Nii kaua, kuni teevesi keema läks ja tee tõmbas, pesin ära hambad, siis nõud ja koorisin lõunaks kartulid ka ära. Tee jõudis selle ajaga muidugi natuke ära ka jahtuda, aga piisava temperatuurini, et järgmiseks oligi hea teha paar võileiba ja hommikusöök ära süüa.
Hommikusööki sööma hakates võtsin oma võileivad ja teetassi ning hiilisin magamistuppa. Kuna Margus magas veel, kui ma toimetama hakkasin, siis läksin uurima mis nüüdseks olukord on. Ta nüüd juba nii usin, et võib voodist välja ukerdada .Seega ilma valveta voodisse teda enam väga jätta ei saa. Ja kuna Priidu uni võib olla väga raske, siis pigem lähen kontrollima.
Tuppa jõudes olidki kutil silmad juba lahti ja itsitas vaikselt oma varvastele. Õnneks ringi uitamise mõtet veel polnud tulnud. Nii sai tema rahus ärgata, mina hommikust süüa ja arvutis ka väikse tiiru ära teha. Kuskil tunnikese vedelesid voodis koos Margusega. Sai ilusti poisil kõht täis, kuivad mähkmed alla, toariided selga ka selle ajaga.
Kuidagi pikaks hakkas see vedelemine minema (lubasin täna endale, et olen asjalik) ja hiilisin vaikselt kööki koogipõhjasid tegema. Kuna Priidul polnud aega mulle sünnipäeva kooki teha, siis tuli see enda peale võtta. Lapsed ammu juba ootasid juhendeid, et saaks miskit küpsetama hakata. Margus suutis osa ajast olla meie voodis teistega, siis osa aega oli minuga köögis lamamistoolis ja viimase otsa vahelduva eduga Mareku või Mareli voodis või siis minu süles. Kuna uneaeg tuli peale, siis talle väga ei meeldinud, et ma koogipõhjadega tegelen.
Lõpuks said viimane sats põhja nii küpsetatud, et taigen ahju ja ise ruttu Margust magama panema esikusse. Uni saabus kiirelt ja midagi kõrbema ei läinud. Kuni Margus magas, üritasin koogiga ühele poole saada. Minu lootusest, et seekord teen hästi lihtsalt, ei tulnud midagi välja.
Tegelt ei tulnudki midagi välja ja nii pekki pole mul ammu ükski kook läinud. Ei saanud korralikult põhjasid pooleks lõigata, nagu pidi. Seega tuli paras käkerdis see kook. Lapsi ka kurvastasin, et nad ei saagi kooki teha seekord. Jube keeruline oli isegi mul endal sealt midagi kokku valmistada, kui põhjad kõik tükkideks olid. Aga no midagi suutsin kokku panna, et koogi nägu vähemalt veidike asi oleks.
Margus ärkas üles täpselt enne viimase kihi kohupiima panekut. Sokutasin Marguse suuremate juurde selleks hetkeks ja lõpetasin koogi katte ära. Siis sai juba jälle Margus kaissu haarata ja söötma teda minna.
Peale söötmist hakkasin sokke ja aluspesu sorteerima. Mareku kapis sain juba eile korra majja loodud, aga Mareli kapp ootas veel ees. Lisaks oli vaja paari panna kõik sokid, mis viimase nädala jooksul pesust on tulnud ja paarilisi ootasid. Margus väga mu plaaniga nõus polnud, aga kuidagi saime ikka Marguse tuju üleval hoitud ja sokid ka ära paaritatud. Kappi panemine jäi hilisemaks.
Seejärel jalutasime Margusega maja peal ringi, kuni uni tuleb. Ta veidi jorrab meil, kuna (ma arvan vähemalt, et sellest) teine hammas tuli otsapidi välja ja nüüd teeb vist haiget väheke seal suus. Pidin nagunii Priidule õue appi minema, siis panime veidi enne uneaega juba riide ära ja läksime välja kärutama.
Ei saanudki väga palju kõndida, kui juba uni saabus. Käru läks esiku kõrvale ootama ja ma mängisin Priidule uksehoidjat (pidin ust lahti tegema ja kinni panema, kui ta põranda prusse sisse tassis). Kuna juba õues olin, siis tegin natuke lõket. Sain veidi oksi ja puusodi ära põletada jälle.
