vabandused, vabandused...

Pean jälle natuke oma sõnu sööma. Lubasin suure suuga remondist nädalavahetusel pilte teha, aga need vabad päevad kujunesid nii kiireks, et tõesti ei jõudnud. Laupäeval valvasin õe lapsi, olin natuke haige ja käisin rahvatantsuga esinemas. Täna oli advent ja seega enamuse päevast olime maal lastega (haige olen jätkuvalt, aga mis haigus see nohu on, eks).

Mees on usinalt selle nädala vabadel päevadel tegelenud soojustamisega. Sai natuke õuest kaugemale tuuletõkkega ning suuretoa lagi hakkab ka kinni saama. Homme lubas suuretoa laega lõpuni jõuda ja ehk saame siis teist majapoolt ka kütma hakata :) Siis saan ehk sealt toa enamvähem puhtaks ka kraamida. Vähemalt selle osa, mis ei ole mingi ehituskraami all.

Kütmise teemal edasi rääkides peaks ütlema, et meie õnneks ei tee need praegused külmad liiga. Toas on üllatavalt soe. Me valmistusime ikka villase soki ja paksude kampsunitega talveks. Selle eest sain mehele täna hommikul öelda, et poleks arvanudki, et särgi peal siin majas sellisel talvisel ajal ringi saan lipata :D Eks põrand on paljale jalale jahe, aga loodetavasti järgmiseks talveks on see mure ka parandatud (siis peaks põrandad olema soojustatud).

Üks väike seik veel meie "sõpradest" kitsedest. Üks päev oleks peaaegu üks neist meile auto alla jooksnud. Võttis sõrad all ringi käima, aga kuna autol talverehvid ilusti all ja kiirus väga suur polnud, siis suutsime kokkupõrget vältida. Peale seda avastasime, et meie tavalisele kolmest kitsest koosnevale kooslusele on lisandunud uus kits. Nii armas, et nad on uue sõbra endale saanud :)

PS! Pilte ei saa nüüd enne reedet lubada. Järgmine nädal on mingi ülihull lihtsalt (no terve jõulukuu on selline jooks ja trall), aga üritan ikka nädala lõpus need pildid siia postitada ;)


ja käivadki päkapikud!!

Lõpuks on käes see jõuluaeg. Jah, veidi imelik on novembrikuu viimasel päeval adventi pidada, aga mis siis ikka :) Eluaegse jõulude fännina üritan sellest faktist kõrvale vaadata.

Tänasega algab tubade kaunistamine ja muidugi esimese advendi puhul piparkookide küpsetamine. Kuigi toitumiskava mingeid piparkooke ette ei näe, siis selle koha pealt teen erandi. See piparkoogi taigna rullimine, vormidega piparkookide välja lõikamine, küpsemise ootamine - see on meie jaoks üks jõuluootuse tähtis osa ja nende söömine on asja juures kõige vähem olulisem.

Tänasest hakkasid lastel ka päkapikud käima. Juba paar aastat olen üritanud vältida kommi sussi sisse panekut, sest neid saavad nad jõulude ajal igalt poolt. Ka see aasta ei kavatse sussi sisse ühtegi kommi poetada. Või noh, päkapikkudega kokkulepe, et nad komme ei too :D Aga mis nad siis saavad?

Meil on kombeks, et advendi päeval toovad päkapikud midagi suuremat. Täna said lapsed näiteks kleepsualbumid. Nad on väga väga ammu juba neid soovinud, sest nad saavad lasteaias oma "kiusamisvaba lasteaia" projekti raames kleepse, kui nad on head lapsed olnud ja neil polnud siiani kuskile neid panna. Seega nad palusid juba oktoobris mind, et ma need ostaks. Poodides kahjuks ma polnud neid kuskil näinud, aga SD-st sai tellida terve hulga kleepsudega koos ja nii saidki päkapikud selle au, et lastele kauaoodatud kingitus teha :)

Sellega seoses, et pakis oli ka palju erinevaid kleepse, on mul nüüd päris pikaks ajaks igahommikune päkapiku tavaar ka olemas :) Igaks hommikuks mõned kleepsud, mida jõuaks ära kleepida enne lasteaeda minekut ja kõik rõõmsad :) Järgmiseks pühapäevaks on jälle miskit veidi suuremat. Täpselt mida panen, ei teagi, sest ette on varutud üht kui teist. Eks päkapikud ise valivad, mis sobiks nädala lõpetuseks ;)

Kõigele lisaks on ju veel täna mõnusalt talvine ilm ka. Oeh, paremat esimest adventi ei oskagi tahta ;)

Tavaline, igapäevane asi

Jälle nädal on möödas ja võiks natuke kommenteerida, kuidas toitumise poole pealt läinud on. Pikalt mõtlesin, et mida ma siis kirjutan. Tean, et kõik ootaksid siit suuri kaalu muutusi. Kaalunumbrites aga  muudatusi ei ole. Pean mainima, et väga isiklikel põhjustel on hetkel ka minu eesmärgiks kaalu hoida, mitte kaotada. Seega oleme ise väga rahul, et kaalumuudatusi ei ole.

Tegelikult üks juhtum sel nädalal oli seoses toitumisega, mis väärib ära mainimist. Läksime perega Pärnusse minu ja mehe aastapäeva tähistama ja otsisin poisile korralikumaid riideid selga. Tal on hetkel ainult ühed teksad, mis talle jalga lähevad ja seni olid needki väga viimasel vindil jalga tõmmates. Seekord neid jalga pannes olid püksid täitsa normaalselt ja laps ei pidanudki kaeblema, et kuskilt pigistab või soonib. See oli väga hea alustus päevale ja märk, et koduse toidu jälgimine mõjub :)

Toitumise suhtes on meil välja kujunenud omad kindlad lemmikud, nagu varem olen maininud. Neid teeme vahel just siis, kui selle järgi isu. Hommikusöögi suhtes vahel "patustame" ja teeme putru tihedamini, kui kavas ette nähtud. Ei leia ka sellest miskit halba. Kava on muutunud selliseks heaks sõbraks, kelle poole pöörduda enne õhtusöögi tegemist (ainult õhtuti, sest enamasti on see ainuke toidukord kodus) . 

