Sünnipäevalaps

Kell on 7.30 hommikul. Olen juba veidi aega voodis lakke vaadanud (õigemini pimedusse, kus pool on lagi), kuulanud tubli mehe vahelduvat saeurinat ja nautinud hetke. Lapsed veel magavad ja kui jätta kõrvale vähene ehitusmüra, mis kostub esikust, on mõnus vaikus. See ehitusmüra isegi võimendab naudinguhetke, sest hetkel on iga samm remondis vaid rõõmustav.

Kavatsen siin veel pikutada nii kaua kui lastakse. Ehk kuni lapsed ärkavad. Äkki lastakse isegi kauem, kuna täna on ju minu päev! Minu sünnipäev! Just täna on see hommik, kus nõud võivad veidi kauem pesemist oodata ja pesu ei pea kohe kiirelt kappi kuivamast saama. Just täna võin ma nautida enda olemist kõige mõnusamal viisil- olles lihtsalt kõige kallimatega.

Nautige teie ka! Ma tean jah, et kõigil vast ei ole täna sünnipäev, aga aasta viimane päev on ka piisavalt eriline, et sel päeval võtta aeg maha ja lihtsalt vaikuses rahu tunnetada. Uskuge, see tunne on ütlemata hea! Ärge mõtelge täna sellele, mis pahasti. Keskenduge vaid heale ja te tunnete iga oma keha rakuga, kui hea elu võib olla. Ja ongi!

Eile ütles mulle mees kõige hinnalisemad sõnad. Arvestades, et Priit ei ole tavaliselt väga romantiline sõnaseadja, siis minu jaoks oli tema jutt kallim, kui ükskõik mis sünnipäevakink! :) Kuigi öeldakse, et teod räägivad enda eest, siis vahel on vaja kuulda seda ka sõnades. Aitäh sulle!

Lisaks on mind külmkapis ootamas tort, mille mees ja lapsed eile kokku meisterdasid. Kuigi nende õhinal ja ärevil nägude järgi võis aimata, et koogitegu ei läinud just ettekirjutuste järgi, julgen juba etteruttavalt jagada Mareku eilset arvamust: "me ei tee sellist õiget kooki, me teeme veel paremat!" 

Et mitte arvutiga oma rahu ja vaikust pikalt häirida, siis teen kiire lõpu. 

Kallid lugejad, sõbrad, lähedased  -  Head vana aasta lõppu! 

Nautige seda viimast päeva ja uue aasta saabudes visake õhku üks lootus, eesmärk või lubadus,milleni järgmine aasta püüelda ! 

sõltuvus on kerge tekkima!

Teate seda ütlust, et kui anda kuradile sõrm, siis võtab ta terve käe. No nii vist ongi meiega juhtunud. Tegelikult algas kõik pihta laste lasteaia jõululaadaga. Sealt see pisik vaikselt jooksma hakkas, kui Marek ja Mareli ostsid endale käepaelad. Ilmselgelt oli vaja ju Marekul uurida, et kuidas ja millest need tehtud. Veelgi enam, ta võttis endale kindla soovi ise ka selliseid käepaelu teha.

Nii ma siis eile ostsin proovipakid, et kas nad üldse hakkama saavad. Endalegi ootamatult nakatas see mind. Peale paari variandi katsetamist tuli näppude selline sügelus, et mõtlesin, et kust juurde saab kumme. Kuna minu õnneks üks lugeja kommenteeris, et praegu Türil lausa 45% alla hinnatud need kummid, siis täna ma sammud sinna seadsingi (muideks, allahindlus on tehtud, kuna enam Loom Bandse sinna poodi sisse ei tellita, seega müüakse varud ära odavalt). Muidugi suutsin sealt poest suure kotiga lahkuda ja raha jätsin poodi nende eest vaid kopikad :D 

Kahjuks olid seal aga need suured alused otsas, mida Marek väga tahtis ja kuna juurde ei tellita ka, siis tuli hakata otsima mujalt. Maksimarketis oli neid müüa küll, aga hind oli ikka ulme võrreldes kasvõi SD hindadega. Leppisime Marekuga kokku, et vaatame kuskilt mujalt ja hetkel jäi see õhku. 

