masetsen väheke... (61/365)

Tõsiselt kurvaks teeb, kui su laps tuleb koju ja hakkab nutma.. Nutab, sest keegi on öelnud talle midagi, mis on talle väga haiget teinud. Veel kurvemaks teeb see, et ma ei saa eriti midagi teha, et tema tuju tõsta. Vaid lohutada, kallistada ja püüda olukorda sõnadega leevendada. Millegi pärast aga lohutavad sõnad nii hästi ei mõju, kui need, millega haiget sai tehtud...

Tahaks kohe minna ja küsida, et mis õigusega sina teed mu lapsele haiget? Kes andis sulle õiguse üht või teist last välimuse, käitumise või mõne muu asja pärast mõnitada? Kust oled sa üldse sellise käitumisstiili õppinud? Aga jah, mida sa kuueaastase käest ikka pärid, eks ja kui kaine mõistusega võtta, siis tahaks ikka uskuda, et see laps tegi enda arust nalja.... 

Nii jääbki mul vaid palju seletustööd kodus teha. Miks on kiusamine, narrimine, mõnitamine lubamatu; miks oleks mõtekas sellistest lastest juba varakult eemale hoidma hakata; miks on oluline mind kui ka õpetajat sellistest juhtumitest teavitada jne.

24 comments:

  1. Mina räägiks sellest murest õpetajatega, teil ju see karude süsteem vb saab selle raames rääkida miks nii pole ilus teha.

    Lisaks teavitaks ma ka selle lapse vanemaid, mina küll tahaks,e t keegi mulle ütleks, kui minu laps solvab kedagi, kõik algab ju kodus, seega peaks ka kodu rääkima lapsega sel teemal. Muidugi oleneb siin palju ka selle lapse pere taustast, kuna endalgi kogemus, kus vanemad mõnitavad ees ja laps järgi :S eks iga laps ole oma kodu peegel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. lasteaeda helistasingi kohe, kui laps oli mure ära rääkinud :) Meil õnneks järgmine nädal tulemas ka vanematele mõeldud koolitus selle kiusamisvaba lasteaia raames.

      Delete
  2. Ma imestan, et sa eripedagoogina õpetad oma lapsele teatud tüüpi lastest eemale hoidma. Kindlasti on paremaid viise, kuidas olukorda lahendada. Emana ma mõistan su seisukohta, aga sa peaksid ju keskmisest teadlikum olema, et sellise käitumise põhjused võivad olla väga keerulised ning praegusel hetkel on võimalik, et sa annad hoogu lapse sildistamisele. Selline paha lapse kuulsus liigub ju eriti väikekohtades ühest kollektiivist teise ning ühel hetkel võib juhtuda, et laps ei tahagi ise midagi endas muuta, sest kõik niikuinii arvavad temast halvasti.
    R.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selle lapsega seotud konfliktid on tegelikult veidi sügavamad kui eilne juhtum, aga ma ei hakka siin seda pikemalt lahkama. Ja ma muidugi soovitan ma lapsel eemale hoida lastest, kellega tal on konfliktid. Miks ta peakski semutsema lapsega, kellega kohe ei sobi kokku? Ma ise hoian ka eemale inimestest, kellega ma ei saa läbi. Ei pea ju sõbraks hakkama, kui koguaeg on mingi kana kitkuda.

      Sellel norijal lapsel ei ole paha lapse mainet ja ega ma lapsele seda ka sisesta. Ma seletangi, et kui ei sobi kokku- ära mängi temaga. Sildistamisega pole siin midagi pistmist. Ega ma talle ei räägi ju, et "oi, see on paha laps! Hoia temast võimalikult eemale ja kuuluta ikka ka, et ta on paha poiss!".

      Mina leian, et iga vanem peaks oma lapse käitumise pärast ise ka muret tundma ja kodus seda lahendama. Seda mina teengi. Kui ma igapäevaselt (lasteaia päevadel) kuulen ainult ühe lapse kohta kaebamist, siis ma soovitangi talle, et kui koos ei saa mängitud, siis mängigu teistega.

