Mareli sünnipäevakingi valimine (47/365)

Olen selline ema, kellele ei meeldi kinkida mingit jura. Ma ei lähe lapse iga hetkeemotsiooniga kaasa, kui küsin, mis ta sünnipäevaks/jõuludeks tahab. Kui Marek ja Mareli olid päris pisikesed, siis muidugi valisin ma ise, mida nad saavad kingituseks, sest kas ei olnud nad võimelised veel rääkima oma soovidest või oligi see mingi suvaline asi, mis esimesena silma jäi. Nüüd olen püüdnud rohkem laste soove arvestada.

See aasta on Mareli sünnipäeva kingitusega olnud paras peavalu. Ei ole mul endal ühtki head mõtet olnud ja ei ole ka Marelil sellist soovi olnud, mis tõesti tundub, et ta seda soovib, mitte ei näinud just reklaamist. Hakkasin siis lõpuks ikka ise otsima ja vaatama, mis ta võiks tahta. Ise ta samal ajal istus mul kõrval ja kommenteeris asju.

Lõpuks jäid kaalukausile ratas ja rulluisud. Üks hetk ju tuli meelde, et kui Marek rullikad sünnipäevaks sai, siis  Mareli tahtis ka, aga näed, ununevad ära sellised asjad :D Andsin talle siis valida. Mareli põhjendas oma valikut väga targalt: "Kuna mul ratas juba on, siis ma valin rulluisud." Nii saigi otsus tehtud ja lukku pandud (tellimus tehtud)

Mina ise oleks talle ratta valinud, sest Mareku vana on väga poisilik ja elu näinud piisavalt, aga kui ta nii tahab, siis tahab :) Valisime sellised, millel saab taha tasakaalu hoidmise kergendamiseks kaks ratast kõrvuti panna ja hiljem saab ühe peale ümber tõsta.

Juba tuli kaup kohale ka ja peitsin selle ilusti kenasti ära, et enne sünnipäeva silma lastele ei hakkaks ;)

Sünnipäeva pidamise suhtes pole veel midagi otsustanud. Viimasel ajal on üks haigus teise otsas ja ma pole üldse kindel, et sellisel viiruslikul ajal midagi suurt tahangi pidada. Samas jälle esimene juubel siiski...

 

No comments:

Post a Comment