23. rasedusnädal (81/365)

Sümptomid: madalast vererõhust tingitud tasakaaluhäired.

Kaaluiive: +8,5 kg

Tähtsam info nädala kohta: Beebijätkab jõudsalt kasvamist. Tal on juba kulmud, ripsmed ja juuksed. Praegu on tema nahk veel punane ja krimpsus ning ta on veel kaugel pontsakast ja kenast vastsündinust, kuid ta keha muutub järjest proportsionaalsemaks. Nüüd kuuleb ta hääli ja on eriti tundlik valju hääle suhtes. See võib teda ehmatada, pannes ta südame kiiremini põksuma ja kätega vehkima. Loode eelistab kuulata rahulikku muusikat ja ema häält. Talle meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord, kui pöial või sõrm suhu satub.
See nädal on möödunud jällegi imekiirelt. Aeg möödub sellise lennuga, et tihti läheb endalgi meelest ära, mitmes rasedusnädal jooksmas on – ja vahel unub isegi fakt, et ma üldse rase olen. Aga eks raseda mälu olegi kahtlase väärtusega.

Teisipäeval sain tähtsa uudise, mistõttu saan nüüd hakata nautima oma õnnist olekut ja enam ei pea muretsema vanima lapse koolisaaga pärast. Meie armas maakool jääb alles kuueklassilisena! Võib öelda, et õlgadelt on tõstetud mitmetonnine murekoorem. Sellest võib täpsemalt lugeda siit.

Sel nädalal käisin looteanatoomia ultrahelis. Sellest võite täpselt kuulda videost. Lisaks käisin kolmapäeval ka oma naistearsti juures tavakontrollis. Kaalu oli oodatust rohkem juures, sest teisipäeva õhtul sai koolivõidu puhul veidi maiustatud ja järgmisel hommikul reetis kaal igat koogiampsu.

Lisaks tavakontrollile sain endale aprillikuusse GTT (glükoositaluvustesti) aja. Mind saadeti sinna eelkõige suure algkaalu pärast, aga paljud lähevad sinna suure kaalutõusu, eelnevate laste suure sünnikaalu jms põhjustel. Seda kõike ikka selleks, et välistada võimalikku rasedusdiabeedi olemasolu. Olen seda ka eelnevate rasedustega teinud. Eelnevatega oli kõik korras, loodan, et ka seekord. Kuigi väga ma sealt saadavat tulemust ei karda, ei vähenda see kogu protseduuri „toredust“. Tuleb juua eriti rõvedalt magusat jooki, mis paljusid öökima või päris oksele ajab.

Ahjaa, vahepeal suutsin end veidi vigastada ka ja selle tagajärjel sutsaka õlga saada. Nimelt astusin pühapäeval naela jalga. Kõige koomilisem on asja juures see, et ma veel ekstra vaatasin enne vana vundamendi ääre pealt alla astumist, et ühtki naela all ei oleks. Aga ikka suutsin ma selle ühe naela keset mudavälja üldse leida ja enda jala alla sättida. No õnneks praeguseks on jalaga juba kõik korras, aga vaktsiinikoht on hell siiani.

Järgmine kolmapäev on viimane tööpäev. Ootan seda juba pikisilmi, sest 11 tunnised tööpäevad on praegu ikka natuke liiast…



No comments:

Post a Comment