Lõpetuseks teile üks juhtum. Üks päev oli endal jube magusaisu ja ütlesin lastele poodi jõudes, et täna võib valida endale ühe magusa asja, kui ta tahab. Marek vaatas mulle otsa ja ütles väga manitseval toonil nii:"aga emme, see ei ole ju tervislik!" 

Täielik tüng mehe poolt!

Teate, mina siin eputasin mõned nädalad tagasi facebookis , et mees lubas mul villa lõigata. Varasemalt võisin ma ainult terveid villaplaate seina panna ja sedagi koos väga kriitiliselt jõllitavate silmapaaridega. No igatahes ühe korra kauplesin lõpuks välja, et ma võiks villa lõigata ka. No sain siis. Lausa neli tükki sain ära lõigatud kuni mees mu sujuvalt tuppa süüa tegema saatis.

Endal üliuhke tunne, läksin tuppa palutud tööd tegema. Olingi jube uhke enda "saavutuste" üle kuni mingi üleeilseni. Mees vaikselt julges lõpuks üles tunnistada, et kakkus kõik mu pandud villa maha, sest ma olin kuhugi mingi "hamba" unustanud sisse lõigata ja nii ta pani kõik uuesti.

Lohutuseks võin vist ainult öelda, et mõõtudelt olid plaadid õigesti lõigatud, seega villa raisku ei läinud. Aga pettumus missugune siiski :D :D

PS! Remondi teemalt väike lisapõige - Meil on uus välisuks!!


Killuke remondist

Vaatasin, et ei ole sada aastat rääkinud majast. Vahepealse ajaga ei olegi midagi suurt juurde tehtud. Enamus aega on kulunud lammutamisele. 

Esiteks läksid maha lõhkumisele köögipoolse esiku seinad. Või õigemini krohv sealt pealt. See oli vist ainuke ruum, kus krohv oli veel alles. Teiseks lõhkus mees maha esiku lae, et see siis ära soojustada. Esiku jaoks on vajalikud kips- ja saepuruplaadid ostetud ja järgmine nädal lubas sealt põranda ka ära lõhkuda, soojustada ning plaadid seina-põrandale ära panna. 

Peaaegu on ära lõhutud ka suuretoa lagi. Kuigi ühest otsast on seda juba veidi soojustatud isegi, siis teine ots on alles maha võtmata. Sellega peaks ka täna-homme ühele poole saama, siis saab ehk järgmine nädal ka sealt lae täielikult soojustatud ja oleks mõtet ka teist poolt maja kütta. 

Piltidelt suurt midagi aru saada pole, aga panen mõned teile ikka :) 

Otsevaates wc ja esiku vaheline sein. Üleval paistab veel soojustamata lagi. 
Esiku lagi 

Remonditud tala. Sellele tuleb veel tugipost alla, kui põranda alt ära teeb. 

Suuretoa lagi

Suuretoa lagi

Järgmine nädal on lootust jälle midagi rohkem näidata, sest mehel nädal aega puhkust ja kui muud tegemised-käimised tehtud saab, jõuab ehk natuke remonti ka teha ;)


sajab lumi...

Kaheksa nädalat on möödas toitumiskavaga. Praegu ehk tundub nagu me oleme veidike rajalt maas ja asi ei toimi.. Tegelikult võin öelda, et mina olen natuke rajalt maas küll, aga sellel on omad põhjused. Põhjused, mida ma veel siin ei lahka ja on täiesti ja ainult minust tulenevad.

Sellest, et mina pole kõige eeskujulikum, pole aga midagi. Mees on tubli ja püüab siiski korraldada korralikke õhtusööke, mis viimasel ajal on jäänudki tema pärusmaaks. Ta ei ole alati vaadanud, mis nüüd just tänaseks päevaks ette nähtud, kuid tehtavad toidud on pärit Erik Orgu retseptivaramust ja saanud meie pere lemmikuteks. Seetõttu ta ka neid teeb :)

See nädal aga mõtlesin panna nädala kokkuvõttes rohkem rõhku liikumisele. Seda siis laste võtmes.  Mareliga pole meil kunagi probleemi olnud. Tema naudib ka üksi taimede, kivide, okste korjamist ja võib nii maha jalutada kilomeetreid, kui vaid on mida korjata. Tal ei ole vahet, kas on kevad, sügis, talv või suvi. Kui tal just parajat jonnituju pole, siis leiab tema alati miskit tegemist.

Marekuga on veidi teised lood. Temal on teatud lemmiktegevused, mida ta õues teeb. Kui neid parajasti teha ei saa, siis on tal igav ja vajab suunamist (enamasti eeldab see ka koos temaga mängimist). Ta hea meelega käib postkasti kontrollimas, kas miskit sinna on pandud. Postkast on meist poole kilomeetri kaugusel, seega paras kilomeetrine jalutuskäik on garanteeritud, kui jälle lehti kontrollima lähme (peaks vist ütlema, et meil tegelikult ei käi veel lehti :D ). Teiseks on talle väga meelepärane rattaga sõitmine. Ostsime talle suvel suurema ratta, et ta end mugavalt sadulas istuks ja oleme vahel kahekesi pikki sõite maha sõitnud.