Koju jõudes valasime kohe kummid karpi ja hakkasime youtube´ist häid õpetusi otsima. Kuna poest saime mingi väikse aluse esialgse isu leevendamiseks, siis lootsime selle kohta ka õpetusi leida. No neid, mis videotes on tehtud kahvlite otsa, saab selle asjandusega päris asjalikult teha, muud mitte.  Aga ühe jublaka ostsin veel- mingi hargi. Sellega õppis Mareli ka kiirelt meisterdamise ära ja nüüd meil nagu väike tehas kodus :D 

Siiski jäi see suur alus hinges kripeldama ja hakkasin Internetist uurima, et kust saaks odavalt selle aluse ka kätte. Marek tahab nii väga mingeid kujusid teha (olgem ausad, ise tahaks vist rohkemgi teha) ja ilma selleta vist kuidagi ei mängi välja. Algselt vaatasin eri Eesti kohti. Mõnes kohas oli isegi  täitsa soodne hind, aga postikulu oli enamvähem sama palju, kui see alus, seega jäi ära. Lõpuks aitas mind ikkagi välja vana hea aliexpress :D Kohale tuleb ehk jah kahe kuu pärast, aga kannatame oodata ehk :) Kumme sealt (esialgu vähemalt) ei julge osta. Ehk tulevad need haisevad :D Aga ripatseid tellisin küll. Eks kui kohale jõuavad, vaatame, mis keemiat kaasa pakiti. Õnneks hinnaks oli vaid sendid, seega ei ole ka kahju minema visata, kui väga hull on. 

heegeldushargiga käepaela tegemine

võtame siis kokku!

Kõik teevad mingeid aasta kokkuvõtteid ja on nagu enamasti oma eludega ülimalt rahul. Tore ju mõelda, et inimesed on saavutanud paljutki, mida nad selleks aastaks on planeerinud. Eks ma ise olen vist ju ka üht-koma-teist ära teinud või vähemalt eesmärgile lähemale jõudnud. Mingit ülipeent analüüsi mina siiski teha ei taha möödunud ajast, ehk piisab sellisest tagasihoidlikust variandist nagu nüüd tulemas. Selle koha pealt tulevad muidugi kohe meelde raamatud "minu sõbrad", mis ühe kotist järgmisesse rändasid ja sisaldasid samas stiilisi küsimusi :D Mainin ära, et küsimused on kokku korjatud igaltpoolt Internetist, et nii "originaalseid" asju ma ise küll varahommikul välja ei mõtleks :D


Aasta 2014 kokkuvõte Marise stiilis:

Milline üritus jäi kõige paremini meelde? 
See aasta on kõige emotsioonirikkam üritus olnud vist Rakvere ööjooks. Kuigi oli ju jooksuvõistlusi ka enne seda, siis sellist elamust ei olnud ma veel enne saanud ja kes muidu võistlustel väga ei käi, siis sellest jooksust soovitaks ma kõigil osa võtta. Super lihtsalt!

Milline oli su parim kuu? 
Ma arvan, et august. Siis sai maja ostetud ja korterist lõpuks minema kolitud. Üldse sai end mingis mõttes üles leitud. Ehk vist see päris oma koha leidmine panebki veidi põhjalikumalt enesesse süüvima ja seda oli eriti hea teha lõhkudes maha majas vanu seinu, et näha seda kõike, mis on varjule jäänud.

Milline oli su halvim kuu? 
Jaanuar. Oli lihtsalt selline nõme kuu!

Milles tunned end läbikukkujana?
Päris läbikukkujana ei tunne end, aga eks see võitlus kaaluga ei läinud kohe mitte sel aastal. Ei hakkagi siin põhjendusi välja tooma, aga mis s***sti, see uuesti :D

Mille suutsid viia võiduka lõpuni? 
Lõpuks sai see kool läbi! Mitte, et ma väga oleks seal piinelnud, aga pagana pikaks venis see teekond küll. Samas hinges on juba veidi igatsust tagasi koolipinki nühkima minna :D

Milline oli su parim tutvus sel aastal? 
See aasta on uusi tutvusi (mõtleme nüüd sügavamalt kui tere-head aega tasemel) suhteliselt vähe tekkinud, aga kindlasti olen väga rõõmus, et mul on nüüd üks tore trennikaaslane alati tagant taskust võtta, kui vaja. Olgugi, et enam ei ela ühes majas. Samuti on mõningate inimestega veidi lähemalt läbi käima hakatud, kellega varasemalt oldi ainult tere-tuttavad.
Kui aga inimesed kõrvale jätta, siis saime see aasta endale kaks neljajalgset sõpra juurde -Bella ja Bosse.

