Nostalgia lainel ehk Mareli sünd (8/365)

Mareli sünnilugu on tunduvalt lühem, sest "üritus" ise oli nii lühike, et ennastki pani imestama. Olin valmistunud vaimselt järgmiseks maratoniks, aga läks vähe teistmoodi. Kindlasti mängis rolli see, et läksin esile kutsumisele ja tugev soov oli enne sünnitatud saada, kui õde. Nimelt täpselt sama päeva varahommikul läks sünnitama samasse haiglasse ka mu õde, kelle tähtaeg oli kuu aega hiljem kui minu oma :D

Räägin ette ära ka, et ideaalis ootasime piigat 10. märtsiks. Miks selline kuupäeva eelistus? Lihtsalt Marek sündis samas kuus, kus Priidu ema sünnipäev ja samal kuupäeval, kui mul emal sünnipäev. Oleks Mareli 10.ndal sündinud, oleks sama lugu, ainult vanaisadega :) Olenemata sellest saime sünnipäevaks sama päeva, kui Priidu isal sünnipäev oli. 

Kuna piiga ei tahtnud end kõhust ise välja ajada, siis oli 12. märtsiks esile kutsumise paber. Hommikul jõudsime umbes kümne aeg haiglasse, anti mulle haiglariided ja kuna esile kutsumisega arvati, et võib aega minna enne valude hakkamist ka kaks ööpäeva, siis algul võtsime ühispalati.

Veidi peale kümmet pandi mind KTG masina alla, mis muidugi ei näidanud mitte mingit tööd. Avatust ei hakatud kontrollima, sest kohe pidi arst tulema mulle geeli tampooni panema ja siis pidi kontrollima. See juhtus kuskil 11.30 (avatust oli 2 cm) ning suhteliselt kohe, umbes 10-15 minuti pärast hakkasid esimesed valud. Ütlesin siis kohe ka arstile ära, et ma tahan kindlasti järil sünnitada. Nad olid igati nõus mu soovi arvestama, kui just midagi nihu ei lähe. 

Nii ma siis jalutasin ja valutasin kuskil poole kaheni ilma et keegi mind kontrolliks. Veidi enne kahte ämmaemand küsis, kuidas valud on ning mu vastusele, et suhteliselt valusad, lubas kohe KTG alla panna. See näitas juba mingeid kokkutõmbeid ja avatust oli ikka 2 cm. Tehti siis ka veed juba lahti ning selle peale hakkasid juba päris „head“ valud.

Nii ma siis valutasin edasi muudkui, vahepeal sain no-spa süsti, mis mingit valu vähenemist kaasa ei toonud ning energia saamiseks sain paar tabletti keele alla.

Millalgi veidi peale nelja kontrolliti uuesti avatust ja oli juba 7-8 cm mis oli minu jaoks jube hea uudis, sest siiani ei olnud ma veel kordagi kõva häälega valutanud. Juba umbes 10 minuti pärast tundsin esimesi presse ning ämmakas veendus, et täis avatus, kuid miskit oli veel ees kuskil. Sätiti ruttu järi valmis ja nii kui ma sinna istuda jõudsin, hüüdsin, et tuleb. Arst natuke kobises, et no nii kiiresti see ei käi, aga kui kükitas, pidi ise ka tõdema, et tuleb ikka küll jah :D  

Nii siis tuli kell  16:35 koos selle pressiga meie ilus pisipiiga, kes kaalus 3550 grammi ja oli 50 cm pikk! Nabanöör oli ümbes jala ja ühe käe ning apgari hinne oli 9/10. rinna ümb oli 34cm ja pea ümb 36cm.  Kokku oli sünnitus pikk 5 tundi ja tunduvalt lihtsam kui esimene sünnitus. 

Sain ka õmblusi päris palju ning kaks nädalat istuda ei saanud :S

Priit Mareliga 

2 comments:

  1. Huvist küsin, kumb siis ennem sai, sina või õde :D

    Teiseks huvitas, et kui eilekutsumisele paides lähed, kas siis said valida, et kas ühispalat või pere, tallinnas pannakse kohe ühispalati ja keegi juurde jääda ei tohi (va siis külastusajad), alles siis, kui sünnitustuppa minek võib tugiisik tulla.
    Kas seekord plaanid ka paides sünnitada?
    Kirjutasid Mareku sünniloos, et olid tartus arvel ja käisid arsti juures seal, kas sa olid mõlemiga siis tartus arvel ja sünnitasid lihtsalt paides või olid plikaga olles juba Türil/paides arvel?

    ReplyDelete
  2. Mina sain enne. Piigadel jäi vaheks 3 tundi ja 1 minut. Sellest olenemata on nad meie mängu-kaksikud ja hoidke alt, kui keegi julgeb vastupidist väita :D Nad on terve oma elu olnud kui sukk ja saabas ning kuigi nad näevad lasteaias igapäevaselt (ühes rühmas), siis ka laupäeva hommikul on esimene küsimus, millal Hannaga mängima saab minna :D

    Sain ise valida, aga kuna öeldi, et võib minna väga kaua ja Mareku kogemusest arvasin, et mul lähebki kaua, siis võtsime alguses ühispalati. Seal aga sain olla mingi kaks tunnikest äkki... Siis pakuti juba perepalatit. Kusjuures selle maksmise koha pealt oldi seal ikka vastutulelikud. Marekuga näiteks võeti üks öö vähemaks, sest tulime öösel sisse ja ma olin seal kokku ju väga pikalt.

    Marekuga olin Tartus arvel, sest käisin sel ajal veel koolis. Aga sünnitama oli plaanis algusest peale Paidesse minna. Mareliga olin jälgimisel juba Türil, sest elasime juba Järvamaal siis.

    Seekord ka kindlasti Paidesse sünnitama. Minul on eelmistest kordadest head mälestused (v.a üks intsidents vara hommikul Marekuga, aga las see olla).

    ReplyDelete