häda ilma teemal (14/365)

Kuna enamasti kiputakse sellist vingujuttu väga negatiivselt lugema, siis võtke üks pits koomilist vaatenurka sisse, enne kui lugema hakkate. Teksti läbi lugedes tundus endalegi, et nüüd ma istun voodi nurgas ja nutan ilma pärast, aga nii hull see siiski pole ;)

***

No öelge, kes mind karistab?? Ausalt!?!? Juba eile ei tahtnud ma õue nina pista, sest aknast avanes vaid üks jääväli. Kuna meie maja on ju sellise kerge künka küljel peal, siis terve õu on ühele poole kaldus. Arvate, et oli siis tore mööda seda jäävälja tööle roomata? Vihjan, ei olnud!

No kui ma olin autosse jõudnud, siis lootsin südamest, et teed on vähemalt normaalsed. Kruusatee lõigust ei oodanudki suuremat, aga asfalt ju oleks võinud vähemalt puhas olla. No ei vedanud. Teatud lõigud, kus suurem liiklus, olid enamvähem puhtad ja ilusti sõidetavad, aga ülejäänud lõigud olid täielikult jää all.

Sain lõpuks tööle. Täitsa tervelt, kuigi paari koha peal tahtis auto tagumik enne mind kohale jõuda. Siis järgnes järgmine "tore etapp". Läbi lompide, mille alla oli peitunud jää, väravast majaukseni kõndimine. Nii tore! Õnneks jalanõud on mul superhead ja märga mu jalad taluma ei pidanud. Suure hädaga sain isegi tuppa.

Siis enam ilm ei heidutanudki nii väga ja aknast see vaade nii hull ka ei paistnud. Kuni õhtul koju minekuni. Vot siis oli ikka grammike vaid puudu, et ma oleks suure hooga selili käinud. Õnneks oli lähedal koht, kust kinni haarata ja ma jäin ikka püsti. Tagasi sõit üldpildis oli parem. Teed olid rohkem välja sulanud ja kruusatee pealt oli nüüdseks juba luksus sõita, sest kruusa pealmine kiht paistis ilusti :)

Tuppa saamine oli jälle omaette ooper, sest õues oli juba pime! Ja rõõmust kekslevad koerad ei teinud mitte teps seda kergemaks. Eks ma tuppa ikka lõpuks jõudsin, aga igat sammu tuli kalkuleerida kui täpismatemaatikat, sest ma tõesti ei tahtnud külili käia. Kui juba ukse selja taga kinni sai tõmmata, tuli üks suur "uhhh" ja võis hakata jälle normaalset elu elama.

Hommikul aknast välja vaadates paistis veel suurem jääväli. No täname õnne, et mul vaba päev täna on :)

PS! Ega mul jää vastu ideaalis midagi polegi. Uisutada mulle meeldib ja ega see kukkuminegi nii kohutav oleks tava olukorras. Aga esiteks olen ma ju praegu rase ja ma ei taha teada, mida üks põnts vastu jääd võib lapsele teha ja teiseks on selle jää peal vesi, mis kohe mitte üldse mulle meelepärane pole.

PS2! Seda, et teed on täna veel libedamad, saab aimu näiteks sellest artiklist.

No comments:

Post a Comment