Millise hea sõbra see aasta kaotasid? 
Jube kahju oli, et Liina Eestist ära läks. Aga õnneks ta vahel ikka näitab oma nägu veel siia ja on olemas selline tore asi, nagu Internet, et temaga suhelda. Aga teiseks kurvaks asjaks see aasta oli see, et meie Tommi on vist parematele jahimaadele läinud :(  Juba suhteliselt pikalt kadunud teine. Mareli ütleb, et Tommi põgenes kodust ära mõne vanatädi juurde, kes kindlasti lubab tal toas soojas olla. Ehk ongi hea, et ta nii mõtleb ja taju reaalset olukorda.

Mis on su aasta lause? 
Kas ma nüüd päris õigesti tsiteerin, aga kõlas ta umbes niimoodi "tööd on siin ikka omajagu". Küsin õhtul Priidult üle ja parandan kui valesti meeles oli :D

Kas sa jäid aastaga üldjoontes rahule? 
Jah, tore aasta oli. Oli omajagu katsumusi, rõõmu toovaid hetki. Sai võetud vastu suuri otsuseid ja uusi eesmärke.

Kas loodad järgmisest aastast rohkem? 
Ootan suurima huviga järgmist aastat.  Tõotab tulla tore ja vaheldusrikas aasta. Esiteks peaks ju majaremont ikka samm-sammult edasi nihkuma ja ehk saan lõpuks ka vannis lebotada :D Teiseks peaks Rosin sündima ja kolmandaks oluliseks hetkeks on Mareku koolitee algus. Sügisest tuleb kindlasti uuesti plaani ka trennid, et keha lõpuks saada sellisesse vormi, nagu eesmärk on!

Elu on täis erinevaid võimalusi, tuleb lihtsalt leida see õige tee õnneni!

Pärnu ja venelased

Tegime täna väikse tiiru Pärnus. Kuigi eilsete teeolude tõttu mõtlesime sõidu edasi lükata, otsustasime hommikul siiski minemise kasuks. Mina ju rooli istuma ei pidanud ja mees seda teeolu väga ei kartnud.

Reisi eesmärgiks oli mehe ema külastus. Lastele ei öelnud meelega, et kuhugi üldse minek. Ette juba teada, et siis oleks mitu ööd ja päeva kuulnud sellest, kuidas nemad juba minna tahaks ja miks aeg nii aeglaselt venib. Hommikul, kui minema hakkasime, toimus kõva ajurünnak, et kuhu me üldse läheme. Ääri veeri sai vihjatud, et kellelegi külla. Kui juba viljandist olime möödas, siis Marek taipas, et seda teed pidi oleme me vanaema juurde sõitnud. 

Kohale jõudes sai veidi söödud ja jutustatud. Hiljem aga läksime kõik õue ja nautisime mõnusat talveilma ja kohevat lund. Meie rõõmuks läks taevas ka kohe klaariks ja päike tuli välja. Olenemata mõnest miinuskraadist (täpsemalt 6 oli vist sel ajal) oli päev väga mõnus ja talvine :) 

Koju mineku ajal lapsed muidugi ei tahtnud sellest midagi kuuldagi. Õnneks tulin mõttele, et käime mehega poodides ilma nendeta ära ja tuleme siis pärast šoppamist neile järgi. Nii said nemad veidi pikemalt vanaema juures olla ja meie saime stressivabalt šopata. Või vähemalt plaan oli selline. 

Jeerum, kus poodides olid järjekorrad. Kusjuures, muidu polekski olnud hullu midagi, aga enamus maksis sularahas ja 50-eurostega. Algselt ei saanud aru, et mis pagana jama on, et peaaegu kõik sulas maksavad. Siis hakkas tunduma, et kuidagi kahtlaselt palju vene keelt kõnelevaid inimesi on ümber. Lõpuks tabas ka minu raseda aju ära, et need on ju turistid, kes aastavahetuseks Pärnusse puhkama on tulnud. 

Olgugi, et minul tegelikult kiiret kuhugi polnud ja jõudsin seal järjekorras oodata, aga poemüüjatest hakkas küll kahju, sest lõpuks ei olnud neil enam peent raha, et nende 50-stele midagi vastu anda. Vahetasid seal omavahel raha ja üritasid ikka paluda täpsemat raha, aga tundus, et see turistide "laev" oli just värskelt oma suurte rahatähtedega saabunud.

Lõpuks saime ikka meie ka makstud. Tegime poemüüjale head meelt ja maksime üldse kaardiga ;) Lisaks toiduasjadele ostsime oma esimesed Loom bandsi komplektid ka. Praeguseks on pooled juba ära punutud ja Marek sai asja päris hästi käppa. Lubas kõikidele oma rühma õpetajatele ühe käepaela punuda :D Eks ma ise ka ikka proovisin (et lastele õpetada) ja isegi Priit tegi väikse jupikese :D 

Nüüd tahaks ainult puhata, aga ei saa veel. Vähemalt kolm päeva tralli veel, ehk siis... 