      Delete
    2. Ega ma arvanudki, et peab semutsema, kui omavahel ei klapi. Mind lihtsalt häiris see soovitus, et hoidku eemale. Ma näen oma töös liiga palju seda, kuidas lapsed hakkavad teisi tõrjuma just seetõttu, et kodus nii soovitatakse. See lumepall võib väga järsku liikuma hakata.
      Mul on tunne, et ma vist ei oska hetkel oma seisukohta selgitada nii, et sa seda rünnakuna ei võtaks. Kõrvaltvaatajana näen ohumärke...
      R.

      Delete
    3. Ma ei vütnudki seda kui rünnakut ja sain aru mida mõtlesid, seega üritasin veidi laiemalt lahti kirjutada seda, mis algses postituses ehk veidi vale sõnastusega kirha sai :)
      Ja aitöh kaasamõtlemast. Konstruktiivne kriitika, nagu sinu ona, on edasiviiv :)

      Delete
  3. Mina imestan, et sa absoluutselt ei näe probleemi põhjust. Pole vist vaja palju mõelda, et tegemist oli sinu poja ülekaaluga seotud märkus. Kuidas sa ei näe ise probleemi?? Ei, ma ei õigusta mõnitamist, veel vähem lapse kiusamist lasteaias vms. Ei, kindlasti mitte. Aga arstina on mul väga väga suur mure taoliste laste tervisest. Arva mitu korda päevas ma näen alla 10.a laste esmaseid suhkruhaiguse diagnoose? Ja arva nüüd paljud neist lastest on suureks, väga suureks söödetud? Sa PEAD midagi ette võtma! 6.a ei lähe ise poodi endale jäätist ja kommi ostma (veel). 6.a lapse toidulaud on 100% veel tema vanemate käes. Palun tehke midagi! Mõnitamine lasteaias on vaid jäämäe kõrge tipp mis taolistest laste psüühikaga tulevikus tehakse ühiskonna poolt....

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kallis arst! Loomulikult näen ma probleemi! Kui sa (kuna sa mind sinatad siis eeldan, et võin ka sind sinatada) oleksid seda blogi eelnevalt veidigi Mareku teemal lugenud, siis tegeleme sellega igapäevaselt! Mareku söömine on kodus jälgimisel, kaalul on pidev pilk peal ja käime psühholoogi-psühhiaatri juures!

      Olen väga teadlik, et tänapäeval on väga palju ülekaalulisi lapsi ja olen väga mures, et tulevikus võib sellega seoses norimist veelgi enam tekkida ja kui mul oleks võlukepp, siis ma võluks ta üleöö normaalkaalu, aga seda pole. Arstina võiksite ka teada, et see võtab AEGA! Ja palju aega.

      Suureks söödetud? Jällegi, olen sellest siin kordades rääkinud, kuidas Mareku põhilised kaaluprobleemid algasid imikuna, oleme käinud ka endokrinoloogi juures seetõttu. Kommi ja jäätist näeb meie kodus ikka maruharva.

      Ja ühiskond teeb sellist mõnitamist ainult, et on sellised inimesed, kes arvavadki, et välimus on AjaO. loodan südamest, et teie ei tegele ülekaalus lastega, sest ilmselgelt ei tahaks sellise suhtumisega arsti juurde ükski laps tulla.

      Etteruttavalt juba ütlen ära, et kui soovite mõnikord veel sõna võtta, siis lugege väheke eelnevaid postitusi ka, enne kui siia lahmima tulete tühja koha pealt!

      Delete
    2. Ma loodan veel, et inimesed saavad aru, et kui nad kodus sellist juttu laste kuulde räägivad, nagu anonüümse kommentaaris, siis sellega nad mõjutavadki oma lapsi ka olema need, kes paksemaid lapsi üks hetk mõnitama hakkavad.

      PS! Hea meelega uuriks, mis arst te küll olete ja mis nimeline.

