkida (võite siis aimata kuhu ta suraka ära pani D:)

# 100 blogipäeva 26/100 - kuidas siis tee mõjub ka?

Heia,

olen nüüd seda Teazy teatox´i teed joonud peaaegu nädalakese. Mõtlesin, et oleks aeg teha väikseid vahe kokkuvõtteid.

Teed jooma hakates olid mul oma väiksed lootused. Eelkõige lisaenergia saamise suhtes. Peale paari tee joomise päeva oli väheke kurb meel, sest tulid päevad, kus mul just oli kehvem olla. Mõtlesin ja kaalusin, et millest see võib olla... Arutasin ka väheke targemate inimestega ja jõudsime järeldusele, et kas see olemine oli kehvem nüüd sellest, kuumade ilmadega sai keha päris kõvasti trenni (tegin pikkasid rattaringe) või mõjub tee mulle nii. Kuna teel on ka keha puhastav mõju, siis tegelikult olin mingis mõttes ka ette mõelnud, et see paar kehvema olemise päeva võib ju tulla (raudselt mu keha mingeid toksiine vms täis :D). Hetkel ei julge öelda, kummast need kehvad päevad tulid, aga õnneks need on möödas :)

Kuidas siis teesid praegu hindan? Esiteks, maitse on väga meelepärane mulle. Kui algul hommikust teed pidasin õhtusest veidi kehvemaks, siis hetkel ütlen, et mõlemad on tegelikult väga head ja joon neid hea meelega. Varem ma nii palju teed ei joonud ja enamasti oli tee vaid toidukõrvaline jook. Nüüd aga naudin tee joomist omaette tegevusena :)

Mis veel olen enda jaoks avastanud? Õhtutee juurde on märgitud, et juua pärast söömist õhtul. Aga mina olen avastanud, et kui joon hommikuteed veidi peale söömist on mõju tunduvalt parem, kui enne söömist (olen nüüd mõlemat pidi katsetanud). Milles seisneb siis erinevus? Esiteks on olemine tunduvalt erksam, kui oled eelnevalt kõhu täis söönud ja siis jood teed. Annab sellise lisa boost´i olemisele ja ka seedimisele ;) Samuti aitab see säilitada täiskõhu tunnet vältides seega mõtetuid näksimisi :)

Kaalunumber on selle ajaga vähenenud, aga kuna olen ju kaalulangetamise teekonnal, siis ei oska öelda, kas aitas tee, korralik toitumine, trenn või miski muu :) Loodan siiski, et tee on olnud abistav faktor (kasvõi tõesti näksimise vähendamise abiga).

Lõplikku hinnagut veel ei julge anda, aga hetkel ma ise kindlasti jätkan teedega ja soovitan ka teistel katsetada ;) Nii nagu inimesed on erinevad, on ka eri ainetel erinev mõju meie kehadele. Seega ei saa loota kõigil samu tulemusi, aga nii palju kui seni lugenud olen, on enamustel katsetajatel teedest vaid positiivsed emotsioonid tekkinud.

Täpsemalt võite teedest lugeda teazy kodulehelt.

#100 blogipäev 25/100 - minu spordijalanõud

Ühes facebooki grupis uuriti, milliseid jalanõusid keegi trennis kasutab. Mõtlesin ka siis väikse analüüsi teha enda omadest. Nagu ka sinna mainisin, siis tegelikult tahaks juba jälle uusi soetada, aga hetkel pean leppima selle valikuga, mis olemas. Aga nüüd siis lähemalt kõigist jalanõudest (hämmastav, et minusugusel kitsil koonril on nii palju botaseid kogunenud).

Minu kõige vanemad botased - Asics Patriot. Need on nüüd küll väga vanad botased, aga viimasel ajal on nad jäänud kapinurka seisma. Põhjus on selles, et kuna mu jalg on väga kapriisne (ehk kõrge ja lai ning tihti hakkavad paljud jalanõud mu jalaga kaklema), siis vahetevahel oli kombeks sel jalanõul mulle ville tekkida. Ei olegi proovinud joosta nendega, kui kannan õigeid jooksusokke (nende kasutamisele võtmisega olen väga paljude villide tekkimist ennetanud). Nende jalanõude hinda isegi ei mäleta, kunagi õde mulle Soomest ostis, väga hea soodukas oli igastahes. Kunagi kui neid kasutasin tihedamalt, siis enamasti kõndimiseks, nüüd peaks tõesti ka jooksmise nendega ära proovima.


