#100 blogipäeva 14/100 - treeningkaaslased

Hommikust!

Täna plaanis väike jooksuring. Nagu olen varem kirjutanud, siis jooksmas käin ma üldjuhul üksi. Täna siiski üritan poja rattaga kaasa vedada ja see tõotab tulla päris raske jooks, sest tal uus ja suurem ratas nüüd :D Aga küll ta oma väsinud ema järgi ootab, kui ma väga kaugele hakkan jääma (ma vähemalt loodan :D ). Temaga on tore käia, vahel ta küll natuke vingub pikema maa lõpu poole, aga üldjuhul olen suutnud teda piisavalt motiveerida, et lõpuni ilma puhkepausita ära pingutaks.

Üldse tegelikult on mul väga vedanud erinevate treeningkaaslastega. Mul on ümberringi mitu inimest, kes motiveerivad liikuma ja tihti on nõus minuga koos liigutama. Esimese hooga võin tuua välja kohe 4 inimest, kes on käepärast võtta enamus aegadel.

Üks nendest on muidugi mu poeg, kellega teeme rattatiire. Tema on siis rattaga ja mina jalgsi või rattal, olenevalt päevast. Marekuga on meil kokkulepe, et kui ma ka üritan kõrvale viilida tema rattaringist, siis ta peab karmilt ütlema mulle, et laps peab saama liikuda :D Aga nii ju ongi. Plikaga nii palju trennitegemise mõttes liigutamist ei ole, sest ta väiksem veel ja väga pikalt ei jaksa sõita-joosta-kõndida koos minuga. Temaga käime väiksemaid otsi, nagu poodi ja tagasi.

Teiseks on üks sõbranna, kellega viimasel ajal oleme enamasti pikki rattaringe teinud, aga ka käime kõndimas. Temaga on sellest suhtes hea, et ise ka trenniarmastaja ja enamasti on ta kohe olemas, kui talle mõte välja pakkuda :) Need rattaringid on täis jutustamist täpselt nendel teemadel, mis enamustel trennikaugetel inimestel ruttu üle viskab :D

Kolmandaks on üks teine sõbranna, kellega käime kõndimas (jah, ootan hetkel kuni sa selle ratta kummi ära parandad :D :D ). Hea on ühendada niisama jutustamise aeg liigutamisega. Kaks ühes tegevus :D Nendel kõndidel tulevad alati mingid head mõtted!

Tegelikult on veel üks sõbranna, aga ta kihutab nüüd Norra ära! Sellest on väga väga kahju (tekitame nüüd süümekaid, eks), aga tegelikult läheb ta sinna täiesti arusaadavatel põhjustel. Ma läheks ka tema asemel :) No loodame, et ta siis saadab trennimotivatsiooni sealt Norra mägede vahelt mulle vahete vahel!

Ja viimaseks on mu enda mees. Siiamaani oli ta jäänud enamasti suulise toetaja rolli. Tavaliselt küsin ta käest, et no kas lähen või ei lähe välja trenni tegema ja ta alati ütleb, et mine kindlasti! Nii armas, eks:) Viimasel ajal on ta ikka minuga vahel kaasas ka käinud, mis on eriti tore.

Tegelikult on mul ka selles mõttes väga vedanud, et mul pole enamasti kunagi probleemi lastehoiuga ajal, kui ma trenni teen. Koju neid omapäid jätan väga harva lühemateks otsadeks, kui tõesti muud võimalust pole (siis ka on lastele väga täpsed korraldused antud ja teadmine, et tädi elab mõned korrused üleval pool :D). Üldjuhul on mul siiski lapsehoidjaks trenni ajal mees. Vahel olen ka sõbranna juurde jätnud või ema juurde saatnud (näiteks kui ise maale järgi jooksen/sõidan).

Seega võib öelda, et mul on suhteliselt ideaalsed võimalused trenni tegemiseks. peab ise olema lihtsalt hakkaja ja neid kasutama!

Võtan siis selle hommikuse trenni katsumuse ikka sooritamisele, nagu eile hõikasin välja. Kuna hetkel olen alles veel voodis, siis võib lugeda mind mitte ärganuks :D Tegelikult pean tunnikese ootama enne kui välja lähen, sest mees läks autoga kontrolli ja magavaid lapsi üksi koju ma ei jäta :) Aga kui ta koju jõuab, siis lähme pojaga välja ja eks näha ole, kas õnnestub ka tema tempos joosta :D

No comments:

Post a Comment