14.rasedusnädal (23/365)

Sümptomid: ülakõhu valu, iiveldushood tühja kõhuga, vinnid 

Isud: magusad aga mahlased asjad

Kaaluiive: +1,7kg

Tähtsam info nädala kohta: Rosin hakkab oma pikkusega vaikselt lähenema 10 cm-le. Rosin kasvab nüüdsest veelgi kiiremini ja suudab painutada oma sõrmi, käsi, randmeid, pöidlaid, põlvi ja varbaid. Pea peal on Rosinal nüüdseks õhukesed juuksekarvad. 

Läbi on saanud esimene trimester ja võib hip-hip-hurraa hõigata! Käes on teine trimester, mis peaks olema raseduse kõige nauditavam aeg. Nüüdseks on ju enamustel esimese trimestri iiveldushood, meeleolu kõikumised läbi saanud ja pole veel tulnud kolmanda rasedusega kaasnev raske olemine, vaagnaluu valud jms. On mul siis olemine hea? Tühjagi. 

Esimesel trimestril mu tõesti vedas, sest päevad läbi poti kallistamisest ei tea ma mitte midagi. Sain vaid veidi iiveldada. Samuti ei tabanud mind erilisi nutulaviine ega hüsteerilisi vihahoogusid. Eks üht-teist oli häda ju ikka, aga ega sellised asjad lähevad kiirelt meelest :) 

Tundub aga, et teise trimestriga on hakanud minu "halamise" periood. Nüüdseks on kahjuks kinnitust leidnud, et iiveldamine on just nüüd minu puhul teemaks. Aga ainult siis, kui suudan söömise unustada ja magu on tühi. Seega pean silma peal hoidma, et maos toidust vajaka ei jääks. 

Toiduga seoses tuleb mainida, et ka mu magusa isu on tagasi. Kahjuks! Siiski ei isuta sellised kuivemad koogikesed, mis varasemalt. Parem sööks mingeid kohupiima sisaldavaid jms mahlakaid asju. Aga kuna kaalu koha pealt tuleb silm väga rangelt peal hoida, siis muidugi nendele isudele väga järgi ei tohi anda. Selle vältimiseks olengi hetkel šoppamise täielikult mehe õlgadele lükanud :) 

Teise trimestri saabumisega said alguse ka minu kõhuvalud. Asi hakkas pihta juba esmaspäevast, kui algselt olid sellised lühikesed valu perioodid ülakõhus paremal pool ühes kindlas kohas. Teisipäeval oli juba olemine tunduvalt kehvem, aga siiski mitte midagi sellist, et paanikat tekitada. Oletasin, et normaalne kasvuvalu. Kuna kolmapäeval oli ees väga kaua oodatud arstivisiit pojaga, siis ei saanud endale ka kuskil naistearsti kabinetis istumist lubada. Mõtlesin, et elan kolmapäeva üle ja siis vaatame edasi, mis kõht teeb. Kaks rasedust on andnud ikka mingi sisetunde, et mis valu on normaalne ja mis mitte. Nende valude suhtes häirekellad veel ei lärmanud. 

Kolmapäeval käisime siis pojaga Tartus arsti  juures. Hommikul oli olemine täitsa hea, seega julgesin isegi Aura külastuse ette võtta. Lootsin vees logelemisest leevendust saada, aga sain vastupidise reaktsiooni. Vees hakkas kõht hoopis rohkem valutama ja välja tulles lõi ka selga korraks päris jubeda valu. Natuke seismist ja läksid õnneks valud üle. 

Sai ka Tartust ilma naistearsti poole pöördumata koju sõidetud, aga plaanis oli neljapäeva hommikul kindlasti arstile helistada. Algselt helistasin sünnitusosakonda- seal ei võtnud keegi vastu. Siis helistasin Türile naiste nõuandlasse- seal polnudki plaanijärgset vastuvõttu. Helistasin Paidesse sünnitusosakonda tagasi. Sain lõpuks nad kätte, aga nad soovitasid siis hoopis Paide Naistearsti kabinetti helistada. Eks nii siis tegingi. 

Lõpuks sain siis oma mure põhjalikult ära kurta. Sealt tuli suhteliselt monotoonne vastus- see pole ju üldse rasedusega seotud. Arvatavasti sul sapikivid. Üritasin siis veel seletada, et minu arvates ikkagi on seos rasedusega. Selle peale vastati, et võta no-spad ja kui paremaks ei lähe, siis tule reedel vastuvõtule. 

Lõpetasin kõne ja ütlesin vaid mehele, et nii tark oskasin ma tegelikult ise ka olla. Õnneks aga terve päev voodis vedelemist aitas piisavalt, et valu saaks järgi anda. Nüüdseks on olemine jälle suhteliselt hea, kuigi õhtuks on keha suhteliselt väsinud ikkagi. Selle peale viskas üks tuttav vaid naljaga pooleks killu, et ega sa enam esimeses nooruses ole jah, et rasedus sama kergelt läheks kui esimesed ;) 

2 comments:

  1. Tallinnas soovitatakse ka väiksema kahtlusega tulla nö emosse (itk on naistenõuandlal eraldi emo osa) ja vaadata kohe üle, et siis pidi endal kindlam olema ja kui oled ise rahulik on ka laps :)

    Lisaks tekkis küsimus, kas oled uuele beebile juba asju ka ostnud või mida plaanid osta ehk siis kas plaanid erladi postitust, sest teha :D mida üldse türi vallas kingiks saab lapse sünnipuhul?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui Marekut ootasin, siis käisin ka korra umbes taolise tugevusega (aga alakõhu ) valude pärast emos ja sain ikka päris haledalt sõimata. Mingi vene mutt oli ja õnneks ma poolest tekstist aru ei saanud, mis ta rääkis, aga ega ta õnnelik polnud, et peab keset päeva mulle Uh-d tegema mingi väikse valu pärast.

      Praegu olen ise tunduvalt rahulikum igasuguste pistete ja valupoegade pärast. Eks kui ikkagi häirekellad käima lähevad, nõuan enda rahustuseks ka Paides Uh-d :)

      Beebile vajalike asjade kohta teen kindlasti eraldi postituse, aga hetkel pole veel midagi ostnud (peaaegu oleks vankri ära ostnud, aga suutsin end taltsutada :D )

      Ma ei tea kas üldse Türi vallas midagi kingiks saab lapse sünni puhul. Aaa, kahe eelneva lapsega olen saanud raamatu :) Muud ma küll ei tea. Ju rahaline toetus on piisav kingitus :D

      Delete