 Järgmised jalanõud said soetatud minu regulaarsema trenni algusaegadel. tegelikult olid enne neid veel ühed samasugused (ainult teist värvi), aga need läksid ruttu läbi... Nagu tegelikult need samadki ja praegugi on nad mul lihtsalt väga väga tagavaraks alles hoitud, et ehk vahel on tõesti vaja siseruumis kasutada. Tõenäoliselt tegelikult rohkem ma neid ei kasutada, aga noh.. Ära ka ei raatsi visata.. veel :D  Tegu igastahes SD-st tellitud Donnay üliodavad, aga samas mugavad jalavarjud. Need on saanud igasusgust trenni- kõndi, jooksmist, jõusaali, zumbat vist isegi. No multifunktsionaalne ja vajadusel asja ära ajav :)



Järgmiseks sai samuti SD-st tellitud kaks paari jalanõusid. Kui ma õigesti mäletan, siis need tulid enamvähem samal ajal. Ühed on reeboki easytone´id ja teised Stormlite´i matka jalanõud. Mõlemad on tellitud eelkõige kõndimiseks. reebokitega olen zumbas ka käinud. Nendel on sellised nö munad talla all, nii et nendega lisandub isegi tavalisel kõnnil väike tasakaalu hoidmise ülesanne (zumbas oli vahel ikka päris raske :D). Stormlite´id on hästi õhukese tallaga ja sobivadki kõige enam sellisele pehmele pinnasele. Pikalt nendega mööda kruusa ja asfaltit ei kõnni.



Järgmisena ostsin Avia botased. Need tegelikult ostsin suure eelarvamusega, et jälle ühed odavad ja raudselt paari korraga läbi vms. No, ma eksisin ja täiega :D Ausalt öeldes, need on ühed mugavamad botased üldse :) Võtsin need ka jalatesti tegemisele kaasa ja ka sealt said nad hea tagasiside. Lihtsalt eeldati, et kuna nad nii odavad, siis arvatavasti kaua nende eluiga ei kesta. No vatti on need saanud jah kõvasti ja vaikselt hakkavad vananemise märke näitama, aga hetkel veel kannatab neid kasutada. Ühed Avia jalanõud tellin endale kindlasti veel, kui need läbi lähevad. Tõesti mugavad! Praegu on need peamiselt kõnni- ja rattasõidu jalanõud. 

ja siis mu viimased, mu elu kõige kallimad botased - Adidas response. Tõesti väga mugav on nendega joosta ja jalad ei väsi üldse ära, AGA paganad läksid kanna tagant katki. Õnneks seni see auk väga mu trenne pole seganud, loodan, et ei hakka segama ka. Nendega on sama lugu nagu Asicsitega, et vahel on mu jalaga tülis ja võivad villi teha kanna taha, aga nendega on selline kummaline lugu ka, et ma kunagi ei tunne villi teket. Nad on lihtsalt nii mugavad :) 



 Nagu nägite, siis ei ole ühtegi Nike jalanõusid.. .Miks? Lihtsal põhjusel- enamasti on Nike botased minu jala jaoks liiga kitsa liistuga. Mul on tõesti väga nõme jalg. Isegi ju seal jalatesti tegemas käies see onu ütles, et sellisele jalale on jalanõude valik suhteliselt kitsas. Nii et mul vist on niigi vedanud, et olen endale nii palju sobivaid jalanõusid saanud :)

Kui palju botaseid teil kodus on? 




#100 blogipäeva 24/100 - kõik algab väiksest mõttest....

Heia :)

Teate kuidas vahel hakkad mõtlema. Peaksid mõtlema vaid ühele detailile, võimalusele, võimalikule lahenduskäigule AGA mõttemaailmas paisub kõik suuremaks kui peaks, lausa väiksema detailini kujutad ette, et kuidas oleks, võiks ja saaks... No mina igastahes olen iga asja suhtes selline suur ette- ja ülemõtleja. 

Täna on just selline päev, kus pea on täis suuri ideid ja lahendusi.. Mõtled ja mõtled, aga samas reaalsusesse midagi veel tuua ei saa, sest tegelikkuses oledki vaid selle kõige esimese sammu lävel. Ei ole veel võimalust detaile reaalses elus rakendada ega neid võimalikke mõtteid ellu viia. Oeh, üks hetk tuleb päev, kus räägin veidi täpsemalt ja mitte nii segaselt, aga lihtsalt olen praegu varbast pealaeni emotsioone täis ja lihtsalt see paiskub vaikselt üle ääre minust välja! PS! See küll kaudselt mõjutab, aga otseselt ei puuduta mu trenni ega toitumist. 