      Delete
  4. Kulla eelmine "Anonymus" (9:40 PM) - kui oleksid ka varem Marise blogi lugenud, siis teaksid, et Maris tegeleb oma lapse kaaluteemaga ja laps juba ON edusamme teinud. Nii väikese lapse jaoks pole ju kaalujälgimine selline nagu täiskasvanule. Ja kust sa tead, et suuremal kaalul pole muid põhjuseid? Ei maksa ikka kohe tulla "paika panema", isegi siis, kui oled arst!
    Ja see, et laps on teistest suurem, ei anna veel teistele õigust teda mõnitada!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh :)

      Samahästi võiks öelda, et nüüd mõnitame aga kõiki, kes on millegi poolest normaalselt lapsest erinevad - kõik prillikandjad, kehalise väärarenguga inimesed, kuulmisaparaadiga inimesed jne.

      Mitte kedagi ei tohi kiusata lasteaias, koolis ega elus!

      Delete
  5. Sa vôiksid siia panna ka selle asja, et saad lisada oma nime, kui ei taha enda meiliaadressi avalikustada.

    Aga mul on kahju, et tänapäeval veel eksisteerib selliseid nö arste, kelle arust on kaaluprobleemid ainult ûlesöömisega seotud. Kui oled arst, siis peaksid teadma, et ainult toit ei ole see, mis inimese kaalu tôstab.

    Mis puudutab aga norimisse, siis minu arust saab see kôik alguse kodust. Kui vanemad ei ôpeta oma lastele seda, et iga inimene on erinev ja inimest tuleb hinnata tema sisemuse mitte välimuse järgi, siis aina sûveneb see vaimne vägivald. Ka mina olen oma lastele seletanud, et kui ikka sind kiusav laps sind ikka ja jälle kiusab ja ei saa ka ôpetajad selle lapsega ainult tegeleda vaid ka lapsevanemad, siis hoia tast eemale. Miks peab minu laps kannatama selle all, et keegi teda kiusab. Kui lihtsalt selle inimesega ei suhtle vôi mängi, siis see ei ole sildistamine. Inimene läheb oma eluga edasi. Elu niigi lûhike ja miks raisata oma elu selle peale, et olla kiusajale objektiks? Lapsepôlv peaks olema muretu ja las lapsed olla koos nendega, kes tahavad temaga mängida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Endokrinoloogi juures on ju käidud ja analüüsid on tehtud ning kõik on korras. Pole mingit muud viga kui ülesöömine. Arvad, et see vabandamine ja probleemi eitamine midagi muudab?

      Vanemad võivad oma lastele ju õpetada, et norimine ja kiusamine on vale aga see ei vähenda asjaolu, et laps on väga suures ülekaalus ja see on reaalne oht nii tema vaimsele kui füüsilisele tervisele.

      Delete
    2. Jah, endokrinoloogi juures käisime, kui Marek on kolme kuune, tehti ultraheli ja ei mingeid muid uuringuid. Aga lasen perearstil uue saatekirja anda, et uuesti asja kontrollida.

      Sina võid arvata täpselt seda, mida sina heaks arvad. Ma võiks sulle siia tuua ka mistahes fakte, mis vastupidist tõestavad, aga inimene usub ikka seda, mida ta tahab. Kui sa tahad uskuda, et Marek on ülesöödetud, siis palun väga, usu! Tahaad uskuda, et ka imik, kes sai ainult rinnapiima väga range ajagraafiku järgi ja võttis ikka 2,5 kg kuus juurde, on ka üle söödetud - siis palun väga! :)

      Soovitan lugeda sul viimase pere ja kodu artiklit ühest ülekaalulisest lapsest ja nende pere pingutest. Neil ka kõik korras, näevad hullult vaeva, aga kaal ei lange... Jällegi ületoidetud laps?!?

      Delete
  6. Ma usun, et see inimene pole mingi arst vaid lihtsalt üks külamutt, kellele on Maris hambu jäänud, ennegi sarnased postitused siin olnud. Kahju kui inimestel pole muud teha, kui ainult teisi kritiseerida ja maha teha, eks see näitab ka millise inimesega tegemist ja eks sellised inimesed kasvatavadki nö kiuslikud lapsed, nii nagu pere, nii ka laps.