November aga on selline tobe aeg, kus kõik on porine ja must. Liivakastis istuda enam ka ei kannata, sest võib külma saada ja arvestades vahetevahel esinevat libedust, on rattad ka juba talvekorterisse ära viidud. Eelmisel nädalal ma ei suutnudki Marekut välja meelitada, kuigi meie Mareliga müttasime head kaks tundi väljas tehes tööd. Samas oleks Marekul seda lisaliigutamist ülimalt vaja, et ta saaks oma kaalu korda.

Just Mareku pärast on mul hea meel, et lumi maha tuli. Ta ootas seda nii väga ja ma teadsin, et see on see võlunipp, millega ma suudan ta tundideks õue meelitada. Ta võib ehitada kindlusi, lumememmesid, kelgutada, suusatada, uisutada, kui vaid talle see võimalus anda. Juba eile möllasid nad pikalt õues ja ka täna olime hommikul kaks tundi väljas ja õhtupoole kindlasti läheme veel. Kasvõi pimedas, sest enda majas elades on see võimalus ju täiesti olemas ilma, et ma nende ohutuse pärast muretseks.

Nii et ma väga loodan, et lumi jääb võimalikult kauaks maha ja ma kasutan neid lumiseid päevi võimalikult palju ära, et lapsed saaksid seda aega nautida ning teha seda võimalikult aktiivselt :)

Meie pere lumine versioon


Mehed blogides..?!

Otsisin täna infot ühe teema kohta ning ma ei tea, mis radupidi google töötab, aga ta viskas otsingutulemusena välja ka sellise blogipostituse. Kuna pealkiri oli intrigeeriv, siis lugesin selle läbi ja lugesin mehele ka ette. Muidugi viskasin kommentaaridele ka silma peale. Kommentaarides olev jutt oli kergelt teemast kõrvale kalduv. Kirjutati hoopis sellest, et kuidas nii meest kui naist puuduvast elumuutusest (ehk siinkohal rasedus)  kirjutatakse ikka ainult naiste nurga alt (kommenteerijaks oli mees) ja et tahetakse kuulda ka meeste poolseid muljeid.

No loogiline tegelikult ju on, et minu blogis on minu arvamused. Samas jälle on ju mõttel tegelikult jumet. Ma kujutan ette, et päris huvitav oleks lugeda, kui näiteks rasedusest, laste kasvatamisest, pulmade planeerimisest, ehk isegi trenni tegemise aegsest koduste tegevuste jagamisest jne kirjutaks ka mees, kasvõi siis oma naise blogi siseselt nädalas korras. Lugejaid vist jaguks. Omaasi, kust sa sellise kirjutaja mehe leiad :D 

Kui nüüd veidi mõelda, siis mul on blogilistis mõned sellised tublid näited. Näiteks Inno ja Irja blogi. Samuti blogist Marimell saab vahel Meelise postitusi näha. Ülejäänutes satub mees blogisse sisse blogija (ehk siis naise) sõnade vahendusel (ehk siis kallutatult ;) ). Eraldi juhtum on vist Mallukas, kes kirjutab otsekoheselt igal teemal, kaasa arvatud Kardo tegemised-ütlemised :)  

Küsisin mehe käest ka, et kuidas tema sellesse suhtub, et ta mul siin ikka vahel figureerib. Olgu siis mistahes teema koha pealt. Ei olnud temal miskit vastu ja vastas vaid, et kirjuta, kui palju tahad (tema ise ei kirjutaks blogi vist elusees). Ega ta oleks muidu ammu juba kisama hakanud, kui talle see vastukarva oleks. Ta eriline blogide lugeja nagunii pole, vahel vaid minu  blogile viskab pilgu peale, et kursis end hoida, mida ma maailmale pajatanud olen :D 

Miks aga on kõik pereteemalised blogid (v,a Henry blogi, mis on ülimalt mõnus lugemine) naiste kirjutatud ning mehed ja nende tegemised esinevad seal vaid ümberjutustusena naiste poolt ? Või pole ma õigete blogide otsa sattunud lihtsalt? Nii et kel on allikaid, kus veel mehed pere tegemistest (või kasvõi remondist) kirjutavad, siis võite jagada. Oleks huvi lugeda neid :) Ja kel on sõnaseadjast mees, siis võtke mõttest kinni ;) 

PS! Henry, sa peaks laskma vastupidiselt minu mõtetele siin hoopis oma naisel mõne postituse teha, nö külalispostitusena. Täitsa huvitav lugemine oleks kindlasti :)



7.nädal Erik Orguga :D

Nüüdseks peaks vist olema täis 7 nädalat Erik Orgu toitumisega. Nädalad lähevad vaikselt sassi juba :D See nädal mõtlesin, et teen veidi teistsuguse postituse. Lihtsalt seetõttu, et nädal oli kiire ja tunnistan ausalt, et ei ole ise kaalule jõudnud ja samuti pole ka lapsed sinna peale sattunud. Parandan selle vea, kui ärkame, aga seni aga natuke teistmoodi toitumisest :)

Olen väheke arutlenud enda ette, et mis on Erik Orgu toitumiskava fenomen? Miks ta minu meelest sobib väga hästi kiire elutempoga inimesele/perele? 

Esiteks on menüü hästi lihtne. Vahel on nimetus küll uhke, aga sisuliselt on alati head, lihtsad ja kodused toidud. Ei ole veel olnud sellist retsepti, mille peale ma pead vangutan ja makarone kapist lähen otsima (jah, mul kuskil peaks veel pakike äkki olema). Lisaks on menüüs alati midagi magusamapoolset, mis minusugusele magusafännile on väga suur boonus asja juures. Näiteks kodujuust banaaniga, nämma!. Üldse olen viimasel ajal nii kodujuustu fänniks hakanud, et läheb seda igas asendis :D Ühe näite toitudest saan veel tuua selle pealt, et ühte suppi, mida kord tegin suuremale seltskonnale, on mu õde pidevalt kodus teinud (tal pisikesed lapsed täiega hästi söövad seda) ja ka mu teismelisele eriliselt valivale vennale väga maitses! 