Kui nüüd kõrvale jätta, et olen hetkel nagu väikelaps kommikausis, siis trenni ja toitumise koha pealt olen jätkuvalt mingis mustas augus. Ärge saage valesti aru, mul ei ole seda tunnet, et "sööks vaid kräppi", aga seest soolestik valutab vahelduva eduga ja see tekitab parajat frustratsiooni. Ja kui olemine on, nagu on, siis ei ole seda jaksu, et minna end liigutama ka :S Pääh.... (No täna õhtul joon jälle seda õhtuteed, see peaks seedmisprobleemide korral aitama, ehk teeb homseks olemise paremaks). 

Aga ma lähen nüüd jätkuvalt unistama, et kuidas oleks.. Mõtelda on mõnus! Veel mõnusam oleks, kui võimalikult kähku kõik need mõtted ka teoks saaks teha! Hoidke pöidlaid, et kõik läheks nii, nagu meil vaja! ;) 

#100 blogipäeva 23/100 - väike blogi muudatus

Heia,

olen siin voodis pikali ja vähe kehv on olla.. Ei tea, kas mingi viiruse pisik on see või jätkub veel eilne väsimuse laine. Öösel ei saanud väga hästi magada ka. Pea kumiseb otsas...

Aga kuna siin voodis lebotan, siis mõtlesin, et teen teoks oma kunagise mõtte lisada oma blogisse veidi lehekülgi :D tahtsin teha juba ammu siis lehte, kus oleks kokku koondatud läbitud aeg piltidena. Et siis milline ma mingil perioodil olnud olen. Endal hea vaadata ja ka uutel lugejatel on hea saada ülevaadet minu läbi käidud teest.

Praegu jäi küll lisamata aeg enne seda blogi, mil sain korra peale esimest last 40kg alla (siis jäin uuesti rasedaks :D), aga üritan need ka mingi aeg arvuti tõmmata ja siis lisada sinna :)

Mõtlesin paar lehte sinna üles veel lisada, aga eks näis kui palju mul veel lastakse voodis pikutada ja aega laiaks lüüa :) Igastahes piiluge seda lehte, kui huvi on ;)


#100 blogipäeva 22/100 - mida teha, kui sul on omadega nihu läinud päev ?!

Meil kõigil on aegajalt päevi, kus juba hommikul voodist ärgates läheb midagi nihu. Tihti peale kipubki siis terve päev metsapoole minema, sest ju ütluski garanteerib, et kui juba vasaku jalaga voodist välja astuda, siis midagi head eesolevast päevast loota pole.

Ka minul on selliseid päevi. Vahel juhtub neid tihedamini ja satun lausa tsüklisse nendest (eriti stressrikkal ajal), aga vahel jalutab üks vasakjalgne päev niisama tühjast taevast mu ilusasse ja mõnusasse nädalasse. Just täna nii juhtuski.

Hommikul voodis silmi lahti tehes oli kohe selline " ma ei jaksa midagi teha" tunne. NO läks vist oma pool tundi enne kui silmad lahti tegin ja oma keha voodist välja ajasin. Seda ka enamasti sellepärast, et loomulikud vajadused nõudsid :D  No ja ainult minul ei olnud sellist tunnet, ka poeg käitus täiesti veidralt. Lisaks sellele, et ta ärkas alles mingi kümne ajal üles (no nii kaua me ikka ei maga tavaliselt), oli ta veel päris mitu tundi eriti pahur ja jonnitujus. Võite arvata kui tore see minu jaoks oli :D

Üritasin päeva küll tavalises rütmis jätkata- hommikune virgutus TABATA stiilis ja siis putru tegema, aga no ei olnud üldse enda tavaline olek. Ega see hea tunne ei tulnud ka peale lastega õues käimist. Vahepeal jõudis SD pakk kohale (pääh, ma ikka seekord ei saanud seda rulli) ja hakkasin neid sorteerima, kuigi hea meelega oleks juba siis tahtnud pea patja lüüa ja magada paar tundi. Kuna see sorteerimine võttis aega, siis lõunasöök venis meeletult kaugele ona tavalisest ajast. See mõjutas veel omakorda halvasti kogu olemist.