    Kehakaal oleneb palju ka geenidest ja pärilikusest.

    Ma võin tuua näitena oma naabri 4 aastase lapse, nad söövad perena pidevalt vaid rämpsu, krõpsud ja coca on igapäevased, 2-3 korda nädalas mäkk või hess, süüa kodus ise ei teha vaid tarbitakse nö ainult valmistoitu või poolfabrikaate, aga näe laps on ikka kui kilu ja vanemad ka.
    Selle nö arst teooria järgi peaks ju see pere hästi toituma, laps pole ju paks, mis sest, et puu- ja juurvilju teil ei tarbita ja süüakse vaid nö rämpsu.

    Maris, sina ole tubli edasi :) ja ära lase end sellistest asjadest häirida, mis see mutt siin kirjutab, mul on tunne, et see inimene tahabki sinu haavamisest naudingut saada.

    ReplyDelete
  7. Mul süda tõmbub alati veidi krampi, kui midagi sellist loen. Ja no narrimine võib tulla täiesti mõttetutest asjadest. Mu lapsel oli vahepeal probleem, kuna käis trennis koolikotiga. Laps õnnetu. Ma isegi ei osanud selle peale kuidagi reageerida. Päriselt? Milline siis on üks õige trennikott?
    Aga muud vist ei oskagi soovitada, kui kõik selgitus tuleb teha enda poolt ja lõppude lõpuks loeb väga palju sellest, kuidas laps sellele ise reageerib.
    Palju kallistusi teile sinna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh :) siin toetavad kommentaarid loevad väga palju meie jaoks!

      Delete
  8. Kui see arst päriselt arst on, olen mina jõehobu. Lihtsalt mingi suvaline tropp, kes teiste elu ühtki fakti teadmata kõige paremini elada oskab.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa ikka oskad kõige täpsemini kirjutada, et kuidas asjad on :D

      Delete
  9. Mina (üritan) oma lastele (9 ja 6) kiusamise kohta rääkida kahte asja. Esiteks - kiusaja on alati ise millegi pärast õnnetu ja lapsed ei oska või ei saa selliste emotsioonidega muudmoodi toime tulla, kui teistele haiget tehes. Teiseks - kui midagi on, siis tuleb sellest alati kodus rääkida ja me koos saame selle probleemiga üht või teistpidi tegeleda. (mu noorem laps on kohutavalt kinnine) Ka vanemana ei peaks me kohe tulle tormama ja süüdlasi otsima või näpuga näitama vaid 10 korda ikka sisse-välja hingata ning lapsega asju arutada.
    Kui Mareku puhul tõesti oli teemaks kaal ja sellest norimine, siis ma kaugelt ei süüdistaks teid lapse paksusks söötmises. Ma loen, et näete vaeva. Samas kõrvaltvaatajana, kas sellega tegelemise tuhinas pole lapse enesekindlus löögi all? Ta näeb, et te olete mures ja äkki tema lapse mõistus süüdistab ennast, et ta on ise süüdi.
    Kui ma mõtlen oma lapsepõlve peale, siis eks meil oli ka suuremaid poisse-tüdrukuid ja osad neist olid üle kooli populaarsed, teised, aga selgelt enesekindlusega kipus ja said ka tõrjutud.
    Ühesõnaga, suured virtuaalsed kallistused teile ja olge ikka laste jaoks olemas, see loeb!
    Ja Marekule ütle:
    http://www.imagesbuddy.com/images/222/i-like-you-more-than-free-wifi-note-graphic.jpg

    M.

    ReplyDelete
  10. Minu kommentaar ei läinud vist läbi. Kiusamist ei Õigusta MITTE miski! PUNKT! Ja sellise arsti juurde ma loodan, keegi minema ei pea :O
    Lapsele saadan paid.
    Ja kellel huvi mida kiusamine inimesele teha võib saab lugeda minu lugu naislehest.

    ReplyDelete