Teiseks on see ostunimekiri. Sellest olen varemgi rääkinud (tuletab meelde, et pole ammu ostunimekirja postitust teinud). Isegi kui eelnevalt kodus seda välja printida/kirjutada ei jõua, on seda head poes nutikast lahti võtta ja täpselt selle järgi osta. Mugav, lihtne ja hoiab poes nii aega kokku kui ka väldib ahvatluste vahedesse minekut :D 

Pidev tagasiside on kindlasti ka väga tähtis pidepunkt, miks mulle just see kava meeldib. Lehte lahti võttes on sul näha kogu aeg kaalu ja ümbermõõdu võrdlus eelmise nädalaga. Samuti saab iga kell klienditoele kirjutada või foorumist aru pärida ühe või teise asja kohta. Lisaks on võimalus alati uusi ideid neile välja pakkuda, mille üle on neil hea meel, sest tegelikult nad ju teevadki seda süsteemi meie kõigi parema heaolu pärast. 

Lisaväärtus, mille pärast üldse selle programmiga liitusin, on see, et saab teised pereliikmed ka lisada. Minu jaoks oligi hästi suur miinus erinevatel kavadel, et kogused on ühe inimese kohta arvestatud. No halloo, isegi, kui ma teen suurema koguse, kuidas ma pärast sealt arvutan, kui palju sealt minu oma on (retseptides ju enamasti kuivainete kaal antud, mitte valmis toidukogus). Selles suhtes on Erik Orgul hea - teed vastavalt neljale mõeldud kogustele ja jagad protsentuaalselt ära. Silmaga jube hea arvestada, et lapsed saavad umbes 1/5 mõlemad. Ülejäänud 3/5 läheb minule ja mehele nii, et mees saab veidi üle poole ja mina ülejäänu :D 

Veel superhea asi on see toiduainete asendamise tabel. Seda tahaks ma endale kohe külmkapi peale välja printida, sest see tõesti hea asi. No on asju, mida me ei söö ja sealt vaadates kohe hea asendada toiduga, mis meile sobib. 

Kõigele eelnevale lisaks tuleb pidevalt ka postkasti jälle uusi nippe, kuidas aega säästa toidu valmistamisel või mõningaid ideid, kuidas sporti ja kvaliteetaega kokku siduda. Ja no kõigele lisaks on ju eraldi pidupäeva retsept, seega on alati võimalus end ka pidupäevaks (vähemalt, kui ise kokkaja rollis oled) õigete toitudega ette valmistada ja vältida põrumist ;) 

Miinusena hetkel näen seda, et sees on toidud, mis on ahjus tehtavad. Miinus on ta seetõttu, et mul ju pole hetkel ahju, aga kui lõpuks selle saan, siis usun, et olen just nende retseptide pärast sillas, sest tegelikult mulle meeldib ahjus tehtud toit ;)


Kui ärgata liiga vara hommikul..

... on kõige toredam šopata aliexpressis :D

Täpselt selline hommikupoolik mul oligi. Ärkasin hommikul juba poole kuue aeg (kes ärkab vabal laupäeva hommikul nii vara?!?!?!) ja ei tahtnud kohe ringi tuuseldama hakata. Seega haarasin oma arvuti ja ronisin sellega voodisse, et väheke netis ringi kolada.

Tulemuseks oli see, et peale vähekest aega aliexpressis oli mul kaks lehekülge tellimusi :D Jeerum, kus võib odavat kaupa seal olla. Sai ühtteist  kutsadele, akende ette, kingikotti (arvatavasti tegelikult hoopis Mareli sünnipäevaks) ja natuke muid asju ka veel :D

Muidu mõtleks end lolliks, et kes küll neid minipakke vastu võtma hakkab, aga meil siin kandis supertore postiljon, kes alati nõus vastu tulema, kui kohe pakki ise vastu võtta ei saa ;)

Tegelikult olen ma Hiinast tellimise suhtes suhteliselt lapse kingades ja ostan asju, mis maksavad enamasti kuni 10 eurot :D No mõni asi veits kallim ka, aga üle 22 euro ei julge osta, sest ma pole täpselt aru saanud, et millele, miks ja kui palju neid lisatasusid võib tulla. Kes selle koha pealt veidi targem, võib teadmisi jagada :)

Lisaks saime Mareliga päeva peale kaks okste hunnikut ka ära likvideeritud. Nii et igati korda läinud päev :D

 

Peeter Põllu päev 2014

Olen tervelt Tartust tagasi, kuigi vahel oli tunne, et mõni tahab mind kindlasti kraavi sõita täna. Päev oli väga lahe, aga kõigest siis algusest :)


Hommikul viisin lapsed lasteaeda ja hakkasin kohe linna poole sõitma. Teades Tartu liiklust linna jõudmise ajal varusin mõnuga lisaaega endale. Lisaks tahtsin veel enne oma lõputöö uuesti läbi lugeda, et asi ilusti selge oleks.