Üks hetk kahe-kolme ajal ma ikka viskasin pikali ja üritasin magada väheke. Välja sellest suurt ei tulnud midagi, aga vähemalt üritasin :D No ärgates hakkas mingi meeletu isutamine. Vahtisin väheke niisama ringi, siis sõin kohupiima.. Isu ei kadunud. No siis ajasin enda jalad kõhu alt välja ja tegime mehega tunnise kõnni. Lootsin väga, et sellest läheb olemine paremaks (tavaliselt ju läheb), aga ei. Ikka isutab ja väsimus taob jalaga tagumikku.

Tundub, et täna lihtsalt ongi selline nihu läinud päev ja tuleb sellega leppida :D Üritan siiski söömaisudega magama minekuni võistelda ja mitte neile alla anda. Või just peakski ühe tükikese šokolaadi hinge alla panema, ehk läheks paremaks see olemine?!?

Tavaliselt, kui mul selline päev, nagu täna tekib, on kaks lahendust kuidas päev mööda saata. Esiteks on variant, et ma rabelen end pooleks väsitades end täiesti ära. Seega saan ruttu magama minna ja see niru päev saab kiiresti mööda. Teine lahendus on see, et võtan aja täiesti maha, lebotan päev otsa ja enamasti annan ka oma söögiisudele järgi.

Siit küsimus teile - mis oleks teie arvates kõige parem lahendus sellisele päevale, kus on selline nihu olek ja väsimuse tunne lööb üle pea?



#100 blogipäev 21/100 - Esmased kokkupuuted Teazy teedega

Nii,

mainisin siin, et sain Omniva pakiautomaadist väiksed kingitused. Üks nendest oli sellisest kohast nagu teazy.ee.

PS! Enne, kui hakkan teedest täpsemalt kirjutama, siis võtke teadmiseks, et ma panen oma emotsioonid ja arvamused teedest kirja täpselt nii, nagu mina tunnen. Kui miski meeldib või ei meeldi, siis nii ka ütlen. Mõjude kohta sama. Ma ei usu, et ainult tee suudab kilosid kaotada ja sinust duracelli jänest teha. Samas lugedes teede sisaldust, siis teatud mõju neist ootan. Eks see selgu peale katseaja lõppu, kas need ilmnesid või ei :) Samuti ei hakka ma siia kirjutama nendest teedest igapäevaselt vaid täpselt nii tihedalt või harva, kui tunnen vajadust midagi uut mainida nende kohta!

Paki sees oli 14 päevase teekuuri jagu teed. Täpsemalt sain kaht sorti teed - hommikutee ja õhtutee. Lisaks sain ka teepuru kasutamiseks üliarmsa maasika :) No ainuüksi selle pärast tahtsi kohe teed katsetama minna! :D


Et väheke valgustada, mis teed need üldse on, siis siin on väike lõik teazy.ee kodulehelt :

Teazy aitab sul:

Kaotada kaalu
Vähendada söögiisu
Põletada kaloreid
Kiirendada ainevahetust
Puhastada organismi
Saada juurde lisaenergiat


Kuna jõudsin koju suhteliselt õhtul, siis ei saanud kohe teed jooma hakata. Ninapidi sai ikka kaane vahele poetud. Tee pakki sisse piiludes tuli sealt kohe väga hea lõhn. Samas olen ennegi teed joonud, mille lõhn on väga hea, aga maitse ei kõlba kassi saba alla ka. Kuna ma ise joon teed ilma suhkruta, siis peab mulle sobiv tee olema kohe eriti hea!

Õhtul siis tegin suure tassi teed valmis ja ronisin sellega voodisse. Lõhn oli jätkuvalt väga hea. Maitsta kohe ei julgenudki :D Aga kui sõõmu ära võtsin, siis olin jällegi väga üllatunud. No tõesti hea tee oli! Oleks kohe teisegi tassi otsa joonud, aga ei saa ju kõike ühe õhtuga sisse kaanida :D :D Kui nüüd vaadata, mida see tee sisaldab (apteegitilliseemned, kummeliõied, piparmünt, lagritsajuur jne), ma üldse ei imesta, et see mulle maitseb!

Väike teejoomise selfie ka ;) 
Olemise tegi tee küll mõnusalt rahulikuks. Eks nende koostisosade mõju ongi selline rahustav (eriti seedimissüsteemi). Öö sai igastahes ilusti rahulikult üle magatud.