Mõned pildid ka ikka tänasest ;) 

Naeratus on ikka viimase peal (jäi oma 7. hambast ilma)

kelgutamine on teisejärguline

loom bandsid möllavad :D 

10. rasedusnädal

Sümptomid : Kergelt kehv olla vahel, väsimus! (täiesti jube kui kiiresti ma ära väsin). 

Isud : Jätkuvalt eelistan soolast.

Kaaluiive: +2 kg algkaalust (jõulud, mis muu :D )

Tähtsam info nädala kohta:  Rosin kuuleb mind, kuna tema sisekõrv on nüüd täielikult välja arenenud; ta peaks olema kuskil 3,8cm pikkune ja ta hammaste alged ja luud kasvavad ning juuksed hakkavad läbi peanaha välja tulema.

See nädal on olnud väga mõnus nädal. Olgugi, et kohe, kui olin eelmise nädala videos kelkinud oma hea olemisega, oli paar hommikut kehv olla, ei ole siiski olemine miskit, mille üle väga kurta võiks. Eriti hea meel on mul muidugi selle üle, et rasedus on mu magusaisu endaga viinud ja ma ei igatse seda absoluutselt tagasi :D 

Ainuke asi, mille üle vinguksin on väsimus. Ma tõesti hetkel ei kujuta ette kuidas ma tööpäevadel kavatsen üleval püsida, sest praegu ilma lõunauneta olen ma juba hiljemalt 21-ks täielik zombi. Kui lõunaune magan, vean kuidagi 22-ni välja heal juhul. Käisime näiteks ühel sünnipäeval ja me tulimegi eriti vara sealt koju, sest ma oleks sinna laua taha magama jäänud muidu :D 

Eks jõulud ka veidi kannatasid mu väsimuse tõttu, aga mitte väga. Vahepeal hakkas pea lauale vajuma, aga õnneks mingi hetk läks suurem väsimus üle. Lõpuks ajas hoopis poeg meid koju ära, sest tal oli vaja minna meie kuusealust kontrollima :D Jõulude koha pealt veel võin öelda, et olin söögilauas täitsa tubli. Soolast sai küll veidi ülearu, aga kooki sõin ainult 2 pisikest tükki. Mu jaoks on ikkagi veel see magusa suhtes ükskõikne olemine nii uus, et need tükid läksid pigem harjumuse inertsist kui tahtmisest :D 

See nädal tuli jälle lapsesugu meil ka teemaks. Sellest rääkisin täpsemalt mõned päevad tagasi ühes postituses. Jätkuvalt olen sel teemal veendumusel, et peame ühe UH kusagil Paide väliselt tegema ja hetkel arvan, et see saab olema ikka 3D/4D :) Mareku ja Mareliga mul selline kogemus puudub, seega miskit uut ka :) 

Üldiselt ootan väga väga jaanuari algust, sest siis tuleb kuklavoldi UH :) Ja peale seda võikski vaikselt vaatama hakata, et kuhu ja millal võiks lisa UH-sse minna soo teada saamiseks! 

See nädal videot teha ei jõudnud, kuna aega lihtsalt ei olnud. Aga järgmine nädal ikka ;) 

jõulud :)

Kuna eile ei olnud aega, viitsimist ega tahtmist väga arvutisse piiluda, ei jõudnud ka siia, et  teile häid jõule soovida. Jõulupühad ju aga jätkuvad, seega loodan, et teil kõigil on see aeg ülimalt tore ja lõbus :)

Meie jõululaupäev oli küll väga mõnus ja maalt koju tulek isegi laabus täitsa normaalselt. Muidu ikka tuleb pool tundi lapsi meelitada, et läheks koju, aga seekord Marek lausa nõusid kojuminekut, sest äkki on päkapikud ka koju kuuse alla miskit poetanud :) 

Eks koju oli ka ikka üht-koma-teist saabunud. Jõulude koha pealt olen mina arvamusel, kui vähegi on võimalik, siis ma lasen jõuluvanal tuua midagi sellest nimekirjast, mida laps soovis. Muidugi väikse suunamisega. Näiteks Marek ei saanud seda üle saja eurost lego, mida ta ühest reklaamkataloogist vaatas, vaid oli ülimalt rahul ka veidi odavama politsei komplektiga.  