Kohale jõudes oli üle tunni alguseni aega. Sain rahulikult vetsus ära käia ja lõputööd lugeda ning veidi Salme majas nostalgitseda. Oeh, vahel tuleb kohe selline kooli igatsus peale :)

Siis algas plenaaristung. Miks selline nimi, ma ei tea :D Aga põhimõtteliselt oli see selline loengu vormis istumine, kus erinevad tähtsad ninad rääkisid tarka juttu :) JAgati kätte Peeter Põllu stipendium ja suruti silmapaistvamate lõputööde autoritel ja juhendajatel kätt. Lõpus tehti üllatus töötuba ka, kus meisterdasime nuku. Minu oma vedeleb kuskil kotti põhjas. Muidu paneks pilti ka, aga ma ei viitsi enam voodist välja ronida selle pärast :D

Aga peale seda plenaaristungit oli tasuta lõuna (kes ütles, et tasuta lõunaid pole?:D) ja siis algasid töötubades ettekanded ette. Ettekanded olid jagatud kahte ossa ja minu ettekanne oli teise osa teine. Esimese osa istusin ja kuulasin, kui tarka juttu kõik on ette valmistanud. Väike pabin tuli sisse, sest ma ise valmistasin pigem sellise lõbusama ettekande :D No minu jaoks oli point ikka meelitada ka teisi tegema taolisi lõputöid, nagu minul on.

Ühesõnaga mingi hetk oligi juba minu kord esineda. Enne oli veel selline hästi tõsine ja keeruline teema ja siis läksin mina sinna ruumi ette särama oma mängudega. Teate, kui imelik mul oli hakata rääkima sellist hästi lihtsat ettekannet :D

Aga tegelikult kõigile väga meeldis. Ma üldse ei närveerinud. Asi vist ikkagi selles, et ma oskan enda lõputööd algusest lõpuni lahti seletada. Mulle lihtsalt meeldib see nii väga :D Isegi HEv laste teema kordinaator, kes kunagi mu ühelt suuliselt eksamilt läbi kukutas (tegi seda peaaegu kõigiga), arvas, et väga hea töö. (Y) No kui kõik teised said karmilt on 20 minutit, siis minul läks 35 minutit ja siis ma ka juba ise ütlesin, et mu aeg vist on juba ammu läbi tegelikult :D

Aga lubasin lõputööst ka rääkida. Ma ei hakka siia pikalt kirjutama, aga tegu on õppemängudega, mida saab kasutada logopeediliseks tööks häälikuseade ettevalmistavas etapis. Kui pikemalt huvi lugeda ja mängudega tutvuda, siis töö on saadaval siin ja mängud siin.

Peale konverentsi tulin kohe koju. Üritasin Põltsamaal mööda minnes veresuhkru mõõtmisele löögile saada, aga kahjuks see ei õnnestunud ja tulin koju ära. Vahepeal tahtis üks jobu teed kolmerealiseks muuta ning kartsin vaikselt, et hakkan varsti teeäärseid puid maha sõitma. Uhh, nii paks udu oli ka ja siis mingi tropp tee peal... Ma vaikselt vandusin seal autos oma ette :D

Aga nüüd juba kodus ja sooja teki all :D Täna kavatsen rahulikult magada ja mõelda mitte millelegi! ;)


Esinemishirm

Homme on siis see "tore" päev, kus lähen Peeter Põllu päevale esinema. Olen päev otsa oma esinemiskõnet harjutanud, aga ikkagi tundub see liiga lühike, imelik ja kahtlane :D Vaikselt juba hoian pöidlaid, et mul öösel kõhugripp tuleks või hommikul autol aku üles ütleks või muud lõbusat juhtuks, et ma sinna esinema ei jõuaks :D

Nali naljaks, aga tegelikult ma ikka põen seda esinemist. Õnneks olen lastevanematega suhtlemisega väheke seda julgust juurde kogunud. Üritan endale sisestada, et mu lõputöö on tegelikult väga äge ja oleks veel ägedam, kui suudaksin kasvõi ühe tudengi ka taolist lõputööd tegema suunata.

Oeh.. Hoidke mulle ikka pöialt ja tulge kuulama ;)


Varakult kinkidega ühelepoole

Juba oktoobri lõpus kirjutasin ühes postituses, et olen vaikselt kinkide koha pealt jõulude lainel, siis varsti võin sellele teemale joone alla tõmmata. Lastele on kõik kingitused tellitud. Mehe kingitusest mainisin eelmine kord, et mul on üks mõte. No see mõte ei tulnud kahjuks välja (hilja reageerisin, aga ta saab selle kunagi kätte, ehk sünnipäevaks) ja pidin hakkama midagi uut mõtlema. Pikalt polnudki vaja mõelda. Kui esimene mõte oli pigem meile kahele, siis otsustasin teha kingi, mida tal tõesti vaja oleks. Hakkasin siis netis tuulama, et mida ja kust valida. Seekord mõtlesin vaadata eestikeelseid netipoode.

NB! Priit paneb siinkohal blogi kinni. Ja kui ei pane, siis ega sa siit otsest vastust ikkagi ei saa, et mida tellisin :D 

Sattusin paar päeva tagasi soodukaid otsides  ühele meeste riietepoele denim24. Kuna Priit on nüüdseks juba 17kg alla võtnud, siis kõik riided on tal seljas nagu kotid ja oleks uusi vaja. Suuremat sorti šoppajat temast endast pole, nii et vahel tuleb see roll enda peale võtta :D 

Sellel netilehel olid hinnad sellised täitsa normaalsed Eesti poe hinnad, aga kuna praegu on novembri kuu, siis neil hetkel kõik tooted (lisaks muudele soodukatele) sooduskoodi sisse pannes 50% all. Väikese soodukahulluna tundsin end kohe eriti mõnusalt seal lapates ja hindasid õigeks arvutades :D :D Kui sa lehelt ise koodi ei leia, siis panen sulle siia selle kirja: D24MOVEMBER14 

Lisaks oli hästi mugav see, et iga riide juures olid iga suuruse kohta mõõdud kõrval kohe olemas. Nii ma siis mõõdulindiga mõõtsin tema riideid ja võtsin mõõtude järgi veidi väiksema variandi :D No igatahes jõulukink (vähemalt pooles osas, sest üks asi veel plaanis ikka juurde osta) enamvähem olemas talle! 