Hommikul tegin kohe hommikutee ka katsetamiseks ära. See minu maitsemeeltega nii hästi ei klappinud. Oli küll hea maitsega, aga õhtutee oli ikka tunduvalt maitsvam minu jaoks :) Äkki tegin hommikul tee liiga kange, sest "maasikas" oli pärast ikka väga punnis, kui selle tee seest välja võtsin. Proovin homme hommikul vähem panna teepuru :D

Nüüd lähen joon jälle õhtuteed. Ma täpselt nagu ei saagi aru, et pakipeal kirjas 14 päeva jagu teed, aga sees 7 pakki õhtuteed... No seda hommikutee puru on omajagu, aga kuna mulle õhtutee meeldis rohkem, siis võiks seda ka rohkem olla :D Igastahes mina joon seda õhtuteed järjest õhtutel ära, jätkub seda siis kauaks jätkub. Tõenäoliselt uus postitus teedest nädala pärast. Siis ehk saab välja tuua juba mingeid teest tulenevaid muutuste tekkimisi või nende puudumisi, eks näha ole!

#100 blogipäeva- 20/100 -kvaliteetaeg lastega

Õhtust :)

Olen inimene, kes tahab, et vähemalt suvel saaksid lapsed käia võimalikult paljudes Eestimaa kohtades ilma avastamas. Kuna lapsed veel suhteliselt pisikesed, siis enamasti on need sellised tavalised lõbustuskohad nagu Loomaaed, Vudila, Elistvere loomapark jne.

Eile õhtul turgatas pähe mõte saata mees rattaga tööle ja ise koos lastega minna Vembu-Tembumaale. Kuna päris üksi ei taha nendega ringi uitama minna, siis pooleldi sunniviisiliselt ärisin enda noorema venna endaga kaasa. Ta ennegi pidanud lapsehoidjat mulle mängima ja koos meiega ringi reisima :D No nagu ütlesin, siis pooleldi sundides oli ta ikka nõus meiega kaasa tulema ja minek sai kinnitatud!

Hommikul hakkasime poole üheksa juba kodust liikuma. Käisime võtsime siis mu venna peale ja suundusime Kurtna poole. Jeerum, kui need lõbustuskohad oleks vaid kohale lähemal... Sõita oli nii tüütu. Pealegi ei olnud mul suurt aimu kuhu täpselt minema peab :D Kaardi pealt sai vaadatud ja ennegi ju seda maad sõidetud aga enne olen alati kõrvalistuja olnud (minul ei jää marsruudid pähe, kui ma pingsalt ei jälgi kuhu sõidetakse). No igastahes kahe-kolme korra telefonist gps kaardi vaatamise ja ühe teeotsa valesti keeramisega jõudsime kohale.

Sisse saades hakkas lustimine pihta. Muidu oli kõik väga ok, aga palavus oli ikka meeletu ja see väsitas vist rohkemgi kui tegevused ise. Igalpool just pilti ei teinud, aga lisan teile mõned pildid :)

ralliässad



let´s race! But first, let me take a selfie ;) 

Väike perepilt ka ikka




Mareli enda tavaolekus (ehk mängib mõnda looma :D arvake ära, keda ?!) 

Väike golfiproff

Vot selline äge päev meil oligi. Ei mõelnud üldse, et trenn jääb tegemata või suhu läheb amps või kaks midagi, mis polnud ette nähtud! Kvaliteetaeg lastega maksab sada korda rohkem !

PS! Sain hommikul Omniva paki automaadist ka paar huvitavat asja, aga nendest kunagi hiljem!

#100 blogipäeva 19/100 - 7.-13.juuli söömised ja trennid

Uus nädal on alanud. Jällegi teen esmaspäevale kohaselt eesoleva nädala jaoks postituse, kuhu lisan jooksvalt kõik oma söögid-joogid ja trennid :)

7. juuli
Hommik: neljaviljapuder, vaarikad
Lõuna: tatar, toorsalat lõhega
Oode: pähklid
Õhtu: tatar, toorsalat lõhega
trenn: 4 minutiline Tabata + 33,32km rattaga

8. juuli - päev kodust väljas! 
Hommik: kaerahelbepuder maasikatega
Lõuna: toorsalat kanaga
Oode: pool vaniljemaitselist jäätist
Õhtu: tatar, toorsalat lõhega + suur õun + tee
Trenn: 4-minutiline tabata; aktiivne puhkusepäev :)

9. juuli 
Hommik: 2 näkileiba juustuga, tee
Lõuna: plov, tomat
Õhtu: seljanka
Oode: keefir maasikatega
Trenn:4-minutiline tabata +tund aega kõndimist

10.juuli 
Hommik: neljaviljapuder, maasikad
Oode: virsik
Lõuna: köögiviljapüreesupp kanaga, banaan
Oode: vanillikohupiimakreem
Õhtu, 2 leivaviil, köögiviljapüreesupp
Trenn: 4-minutiline Tabata +1 tund kõndi