Enne tuppa tulekut kippus Margus jorrama. Seega tegin veel mõned sammud käru kõigutamiseks. Sellest oli abi ja sain tuppa ära tulla ja Marguse monitoriga õue jätta. Hakkasime Mareliga ajatäitmiseks mu eelnevalt valminud kooki kaunistama. Ega midagi väga kapis polnud kaunistamiseks. Üldse see kook sai selline "vaatame, mis kapis on" kook :D Aga no kaunistatud ta ka saime. Temaatika lasin jälle Marelil valida. Täitsa nunnu sai, kui välja arvata, et igatepidi lopergune on.
Kuna Margusel und jätkus nüüd pikemaks ajaks (lausa kolm tundi magas õues), siis sain veel tema une ajal lõunasöögi ära süüa ja lõpetada soki-aluspesu kappide haarangu. Ja sain veidike netiski surfata, sest kogu aeg mõtlesin, et no kohe ärkab ju nagunii. Aga vot ei ärganudki.
Kui ta lõpuks ärkas, siis oli viimasest söömisest juba 5 tundi möödas. Oi kui näljane see laps oli riidest lahti saades. Ei hakanud mingi püreega maadlema, tiss suhu ja olemine mõnusaks. Kuni Margus voodi peal mõnules, sättisin veidike oma magamistoas asju. Seejärel algas meil Marekuga tõsine jutuajamine surmast.
Telekas näitas mingit koera hauda ja siis Marek tahtis teada, et kus meil lemmikloomade surnuaed on, kuidas neid üldse maetakse jne. Ühesõnaga pidin tegema päris põhjaliku ülevaate matuste korraldamisest loomadele ja üles lugema kõik lemmikloomad, kes meil kunagi üldse olnud on (minu lapsepõlvest saaadik). See järel otsisime välja albumid, et vaadata, kas mõni lemmikloom ka pildi pealt leitav on.
Kuna see jutt ei tahtnud kohe mitte lõppeda, siis suunasin vaikselt jutu vanni mineku peale. Siis hakkas järsku kõigil kiire vannitama minekuga. Kuna Margusel hakkas uneaeg peale tulema, siis oligi õige hetk ka tema vanni visata. Jube rahul on see kutt ikka vees. Olekski vist sinna jäänud, aga nälg hakkas vaikselt kimbutama ja vees mõnulemisega oli uneaeg ka juba ületatud.
Suuremad jäid ligunema veel, aga me läksime riietuma ja kõhtu täitma. Aga võta näpust, vann oli hoopiski vist virgutava mõjuga, sest see laps magama ei jäänud. Jätsin ta siis Priiduga jutustama ja läksin ise suurematel päid pesema.
Kuna aga nemad veel ei olnud nii kaugel omadega, et ma võiks päid pesta, siis pesin ajaviiteks vannitoas põrandaid ja seinu. No mis sa ikka niisama passid, eks. No ja kui juba põrandapesuks läks, siis käisin tõmbasin tubades ka põrandad üle.
Seejärel sain ikka pead ka pestud ja lapsed välja kamandatud. Marekust polnudki vahet, kas liguneb veel või ei, aga Mareli tahtis homseks lokke. Seega oli vaja punukas pähe punuda enne, kui juuksed ära kuivavad. Punukas pähe sai, siis võtsin Marguse ja proovisin uuesti ta magama saada. Väheke unelaulu ja vankri kiigutamist ning nii see uni tuligi.
Nüüd istun arvutis ja trükin seda juttu. Priit kõrval teeb õhtusööki :) Täna rohkem ilmselt midagi ei tee. Aga kes mind teab. Ennegi vastu ööd miski kiiks läbi käinud ja koristama midagi hakanud. Eriti, kui Margus sellisel tobedal ajal üles nüüd ärkab. Tavaliselt jääb ta ikka kaheksa-üheksa ajal ööunne, aga täna ilmselt enne kümmet ei saa magama...
Homme tuleb veel "laevukesed" lastel valmis teha. Saavad siis koogi asemel mu lemmiksnäkke valmistada :) Ja siis võib rahulikult end lõdvaks lasta ja vana-aasta viimast päeva/sünnipäeva nautida!