Väga pikalt pole ka täna aega jutustada. Panen mõned pildid ja lähen jälle :) 

Väiksed kokad tegid ise endale rukkilaevukesi. 

pidulaua ettevalmistused

Õde-vend

:) 

nagu ikka, ideaalset perepilti pole võimalik saada :D 

"see on täpselt see, mida tahtsin!"

Algul natuke vaatan ja uurin... .

... ja siis kohe panen kokku ka! 

PS! Suutsin eilse päeva nii üle elada, et võtsin vaid kaks tükki kooki. Olgu rasedus tänatud, et ma magusat (v.a šokolaad) hetkel väga ei eelista! :D

Ja lõpetuseks: HÄID JÕULE!!!! 

talvetervitusmatk

Lapsed tahtsin hommikul piknikule minna. Kuna minu arvates ei olnud piknikuks just kõige sobivam ilm, pakkusin välja matka variandi. Kuna talv ka oli just kalendri (kui ka ilma) järgi saabunud, saime seda nimetada talvetervitusmatkaks :)

Enne minekut soovitasin kõhud korralikult täis süüa, sest plaanis oli lausa 5km matk maale (ehk mu ema juurde). Igaksjuhuks helistasin sihtpunkti ette, et kui hätta jääme, kas siis mõni transport meile valmis appi tõttama oleks. Päris suure hurraa peale ma nendega nii pikka jalutuskäiku ette võtta ei julgeks.

Meie maja kaugustest vaadates

Sõime siis kõhud täis, panime matkakoti valmis ja võiski riidesse panna. Matkakotti sai kaasa võetud jõuluvana pakist saadud piparkoogid ja soe mahl. Algselt mõtlesin kelgu ka igaks juhuks kaasa võtta, aga õue jõudes loobusin plaanist. Natuke vähe oli ikka lund selle jaoks (meil sellised kelgud, mis tahavad korralikku lumekihti, et vabalt sõita saaks).

Ussijälgede tegemine

Kokku saime kõnnitud kuskil 2,5 km. Siis tuli meile "takso" vastu ja edasise maa saime autoga sõita. Selle 45 minutit jooksul, mis kõndimisele kulus, sai igasugu asju ära tehtud. Esiteks uurisime jälgi. Nägime vähemalt koera, rebase, hiire, kitse ja jänese jälgi. Mõned jäljed jäid lahtiseks ka, sest lumesadu oli juba oma töö teinud. Et ikka järgmistel kõndijatel huvitavam oleks, tegime ise ka erinevaid jälgi juurde (ussi jäljed, marsupilami jäljed jne).

Kabel

Lisaks kuulasime vee vulinat kraavi ääres ja otsisime kitsi põldude pealt. Uurisime ka millised majad on maha jäetud, millistes on veel inimesi elamas. Muidugi ei saanud ka Kabelist mööduda ilma selle kohta küsimata (pean ikka selle meie kabeli kohta endale rohkem teadmisi varuma, sest Marek alati küsib selle kohta).  Vahepeal sai ikka lonks mahla joodud ja üks piparkook ka põske pistetud, mis matk see ilma toidupausita siis oleks.

Lõpetuseks uurisin lastelt, et kas meeldis neile. Ühtpidi olid nad matkast väga vaimustatud. Marekule meeldis eriti veevulina kuulamine ja Mareli oli lihtsalt rõõmus päeva üle. Negatiivse asjana tõi Mareli välja, et talle ei meeldinud lumes "sahmerdada". Ilma lumeta oleks olnud tema jutu järgi lihtsam kõndida, aga mainin ära, et lund oi heal juhul 2 cm :D

Väheke poseerimise pilte ka lõpetuseks :D

FB väljakutse jaoks (5 päeva-5 mustvalget pilti)

Tagurpidi jäljed

Laste eelistused beebi suhtes

Mu lapsed on juba pikemat aega soovinud meie perre kolmandat last. Eriti suurenes see soov ajal, kui mu õe perre sündisid teine ja kolmas (kaksikud) laps. Sel ajal sain veel igasugu nippide abil nad ära moosida, et meie perre sobib ikkagi ainult kaks last. Eks ma ikka teadsin ka mis "nuppudele" oma jutuga vajutada ja sain nad mõlemad nõusse enda poolse seisukohaga kolmandast lapsest.

Kui meil uuesti kolmas laps päevakorda tuli, siis uurisin ääri-veeri ka lastelt, kas neil on soov veel jätkuvalt alles. Muidugi oli. Ainuke erinevus eelnevate juttudega antud teemal oli see, et nüüd oli mõlemal väga kindlalt sooline eelistus välja kujunenud. Marek on surmkindel, et peab sündima poiss ja Mareli ootab aga väga tüdrukut. No tee mis tahad, nemad oma arvamust ei muuda, eriti just Marek. Ta isegi joonistas minust pildi, kus tita kõhus ja rõhutas, et see on beebipoiss!