11. juuli -täielik puhkepäev
Hommik: tee (seest keeras imelikult, ei tahtnud midagi)
Oode: pannkoogid vaarikamoosiga (korjasime vaarikaid ja no värske toormoosiga soojad pannkoogid nõidusid mu ära :D)
Lõuna: makaronid, toorsalat, liha
Oode: jäätis
Õhtu: grill ja chill sõprade pool (grill-liha, tomatit, kurki, mõned viilud leiba, veidi cocat, kaks kommi)
Trenn: Puhkus suure algustähega ;)

12. juuli 
Hommik: tee, 2 näkilieiba merevaigu ja juustuga
Lõuna: 2*2 võileiva grillis tehtud leiba juustuga, tass keefirit
Oode: jäätis
Õhtu:
Trenn:

#100 blogipäeva 18/100 - minu mõnus suvepäev!

Täna on olnud ülimalt mõnus suvepäev. Loodan, et kõik on seda nautinud täpselt nii, nagu ise heaks on pidanud. Mina nautisin seda ka, täitsa aktiivselt veel :)

Hommikul läksime ratastega maale. Marekul uue rattaga on tempo tunduvalt kiirem ja jõudsime päris ruttu kohale :) Maal tähistasime õe kaksikute 6. kuu sünnipäeva. Meie peres peavad kõik tähtpäevad ikka tähistatud saama, olgu see nii suur või väike tahes ;) Õde tegi ise selleks puhuks soolase võileivatordi (minu soovitusel :D) ja ühe väikse magusa koogi ka. Ehk siis poisi nimega sai soolane tort ja magus sai endale plika nime. 

Koogid olid ülimalt head. Jah, maitsesin ikka mõlemat kooki, soolast sõin lausa kaks suurt tükki :D Ma ei ole endale kunagi eesmärgiks pannud, et ma enam kunagi ei maiusta. Kogu enda nö "tervenemise" teekonnal olen mõistnud, et äärmused pole kunagi head. Ei ole hea iga päev kooki süüa, aga ei tule kasuks ka täielik kookide välja jätmine. Seda siis minusugusel inimesel, kelle peres on kõikvõimalikud tähtpäevad olulised ja neid tuleb tähistada, ALATI! :D 

Igastahes, kui koogid söödud, siis läksin oma rattatiirule. Ma olen väike rattahoolik viimastel päevadel :D Pidin küll õhtul minema, aga õhtuks tekkisid uued plaanid. Seega jah, võtsin ratta ja hakkasin uhama. Läksin jälle ühe sõbrannaga, kes viitsib mul ikka pikemaid maid ka sõita. Alustasime ühtpidi ringi, aga kuna koer tuli ette, siis keerasime ümber ja otsustasime täiesti teise marsruudi kasuks. PS! Kas ma olen ainuke rattur, kes vihkab lahtiseid koeri?!?! 

Õnneks või kahjuks tuli välja, et uus marsruut kulges vägagi mägisel maastikul :D Ma pole vist elusees nii palju tõuse ja mõõnasid ühe rattasõiduga läbinud. Tõsiselt nagu. Maa oli pikk ja seekord tõesti oli sõitu lõpetades mõnus väsimus peal. Sõit sai kokku 54,54km!!! Mõnus, eks ;) 

Peale seda käisime veel üht maja vaatamas, mis ammu mul juba hingel oli, AGA kahjuks tuli välja ikka väga suuri miinuseid selle maja juures. Seetõttu ei saa ikka sellest majast meie kodu :( Nii et kui keegi teab minu elukoha kandis mõnda maja müüa, siis võib vabalt pakkuda. Mul on sellest korteris elamisest ikka metsikult kopp ees.... 

Peale maja vaatamist läksin võtsin ema juurest ratta ja uhasin sellega koju. Terve tee välgutas kauguses ja kartsin, et jään juba vihma ja äikse kätte, aga õnneks läks see Võhmast mööda ja sain kuivalt koju. Ja nüüd kohe, kui postitus tehtud, kobin voodisse ära ja vahin väheke telekat. Arvan, et olen selle oma päevase treeningkoormuse juures välja teeninud ;) 

Vot selline oli minu tänane päev, mis head teie tegite?

#100 blogipäeva 17/100- rattapäev

Nii, täna siis oli planeeritud hommikuks üks pikem rattasõit sõbrannaga.

