tagurpidi ants (15/365)

Kõik kirjanduslikud allikad on hetkel selles etapis, kus lohutatakse, et paha olemine ja väsimus hakkavad üle minema ja lõpuks saab hakata end inimese kombel tundma. Kui suurem väsimus välja arvata, polnud ju minul aga siiani viga suurt midagi. Mis siis minu puhul allikad peaksid soovitama? No võite arvata - Nüüd on sinu aeg kannatada ja surmahaigena mööda maja ringi kooberdada...

Ma tõsiselt loodan, et tänane olemine ei kavatse mu juurde pikemaks ajaks jääda. Nii halvasti pole ma selle raseduse jooksul veel kordagi tundnud. Ausalt ka! Ma ainult pikutaks, aga mitte väsimusest. No seda on ka, aga kõik muu on sada korda hullem. Seest on kõik nii õõnes, nagu oleks räige pohmakas ja ma oleks mao sada korda tühjaks öökinud. Ainult selle erinevusega, et välja ei tule midagi. Käib aga sees ringi ja rõvetseb minu olemisega.

Ja sellest pole veel vähe. Lisaks ei saa üheski normaalses asendis pikalt olla, sest kuskilt hakkab ebamugav. Lõuna ajal üritasin magada, et ehk läheb paremaks, aga tühjagi. Kui vahetada asendit iga 5 minuti tagant, ei saa väga head und tekkitagi. Lisaks kõigele on emakakasvu valu ka platsis. No ja kui kogu muu olemine on nagu lehmakaka, siis ausalt võimendub see valu ka, sest nii paha on olla ju... :S

On ju mõned juhtumid, kus kehv olemine tulebki hiljem, ka ma olen üks neist? Ma ikka loodan, et see oli mingi "Marisel oli plaanis väga produktiivne vaba päev- keerame selle siis pekki" sündroom.


2 comments:

  1. Kas eelnevate raseduste ajal ei olnud nii?

    ReplyDelete
    Replies
    1. eelnevate rasedustega on olnud ka selliseid üksikuid "suremise" päevi, aga mitte midagi pikaajalist. Tundub, et seekord pääsen ikka ka pikemast iiveldamisest, sest täna on juba olemine parem. Küll mitte kõige parem, aga eilsega võrreldes kannatab täitsa olla :)

      Delete