Olen neile seletanud, et meie ei saa valida, mis soost laps tuleb ja seda ei pruugi enne lapse sündi üldse teada saada. Mareli suhtes ma väga ei muretse. Tean, et tema nunnutaks last olenemata, mis soost ta on. Ta lihtsalt on oma olemuselt selline. Mareku suhtes aga olen veidike mures küll. Ta ei võta muud varianti hetkel kuuldagi ja raiub kui rauda, et laps peab olema poiss. Tema pärast tahan ma seekord võimalikult vara lapsesoo teada saada, et vajadusel teda piiga saamise puhul ette valmistada või poja saamisel maha rahustada.

Soo teada saamisega on aga väike jama. Paides saab üldjuhul lapsesoo alles viimases UH-s teada (kuskil 30.-34. nädala paiku on see vist) , kui siiski. Aparaat on vana ja arst tahab olla 101% kindel oma sõnades. Muidugi võid maksta ja siis tehakse eraldi UH soo teada saamiseks, aga jätkuvalt ei paranda see aparaadi kvaliteeti. Ja kui maksta, siis võiks juba minna 3D Uh-sse ja kindlasti millalgi varem. Ühesõnaga mõtleme tõsiselt kuskile mujale UH-sse mineku peale, et saada sugu teada varem, kui paar kuud enne sünnitust. (siinkohal kõik soovitused ja kogemused teretulnud!)

Ehk pabistan liialt ette ja võimendan asja üle. Tegelikult ma ju tean, et Marek üks hetk harjuks ka selle mõttega, et ta saab teise õe. Samas tahaks ma teda võimalikult palju ette valmistada. Tahan, et lapse sündimise ajaks oleks ka tema punktis, kus õe (kui peaks olema piiga) tulek on tore ja rõõmus sündmus. Hetkel ta seda ei arva. Oeh.. Tegelikult oleks vist kõigi elu lihtsam, kui tulemas oleks poiss :D

Soo teema kõrvale jättes võib öelda, et lapsed on väga vaimustatud uuest beebist. Nad väga ootavad, et laps juba sünniks ja muidugi eriti meeldib Marekule fakt, et laps peaks sündima temaga ühes kuus. Kui Marek näitab oma vaimustust pigem jutuna, siis Mareli käib ja paneb oma kõrva vastu kõhtu ja paitab seda. Ta kohe on loomult selline ninnu-nännutaja :D Väidetavalt räägib ka beebi temaga ja siis ta "tõlgib" mulle, mida beebi talle ütles :)

Mareku joonistus

9. rasedusnädal

Sümptomid : kerged valupisted vahel kõhus, väsimus, vetsu külastamise tihenemine

Nädala parim hetk : Erinevad üritused, mida külastasime  

Nädala halvim hetk :  Marek jäi haigeks 

Isud : Konkreetseid isusid ei ole. Söön kõike, aga eelistan mahlast ja soolast. 

Kaaluiive: -0,5kg algkaalust

See nädal on olnud päris kiire ja rasedus on olnud üks viimastest asjadest, millest väga mõtelnud olen. Neljapäev oli ainuke päev, kus oli veidike vabam, aga see tähendas, et tuli tagant järgi kodus kraamida, mida kiiretel päevadel teha ei saanud. 

Sain nüüd ka teada, et ma ei kannata pärmisaiakesi. Jälle.  Marekut oodates oli sama teema. Nii kui ühe sööd, tekivad kõrvetised. Ühtpidi väga kahju, sest jõuludeks õde ikka tavaliselt teeb neid. Teistpidi jälle tore, sest suudan nii raudselt ühest jõulu lisakilost kõrvale hiilida :D 

Marek jäi sel nädalal haigeks. Eks seda oligi oodata. Nad on tegelikult nii kaua terved püsinud. Lisaks peale Lottemaal käimist ma isegi arvasin, et nüüd jäävad haigeks, sest nad higistasid seal ikka omajagu ja pidev õuest tuppa ja jälle õue jooksimine palava nahaga kõige parem ei ole. 

Isudega on selline lugu, et hommikuti jätkuvalt süüa ei taha. Võiks olla õhtuni välja söömata, aga kui lõunaks süüa saanud pole, siis viskab pildi eest ära. Päris mitu korda juba päris selline piiripealne tunne, et hoian ukse piidast kinni ja mõtlen, kas nüüd kukun või ei. Seega püüan ikka mitte väga pikka pausi söömisesse jätta. 