Ärkasin hommikul äratusega, sest väljasõit pidi minu juurest olema juba 9 ajal. Me oleme lastega suvise rütmiga nii harjunud, et võiksime vist vabalt juba kümneni hommikul magada :D Aga täna oli sundkorras äratus. Tegelikult minu jaoks ei ole raske äratusega nii 7 ajal ärgata aga siiski, oleks ju tahtnud veel põõnata :) 

Kui juba voodist püsti saadud, läheb kõik edasi ladusalt. Kiirelt hommikused iluprotseduurid, söök ja riidesse. Otsisin veel lastele riideid ja juba oligi mul ema lastel järgi. Marekut pidin veel kõvasti tagant torkima, et see üldse voodist püsti tuleks :D Oli teine nii sügavas unes alles. Aga saime siiski hakkama ja 8.45 olid lapsed riides ja läksid uksest välja. 

Mul olid veel viimased toimetamised ja juba pistsin ka jalanõud jalga ja vedasin oma rata õue ära. Siis läks Endomondo tööle ja hakkasin sõbrannale vastu sõitma. Ega kaugele ei jõudnudki vastu sõita. Mingi minuti-kahe pärast oli ta juba mul vastas. Ja hakkaski meie rattasõit pihta. 

Plaanis oli 45km esialgselt. See tegelikult sisaldas siis seda, et mina oleks pidanud sõbranna juurde minema ja siis oleksime sõitma hakanud. Aga kuna olukord kujunes teistpidiseks, siis leppisime 40km ringiga. Kõik sujus väga ilusti. Üks lõik oli selline, kus sai ainult mäkke ja mäest alla sõita ja seda nii oma 4-5 korda kindlasti :D Lõpuks andsin ikka alla ja vahetasin käiku ka, kaua ma ikka nagu segane selle kõige raskema käiguga mäest üles rühin. 

Tegelikult läks see aeg super kiiresti. Mõtlesin küll kõvasti pilte tee peal teha, aga me jutustasime kogu selle aja igasugu erinevatest asjadest ja läks meelest :D Varsti olimegi juba otsapidi nii kaugel, et sõbranna keeras enda koju ära ja ma hakkasin edasi sõitma. Kuna minul rinnus ikka see 45km ootas täitmist, siis tegin väikse ringiga mineku maale laste juurde :D Kokku sai siis sõidetud 48,36km! 

Rada sai kokku selline: 


Maale jõudes käisime lastega metsmaasikaid söömas :) Maal on ju see luksus, et metsmaasikad kasvavad kohe maja taga :D Väga mugav eks ;) Panen mõned pildid teile ka. 
väiksed maasikalised :) 

nämma, eks ;) 

Kass käis ikka korralikult pere valvamas, kuni need "metsas" on! 
Maasikad lastel söödud, siis puhkasime veidi. Sai tunnike-kaks niisama oldud ja mingi hetk tuli mul mees järgi meile. Lapsed autosse ja mina pidin, nagu ikka, rattaga järgi minema. Kuna ilm on ju täna super ilus, siis mõtlesin jälle ringiga sõita koju. Ja nii tegingi. Sai siis 7,5 km asemel, mis tavaline kojusõidu ots, 22,95km sõidetud :) 

Nüüd vist tänaseks küll aitab rattast.. Vähemalt ma loodan :D  

#100 blogipäeva 16/100- Eesti mees on tantsulõvi!

Heia :)

Jõudsin just koju Tallinnast. Nägu ära põlenud, kannal on vill ja kõht on mega tühi :D Aga kõik see on täitsa väärt, et vaadata sellist etendust, nagu me täna saime. Kohe kõigest täpsemalt.

Hommikul läksime kella 9-st juba rongi peale. Jõudsime Tallinna 10.40, seega oli meil päris palju linna peal kolamise aega :) Üks hetk sain ühe sõbrannaga kokku, kes andis mulle mu ühe väikse võidu, mis siin vahepeal olin saanud. Teinekord räägin sellest täpsemalt. Seejärel läksime šoppama , aga ainult natukeseks :)

Varsti oli kell nii kaugel, et tuli hakata staadionile minema. Minu hea ja nutikas telefon aitas meid välja ja saime GPS abiga õnnelikult kohale (no see Tallinn ei ole tõesti enam nii hull, kui varem tundus :D). Kohale jõudes jätsin sõbranna oma ema ootama ja läksin ise teiste rahvatantsu rühma kaaslaste juurde, kellega hommikul rongiga olin tulnud. Hakkasime etendust ootama :)

Peo algus, 2-3kl segarühmad valmistuvad tantsimiseks. 
Igast tantsust täpselt kirjutama ei hakka. Üldine mulje oli vägev! Ma tõesti ei ole kordagi käinud vaatamas Tallinna tantsupidu ja kõikidel muudel tantsupidudel, kus olen käinud, olen osalenud tantsijana. Seega uus kogemus minu jaoks. Ehk oleks mu emotsioonid teistsugused, kui ma ise rahvatantsu ei tantsiks ja südames seal platsil olla ei oleks tahtnud, kes teab...