Kuna ma otseseid linke panna ei saa, mida ma tellisin, siis panen siia näite, kui odavalt võib saada sealt asju, nt  kolm vööd. Üks vöö maksaks muidu 5,99. Kui ostad kolm vööd, siis maksab 11,98. Lisad veel sooduskoodi ja maksad kolme eest hoopis ainult 5,99. Seega 2 eurot vöö või siis kolm vööd ühe hinnaga ;)  Päris hea eks :D (no võite arvata, et ma arveldasin seal lehel enamus asjade hinnad ümber, mis sellest, et kõike päris ei tellinud :D täielik kokkuhoidja paradiis :D ) 

Veel on vaja muretseda kaks kinki ja siis on kinkidega ühel pool ;)

PS! Tänaseks on see pakk juba ilusti smartpostis ootamas ja saan selle õhtul kätte ;) Ja lastele tellitud kingid saabusid ka eile, nii et täna tuleb hakata neile peidukohta mõtlema :D

Isadepäeva pidu

Käisime kolmapäeval laste isadepäeva pidu vaatamas. Tegu oli siis kool-lasteaia peoga, kus esinesid nii lasteaia lapsed, kui koolilapsed. Kuna selles asutuses on kokku lapsi väga vähe (äkki mingi 50 tuleb ära?), siis eraldi neil olekski väga mõtet teha. Pealegi, pooled vanemad vist kattuks ka : ) Pidu oli üles ehitatud nii, et kõigepealt esinesid lasteaialapsed, siis koolilapsed. Peale seda oli isade-laste võistlused ja lõpuks väike küpsiste-mahla söömine.



Lapsed olid väga tublid. Seda, et Marek laule oskas, teadsin juba varem, sest ta ikka laulab vahel mulle kodus. Aga Mareli laulis nii ilusa ja kõva häälega kaasa. Ei ütlekski, et minu laps, sest mina olin alati see hiirehäälel piiksuja, kui esinema pidi :D


Isadega võistlused olid ka üliägedad. Alguses oli viktoriin, siis pidi isade juhendamisel laps klotsidest pusle kokku panema. Edasi oli ajalehtedel lapse toast välja juhendamine (kaks lehte, ja laps võis ainult lehel astuda). Siis õhupalliga võistlus. Rohkem vist ei olnud, kui mul juba meelest ära pole läinud :D (pidu oli kolmapäeval).


Pean veel vahepeal ära mainima, et isasid oli ikka väga palju! Rohkem, kui korraldajad oskasid isegi ette näha. Mis on väga positiivne asi minu meelest. Nii väike asutus, aga väga aktiivsed vanemad. See vist ongi väikeste kohtade eelis, et peab olema ise aktiivne, sest vastasel juhul ei olekski eriti tegijaid ;)



Priit tegi ka lastega kõik ilusti kaasa. Lõpus isad tantsisid oma lastega ja igaüks sai pulgakommi ka, kes osales. Emmed muidugi jäeti ilma :D :D Aga mul Mareli arvas kodus, et ta jagab oma pulgakat minuga. Küpsise söömisele me ei jäänud, Marek tahtis ainult mahla juua ja koju me tulimegi. Ahjaa, enne sai paar perepilti ka ikka vorbitud :D



null-nädal

Peaksin tegema täna siis kuuenda nädala kokkuvõtte toitumiskavast, aga see nädal on täiesti null-nädal olnud. Meil liigub ringi kõhuviirus siin ja olenemata sellest, et ma pole otseselt oksendanud ega vetsu vahet jooksnud, olen end praktiliselt terve nädala kehvasti ja väsinult tundnud.

Seega on mu toidulaud olnud suhteliselt kesine ja õhtuti ei ole jaksanud praktiliselt midagi teha, rääkimata pliidi ääres kokkamisest. Enamus päevi sai lihtsalt liha, riisi või tatart ja salatit õhtul süüa.

Kuigi toidulaud oli nagu oli, siis leidus nädalas eriti ägedaid momente ka, aga neist eraldi postituses :)

sinu blogide top 5 ?

Viimasel ajal on mulle nii palju uusi blogisid ette jäänud, millel nüüd silma peal hoian. Ehk selle pärast, et olen hakanud rohkem lugema trenni-toitumise väliseid blogisid. Vahel oli neid juba nii meeletult, et ausalt kopa viskas ette nende lugemine :D

Olen siia küljel olevasse nimekirja ka lisanud juurde aegajalt blogisid, aga no ei kannata seda nimekirja siin megapikaks ka venitada. Tahaksin teha endale eraldi lehte enda elu kergemaks tegemiseks ja ka teile teadmiseks, et kus mida head kirjutatakse.

Selleks aga palun natuke teie abi. Andke teada, mis teemalisi blogisid te üldse loete ja eriti on oodatud teie top5 (või rohkem, kui on mida jagada) blogide soovitusi. Mitte et mul neid enda listis juba vähe oleks, aga ega mõnda eriti head leidu ei tahaks ju maha magada ;)

Nädala lõpus või uue alguses panen ühe listikese kokku ka temaatikate järgi ja lisan siia eraldi lehena, et kiiresti-kergesti alati kättesaadav oleks;)

 

kuidas koeri kodus hoida?

Kuna meie pontud on avastanud, et väljaspool meie õue on ka mingi maailm, siis on viimane aeg hakata mõtlema milline piiramise vahend on kõige tõhusam. Variante on mitu. (lingid on võetud suvalisest netipoest, nii et ärge siin mingit reklaami otsige) Valiku juures on põhilised faktorid ajakulu selle üles seadmiseks, rahalise väljamineku suurus, mõjuvus.

