#100 blogipäeva 93/100 - õmblusprojekt

Minu laste lasteaed võtab osa "kiusamisest vabaks" projektist. Kes sellest mitte midagi ei tea, siis saate end harida siin. Seal on sis igal lapsel oma karu. Et laps selle karu ära tunneks, peavad lapsevanemad koos lastega kodus selle karu ära riietama. Need karud on muidu igapäevaselt lasteaias ja koju neid ei anta. Aga õppeaasta alguses on vaja nad ära riietada. Siis tekib üks nädalavahetus, mil laps võib selle karukese koju võtta ja ta ära riietada endale sobivalt. 

Meil ka siis eelneva reedega saabus see päev. Ojaa, võin vaid öelda, kui vaimustatud olid lapsed ideest karusid riietada ja kui mitte-vaimustatud mina olin :D Nimelt ma ei oska õmmelda... Mul ei ole peale valge-musta-punase niidi isegi rohkem niite kodus :D Õnneks nõelasid ikka paar tükki on, kui üks peaks ära kaduma vms. Aga ega ma viimase ligi 10 aasta jooksul eriti muud õmmelnud pole, kui auku parandanud või nööpi ette :D 

Aga kuna lapsed tahtsid ja vanemana oli see minu kohustus need vaesed paljad mõmmid riidesse saada, siis pidin võtma selle teekonna ette ja hakkama õmblema. 

Sellised paljad nad, vaesekesed, olidki
Ema juures sünnipäeva pidades anti soojad soovitused teha mõmmide riided sokkidest. Väga hea soovitus oli see. Igaksjuhuks lappasin Mareli nuku riiete kasti ka läbi ja lootsin pääseda kerget teed pidi. EI... Barbie riided olid liiga kitsad ja muud nukuriided jälle suured. Ohates ronisin redelist alla tagasi ja asusime sokkides sobrama. 

Esimesena võtsime ette Mareku mõmmi. Kuna Marekul on sellised sokid, kus on mingid kollid (minu meelest kollid, Mareku arvates öökullid) peal ja ühel neist oli tallas auk, siis nende kasuks otsutasimegi. Pealegi oli see sokk musta värvi, mis on Mareku lemmikvärv. Proovisin ühe sokiga üht moodi - pekki läks. No õnneks on meil ikka kahejalgsed lapsed ja sain teise sokiga ka veel proovida :D Välja tuli päris kobe minu meelest. Rõhutan: Arvestame, et ma ei oska absoluutselt õmmelda!!! Selga sai siis pluus ja püksid. 
Mareku mõmmi riietus
Siis võtsime ette Mareli mõmmi. Kui esimese mõmmiga ei teadnud mina ega Marek, et mis mõmmil seljas peaks olema, siis plikal oli juba selge visioon, mis mõmmi seljas peab olema. Kleit! Tundus kergem ülesanne :) Oli ka kusjuures. Sokil alt ots ära, ääred ära õmmelda, käeaugud sisse ja voilaa! Isegi kaela ümber saime krae topelt keerata :D Kael peab ju ikka soojas olema :D 
Mareku ja Mareli mõmmid
Tegelikult oli mõlemal mõmmil, veel üks nüanss, mida ei tohtinud unustada - sabad! Neile tuli kohe kindlasti omaette auk teha :D 

Võin öelda, et sain ülesandega väga edukalt hakkama, sest mõlemad lapsed on oma mõmmidega väga rahul ja väidetavalt on neil lasteaia kõige ilusamad mõmmid :D Ma julgen selles küll kahelda, aga ilu peitub ju vaataja silmades ;) 

4 comments:

  1. Minu Joosep ei ole nõus selle karuga sõbrustama. Ta ei taha kuuldagi, et karule on riideid vms vaja. Kohe nii vastumeelne on see lilla karu :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil just vastupidi. Pean Marekule kogu aeg meelde tuletama, et see ikka lasteaia karu, mitte niisama kaisukas :)

      Delete
  2. Kas teie lasteaias ei saagi lapsed kooli minnes oma mômmikuid kaasa?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kooli minnes peaks ikka saama, aga sinna on ju veel lapse mõistes terve igavik :D

      Delete