Sain ühe videohakatisega ka hakkama. Kes tunneb huvi, viska pilk peale ;) Tehtud on see tegelikult küll Pere ja kodu Rosina blogi jaoks, kuhu hakkavad nüüd iganädalaselt videod jõudma. 

jõulud kirikus

Käisime eile laste jõulupeol. See aasta oli korraldatud see hoopis teisiti, kui eelnevatel aastatel.

Meie ettevalmistused peopäevaks algasid juba eelmisel õhtul, kui Mareli tahtis endale lokke. Tegin talle siis patsid pähe ja jäime ootama parimat tulemust. Igaksjuhuks käisin võtsin veel peopäeva hommikul ema käest selle nö "vahvellokimasina" (ma ei tea, kuidas seda päriselt nimetatakse:D ), et kui väga nihu läheb, siis pea märjaks ja uued lokid sisse. Täpselt nii läkski. Mareli oli peale patside avamist täpselt selline:

Mareli ise pidi naerukrambid saama, kui peeglist vaatas. Seega läks käiku tagavara variant. Aga kuna kell oli juba päris palju, siis läks edasine riietumine ja asjade valmis panek kiirkäigul :)

Valmis saime siiski õigeks ajaks. Kohale jõudsime ka ilusti veerand tundi enne algust. Kui tavaliselt on lasteaia (või õigemini kool-lasteaia, sest neil pidu koos) pidu kooli aulas, siis seekord laulsid lapsed kirikus. Hirmutati, et on väga väga külm ja ma mõtlesin pikalt, et mida selga panna endale. Läksin ikka kleidiga ja minu õnneks ei olnud seal nii külm midagi. Natuke jahe lihtsalt.

Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus

Pidu ise läks ilusti nagu ikka. Lapsed laulsid kenasti ja suuremat sagimist, mis vaatamist häiriks,  publikus ka ei olnud. Ajaliselt läks seal kuskil 45 minutit ehk. Siis suundusime edasi pastoraati. Seal sai glögi ja kringlit. Jõuluvana pidi ka sinna tulema.

lasteaia lapsed laulmas

terve Kabala kool-lasteaed

Üks hetk jõuluvana tuligi. Kuna selles asutuses on selline komme, et kutsutakse perekonna kaupa ette, siis said Mareli ja Marek koos kingitused. Lisaks kommipakile tehti ka loosipakk, millest lapsed muidugi midagi ei teadnud. Nemad said küll nimed valida, aga ma täpselt ei teagi mismoodi seda lastele seletati, et mida nad seal loosivad. Igatahes kingid tegid vanemad ja tõi ju ikkagi jõuluvana ;)

Marek loeb luuletust

kinkide jagamine

Mina olin peol täpselt nii kaua kuni mu lapsed kingid kätte said ja siis panin autoga enda töötajate peole. Lapsed jäid mehega veel edasi peole ja vaatasid kinkide jagamise lõpuni.

Lastele pidu meeldis väga ja kingitused samuti. Kes iganes Marelile kingi tegi, oskas kohe väga täppi oma valikuga panna. Meil see aasta on just Barbie nukud ja riided pop värk ja ta oli väga rõõmus oma kingi üle. Marek sai sellise kindla peale mineku kingi- traktorite komplekti tüübiga (edit: kui ma tuba koristades pakendi ka leidsin, siis selgus, et see on hoopis mingi piraat :D).

kohustuslik perepilt üritusel :) 

kohustuslik õe-venna pilt :) 

8. rasedusnädal

Sümptomid : kerged valupisted vahel kõhus, väsimus, tuim peavalu (eelkõige siis, kui väga väsinud olen). 

Nädala parim hetk : rääkisin ülemusele rasedusest ning ta oli väga rõõmus selle üle :) 

Nädala halvim hetk :  polnudki see nädal sellist.

Isud : Isusid pole, pigem kimbutab söögiisu puudumine. 