Kõige lemmikumad tantsud minu jaoks olid need, kus tantsisid mehed! No need ei olnud ju Eesti mehed, kes nii suure emotsiooniga tantsisin (näiteks tantsus "raha naerab"). Ülilahe oli seda ikka vaadata! See on täiesti õige ütlus, et Eesti mees on tantsulõvi! Hästi lahe oli ka see tants, kus mehed tantsisid poistega (tants "isad ja pojad").

Muidugi olid eriti hingelähedased need tantsud, mida ma ise oleks tantsinud, kui me oleks pääsenud peole. Veidike kurbus tuli hinge neid vaadates. Kõige ilusam neist oli minu meelest Upa-upa, mis suurel platsil oli väga hästi joonistesse koondatud minu meelest.

Väga väga meeldis ka neidude liikumisrühma tants "must ja valge", mis oli ikka eriti äge, sest tuul pani nende tiivad eriti hästi võbelema. Super ilus vaatepilt oli! No ja segarühmade tantsud üleüldse on ägedad, aga jooniste poolest ei jäänud neist ükski nii eriliselt meelde.

Peo lõpus tulid kõik tantsijad platsile ja neid oli NIIII palju. Meeletu! Ja siis tantsis terve see rahvamass tantse "pere labajalg",  "puudutuse aeg" ja "tuljak".



Pärast neid tantse rahvas plaksutas püsti seistes. Päris vägev tunne oli olla osa sellest rahvast. Ja saigi pidu läbi. Tegime veel mõned iluvõtted rühmast ja mina muidugi endast ka :D Kes tahtsid, jäid veel edasi linna peale pidutsema ja "kuivikud" (:D) läksid koju ära, mina kaasa arvatud ;)

veidi põlesin ära jah :P 


Homme loodan postitada teile kogemusi rattasõidust, mis homme hommikul plaanis. Aga täpsemalt siis homme ;) 

#100 blogipäev 15/100- kiire päev :)

Õhtust, 

täna on üks kiire päev olnud. Tavalises olukorras poleks ma täna postitanud, aga väljakutse tõttu ikka võtsin aja ja proovin kähku oma mõtted siia kirja ära panna. 

Tänasega sai Kristel Koitla poolt juhitava bootcamp´i katsumuses nädal aega täis. Millised on esimesed emotsioonid selle kohta? Väga head ikka. Mulle tema antud toidukava sobib ja kaal läheb ludinal :D Mõõtsin eelmine nädal alustades end ära ka, aga uuesti ei mõõda enne, kui kolm nädalat möödas. Samas peeglist vaadates on näha, et natukene (vähemalt minu silmale tundub) on vähemaks mõõdud ikka läinud. Varsti jõuan tagasi selle raske teekonna jooksul nähtud väikseima kaalunumbri juurde ja siis ikka edasi alla poole! (Y) 

Homme lähen Tallinnasse. Hakkab endalegi imelik juba, et ma aasta jooksul nii palju Tallinnasse jõuan. Hakka või uskuma, et tuleb ikka see linn ja seal liiklemine selgeks saada. Lähme oma rahvatantsu rühmaga Tantsupeo peaproovi vaatama. Kahjuks me ise ju sinna ei saanud, aga vaadata on ikka tore. Homme siis jagan peo kogemusi. 

Aga nüüd kiiruga jälle toimetama. Lubasin homme hommikul SD tellimust teha, aga kuna unustasin täiesti Tallinna sõidu alguses ära, siis nüüd tuleb kiiruga kõik asjad täna kirja panna ja õhtul ikka tellimus ära teha :) Ehk täna tuleb jälle pikk õhtu. 

PS! Kui postikulu lubab, siis tellin endale foam roller´i ka ära ;) 

PS2! Hommikuse trenni asemel tegime lastega hommikupooliku mänguväljakul, kaevasime ja ehitasime liivalossi :) Aga see eest tegin lõunal booty shake´i jälle :D Kaks korda jutti lausa ja sama treeneri ühe teise video veel otsa... Ma ei taha teada, mida lihased homme teevad :D