Esimene mõte oli mul, et kindlasti võtame juhtmevaba läbi õhu leviva elektrilise kaelarihma. Paned tuppa aparaadi seinale, märgistad koera jaoks piirid ära lipukestega. Rihmad kaela ja valmis ta ongi. Hästi hea mugav oleks ju küll, aga selle liikumise piirkond on täpselt ring. Ehk siis kohati jääks koerte liikumisala väga tobedalt keset muruplatsi. Samas kardab mees, et kui nii väike liikumisala, siis kipuvad maja ette oma hädasid tegema :D

Teiseks variandiks on tavaline koerte raadiopiire. Selle eelis on see, et saab ise sättida, et kus ja kui palju koer saab liikuda. Aga seda traati peab siis hakkama vedama, eeldatavasti ka maa sisse kaevama. Selline on mul emal ka koertel olnud ja mingihetk see traat kipub ikkagi kuskilt katki minema ja siis sa ei tea kust kohast jne. Sama probleemi olen ka teistelt tuttavatelt kuulnud, kes seda kasutavad. Kui esimest varianti müüakse Eestis vist ainult petsafe´i oma, siis seda on ka mingi d-fence´i nimelist.

Kolmandaks variandiks on kohe aed teha. See aga võtab meeletult aega ära, mida meil hetkel ei ole. Üks hetk tõenäoliselt siiski me selle aia ka teeme, kuid see sügis ei mängi vist välja. Samas teades Bellat, siis see võib ikkagi sellest läbi kaevata või üle ronida ka :D

Mõni ehk arvab, et ka koerad ketti panna oleks variant, aga meie jaoks mitte. Mulle ei meeldi, kui ketis koeri hoitakse ja kohe kindlasti ei hakka ma seda ise tegema. Kui vaja neid kinni panna, et nad näiteks külaliste juurde ei saaks, siis ma panen nad nende aeda, aga ketti kindlasti mitte.

Kellel koerad kodus, siis paluks arvamusi. Mis varianti te olete kasutanud ja kui tõhus on olnud?

 

ahjukütja

Uni on! Tõsiselt suur väsimus on peal ja hea meelega keeraks voodisse külili. Aga ei saa. Olen nii tubli naine, et lubasin Priidul magama minna (sest ta oli kõvasti ehitanud) ja ise ahju edasi kütta. No ja need puud ei taha mitte ära põleda, et ma saaks siibri kinni panna. Nii ma istun, käsi põsakil, ja vahin siin arvutis, sest muidu oleksin ammu juba unedemaal :D

Et aga und veidike peletada, panen teile mõned pildid tänastest tegemistest. Lisaks majale sain natuke õue tühjemaks kaevatud ja puhtamaks riisutud ka, aga no endast ikka pilti ei hakka tegema tööd tehes ju :D Ja lisaks on pildid telefoniga tehtud, nii et ärge maha lööge kvaliteedi pärast, eks ;) 

 Maja juures, siis alustasime vana vetsu maha lammutamist. Priit, tugev maamees, tõmbas terve putka korraga põranda küljest lahti :D Koerad pidid südame ataki saama, et mis elukas neid ründab, kui see kolakas põranda pealt maha kukkus.

Seinad maas, siis tuli pott veel põranda küljest lahti saada.  Algselt mõtlesime küll põranda ka eest ära lammutada, aga põranda alla vaadates mõtlesime ümber :D

Vahepeal oli siis selline seis, nagu alloleval pildid. Ehk lammutustööd olid lõpetatud ja algas ehitamise etapp.


Kui mina rahvatantsu läksin, siis mehel olid reikad (vist nimetatakse nii :D ) paika pandud enamvähem (valgustitega tegi seal veel midagi, õues oli siis juba täitsa pime) ja homme alustame siis villa ja tuuletõkke panekut. Ehk jõuame mõne akna ka sellel küljel vahetatud. Aknaid läheb siia kolm- esiku aken (ehk kus praegu ukse koht), wc aken ja vannituppa ka üks. Õnneks ma ise veel homme kodune, siis ei saa vargad ka tuppa erinevate avade kaudu, mis lahti praegu :D :D

Täna ehituspoes leidsin eriti ägeda seinakatte vetsu ja loodetavasti saab ka vannitoas seda kasutada. Mees muidugi targutas tagant järgi, et sellega poleks ju kipsi vetsu seina olnud vaja panna, aga elame üle :D

Lõpetuseks teile väike meelespea, mille Mareli endale kirjutas. Oleks kõik nii head enda vastu eks ;)


Ole veidi parem kui varem :)

Leidsin ühe blogi kaudu väga laheda novembrikuise "väljakutse" enda jaoks - headus sünnitab headust. Ürituse autori enda sõnade järgi seisneb asi selles:


"Ilmad kisuvad külmaks ja kõledaks, iga päev toob kaasa mõne kurva uudise, ümberringi on torisevad või nukrad näod, aga kõik ei ole ju nii halb, meie elus on ka rõõmu ja päikesekiiri. Igaüks vajab soojust hinge! Võtame selle aja ja oleme kasvõi sellel ühel kuul rõõmsad, soojad ja armastavad, kuskilt tuleb ju alustada!
Märkame kassapidajat ja kingime talle naeratuse; aitame vana inimese üle tee; kiidame kui näeme midagi ilusat; ütleme paar head sõna kaas-teelisele; nukrat pilku nähes, tunneme huvi; mürgeldavaid lapsi nähes, muigame ja oleme koos nendega rõõmsad; kuulame neid, kes räägivad; märkame neid, kes on vaiksed ja tasased. Oleme olemas, siin ja praegu! Naudime hetke ja märkame teisi! Oleme koos head, sest hea sõna muudab ka tusase inimese tuju paremaks, headus sünnitab headust, naeratus sünnitab naeratuse!!!
Üks kuu aastas saame ju ometi sellega hakkama? Ehk sellest ajast tekkiv meeldiv emotsioon jääb püsima ja kandub edasi ka järgnevatesse päevadesse?"