Kaaluiive: -1kg algkaalust

Nüüdseks siis on minu käest minu rasedusest kuulnud rahvatantsukaaslased ja töölt mõned inimesed, kaasa arvatud ülemus. Paratamatu on aga see, et elades nii väikses kohas teavad ilmselt sellest juba kõik :D 

Tegelikult enam see mind nii väga ei kõigutagi, sest kõht kasvab ja teatud riietega on ikka juba näha, et kas ma olen juurde võtnud kõhust või olen rase. Keegi veel küsima ei ole tulnud, aga kuna mu kaal ongi ju viimase aasta jooksul üles-alla kõikunud, siis usun, et enamus arvab, et ma lihtsalt juurde võtnud :D 

Kaal on see nädal olnud mul igahommikune kaaslane. Kuna mul on plaanis see kord kaal võimalikult kaua kontrolli all hoida, siis käin igal hommikul kaalul, et olla teadlik hetke olukorrast. Hetkel õnneks ei vaata veel midagi hullu sealt vastu. Olen endale paika pannud kindla kaalunumbri, millest suuremat ma kaalul näha ei soovi. Teen ka kõik võimaliku, et nii läheks :) 

Muideks, olen juba veidi aega teinud postitusi ka pere ja kodule, neid võite lugeda siit. 

Lottemaa jõulumaa

Kabala kool-lasteaed organiseeris enda asutuse lastele Lottemaa külastuse. Kuna tahtsime suvel juba minna, aga kohe kuidagi ei jõudnud, siis olin väga rõõmus, et selline pakkumine tehti. Pealegi saime seal käidud tunduvalt odavamalt kui suvisel ajal. Ongi hea kohale pilk peale visata ja aimu saada, kas suvel tasub uuesti külastada või mitte.

Sõitsime välja 8.30 hommikul. Sõit oli laste jaoks päris veniv ja pikk. Veelgi pikemaks tegi see, et Marek vaatas terve sõidu kella ja igal järgneval minutil teadvustas kõva häälega "emme, kell on ... ". Igatahes lõpuks jõudsime kohale. 

Esmalt pidime kogunema laadaplatsile, et saada kätte oma pirukas ja tee, mis olid hinna sees. Minu lastele (eriti Marekule) oli see paras piin, sest silmadega nad lausa sõid neid ehitisi, mis ümberringi olid. Nad oleks tahtnud kohe minna uudistama-näppima-ronima, aga näe, ema käseb teed minna jooma :D 

Saime pirukad kätte ja tee ka. Tee oli ülikuum, mistõttu juua lapsed seda eriti ei saanud. Seega jõin mina. Pirukad rändasid ka peale paari ampsu kotti ja uudistamine saigi alata. 

Käisime läbi enamus majadest. Igalepoole ei jõudnud, sest aega oli meil 3 tundi. Mõnes kohas oleks tahtnud pikemalt ka olla, aga eks eesmärgiks olime seadnud võimalikult paljudes majades-kohtades läbi käia, et vähemalt esmane uudishimu saaks rahuldatud. 

Kella 11 ajal oli ka jõuluetendus kavas. Algselt läksime küll sinna kohale, aga kuna lapsed suurt midagi ei näinud (nii palju inimesi oli), läksime edasi ringi kolama ja ei hakanud aega raiskama lihtsalt lotte ja tegelaste jutu kuulamisele. 

Lottemaal olevate aktraktsioonide-majade kohta täpsemalt rääkida pole vast mõtet. Neid on seal nii nii palju ja kõigi kohta tuleks vaid kiitvad sõnad. Mulle tõesti väga meeldis see koht ja suveks (kui ma vähegi liikumisvõimeline olen selleks ajaks) võtan kindlasti plaani Lottemaa külastamise! Olgugi, et hind on krõbe. Minu laste vanuselistele (ka veidi vanematele) on seal tegemist rohkem kui üheks päevaks! 

Negatiivse poole pealt päeva suhtes mainin lõppu ära, et kuna tegu oli Mareku jaoks täiesti uue ja rahvarohke kohaga, oli tal neid oma "hooge" peal rohkem kui korra :( 

Panen nüüd lõppu terve hunniku pilte ka. 

Järgmisel pildil oleva maja juures Marek "sundis" mind oma kõrguse hirmu ületama. Ta ronis täitsa tippu välja. Ma keelasin küll, aga tahtis nii väga. No ma olin õelapsega korrus temast allpool ka ja nii ta vudis päris tippu välja. No ma pidin siis järgi ikka minema. Te ei kujuta ette kuidas mu jalad all tudisesid. Alla tulek oli veel miljon korda hullem. Pealegi suutis Marekul väike paanikahoog peale tulla alla tulemise ajal. Siinkohal suured tänud tublidele koolipoistele, kes ei lasknud teisi lapsi trepi peale sel ajal, kui ma Marekut alla toimetasin :)

Majast majja tuli ikka joosta

NO ajab tigedaks, kui ei saa enda tahtmise järgi toimetada :D 

Ainuke pilt, kus ma ise peal olen :D 

pärdiklased