Minu meelest on see üritus pandud parimasse kuusse, kuhu üldse on võimalik. Olen viimasel ajal nii palju kuulnud, et kõik on väsinud, tüdinud, pahurad jne. Midagi ei jaksa teha enda jaokski, rääkimata teiste abistamisest. Nii et üritame võtta kõik novembrist viimast ja olla paremad kui kunagi varemad.

Oleme lahked, sõbralikud, vastutulelikud, head kuulajad, toetajad, abistajad. Tekitame väheke headust, et sellest saaks üks suur headuse lumepall veerema hakata :)


5. nädal toitumiskavaga

Vahekokkuvõte söömiste lainelt ka.

Oleme nüüd siis juba 5 nädalat toitumiskava järgi toitunud. Võib öelda, et kava hakkab sama igapäevaseks, samas on hakanud rohkem sisse tulema ka kohandamisi. Selle all mõtlen eelkõige seda, et vaadates kolme päeva menüüd ette, siis teades enda ajalist jaotust, olen hakanud päevi nö ümber tõstma menüü järgi.

Näiteks kui ma tean, et ma ise olen kodust ära hilisõhtuni (näiteks kolmapäeviti, kui rahvatants on), siis tõstan selleks päevaks toidu, mida lihtsam teha. Siis mehel lihtsam ja ei võta tema remondi aega ära. Samamoodi, kui tean, et olen mõni päev lõunal üksi kodus, siis teen selle päeva menüü järgi, kus selline toit, mida lapsed nagunii väga ei taha (näiteks punapeediga salat). Ühesõnaga asi hakkab koduseks saama ja enam ei ole vaja seda näpuga järje pidamist. Igaksjuhuks mainin ära, et kui toite ümber tõstan, siis terve päeva vahetan ära. Et toiduainete jaotused päeva lõikes jääksid ikka õigeks ;)

Kuigi meile mehega on asi koduseks saanud, siis on lastel jäkuvalt ühe või teise toidu suhtes pretensioone. Samas ma lugesin ühest artiklist, et uue maitsega harjumiseks, peaks laps vähemalt 7 korda uut toitu maitsema. Arvestades, et meie toitumiskava menüü on väga vaheldusrikas, siis veel pole olnud ühtki toitu, mida ma 7 korda teinud oleks. Nii et üritame jätkuvalt posiitvsed olla ja edasi harjutada neid uute toitudega.

Kella keeramise järemõjud

Ma ei saa aru, mis mu kehal see aasta viga on. Ma olen tavaliselt kella keeramisega kiiresti ära harjunud. Paar päeva on kummaline olla, aga sellega piirdub ja unerežiim läheb paika tagasi. Aga see aasta on täiesti ulme, mis toimub.

Esiteks ärkan ma hommikuti pool viis. Olin eelnevalt harjunud poole kuue aeg ärkama, sest tööhommikutel on nii vaja. Ühesõnaga nüüd, ka vabadel päevadel, ärkan mina pool viis. Täna ime kombel suutsin veel veidikeseks ajaks silmad kinni pigistada peale kella vaatamist poole viie aeg, aga ega see enam eriline uni ei ole.

Kuna ma ärkan nii vara ja enamasti ei logele niisama, siis väsin ma suhteliselt varakult ära. Nii et mingit "lähme laupäeva õhtul välja" mõtet ei saa isegi tekkida, sest mingi 19-20 ajal olen mina juba paras zombie ja otsin patja ning tekki taga :D

Täna hommikul lisaks varasele ärkamisele pea ka räigelt valutas. Peale kolme tundi õues töötamist selle peavaluga viskas nii üle ja otsustasin veidike pikali visata. Tegin lastele kerge oote, et neil kõht vahepeal tühjaks ei lähe ja ronisin voodisse. No sain pikali veidi enne kahtteist. Ütlesin lastele veel, et vaadaku üks multikas ja visaku ka pikali kui ma magama peaks vajuma.

No muidugi magama ma jäingi ja päris sügavalt. Lapsed olid ilusti oma kohupiima ära söönud ja multika ka lõpuni vaadanud. Midagi oma toas veel mänginud ka (ärgates leidsin rongiteede võrgustiku maast). Mis aga kõige olulisem - lõunaunne ka ilusti läinud. Vot kui tublid nad vahel võivad olla. Eelkõige juba selle pärast, et kogu nende tegevuste ajal ei tuldud mind voodisse segama :D Ju siis nägin väga väsinud välja, et ei tahetud mu "iluund" häirida :P

Lapsed suutsid palju ära teha minu une ajaga, eks :D tekib küsimus, et kaua ma siis magasin... No tegin silmad lahti korra, kui mees koju jõudis, siis vahepeal veel piilusin, kui ta voodi alt miskit otsis remondi tegemiseks ja lõpuks päris üles ärkasin 16 ajal. Väsimus on ikka peal kusjuures, aga peavalu läks unega kaasa vähemalt.

Vaikselt loodan, et nüüd lõunaunega puhkasin suurema väsimuse ära ja saan täna õhtul veidi hiljem kui 20-21 magama minna. Seega ehk ka hommikune ärkamine on veidi hilisem ja suudan kuidagi õigesse režiimi tagasi saada.

Kas kellelgi on veel kellakeeramise mõjusid tunda ? 

PS! Lapsed magavad jätkuvalt, nii et saan rahus minna õhtusöögi valmis teha :)