volikogu istungi päev (79/365)

Täna on siis lõplik otsustamine. Kõigele vaatamata on kuidagi kerge olla. Ei mingit paanitsemist ega pabistamist enam. Lõpuks saab asi läbi ja otsustatud. Samas teemat peast pühkida ei saa veel nii või naa. Istungile minek ju siiski veel ees ja hommikut alustas üks kiri ühelt volikogu liikmelt. Mõni tõesti polnud veel oma postkasti vist kontrollinud või läks tal kõvasti aega, et vastust formuleerida, aga hakkama sai ta päris hästi. Mõtlesingi selle kirja teile lugemiseks tuua. Üks kiri, mis natuke seletab ja põhjendab asja rohkem, kui et "teie enda süü, et minema kõik kolite".

Lp. Maris Huopolainen 

Vastuseks Teie poolt esitatud valla elaniku küsimusele volikogu liikmele võin vastata järgmist: Valla kodanikuna olen nõus Teie arvamusega Kabala Kool-lasteaia säilimise osas. Samuti ka sellega, et volikogu otsustest sõltub kogukonna elus püsimine ja otsusest lähtuvalt võib meie/teie eludes paljutki muutuda.
 Lihtne oleks vastata: - rahva arv on vähenenud, elu kallinenud ja olukord nõuab otsustamist. See on tõsi ja õige, kuid ei aita palju Teie piirkonna lapsevanemaid kõnesolevas mures. 

Selleks, et lahendust leida, on vaja uurida põhjuseid, mis on viinud valla tänase olukorrani. Asjade tänane seis on kujunenud paljude protsesside koosmõjul, mitmete aastate jooksul, mõned on meist sõltuvad, teised mitte. Lihtsuse/selguse huvides jagaksin need põhjused, mida saame mõjutada, kolme gruppi: 

1. Kohalike inimestega seotud – rahva, laste arv on vähenenud. Mõned on kolinud suurematesse linnadesse, teised välismaale, kolmandad registreerinud end Tallinnasse tasuta sõidu pärast (töötavad seal); mõned lapsed käivad teiste valdade koolides (-viib raha valla eelarvest välja). 

2. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt mõjutatavad - maapiirkondade (maaelu-) rahastamise poliitika; haridusministeeriumi ja rahandusministeeriumi poolt rakendatav koolide ja koolieelsete lasteasutuste rahastamise põhimõtted. Õpetaja palgaraha makstakse täissummas 24 õpilasega klassi arvestuses, siin on ka teatud eri koefitsendid, kuid need ei kata seotud kulutusi. Sel põhjusel on valla eelarves puudu 15 õpetaja palgaraha, mille puuduva osa peab Vallavalitsus leidma teistelt aladelt kokku hoides. Sellele lisandub puuduv nn. „tasuta koolilõunast” puudujääv summa ca 60% ulatuses, ka see raha tuleb vallavalitsusel mujalt kokku hoida. (Puudujääk riiklikust õpetajate palgarahast ületab 250 000€ ja koolitoidust 160 000€) 

3. Türi vallast sõltuvad asjaolud - koolivõrgu optimeerimise, kogukonna arengu otsused; varasematel aastatel algatatud suurte investeeringute (põhiliselt veeprojektide) laenude tagasimaksete edasi lükkamise tõttu kuhjumine vähenenud elanike arvu tõttu vähenenud maksubaasiga perioodile 2015. a.-st ja edasi. 

Kuidas edasi? Vallavalitsus on püüdnud leida lahendust olukorrale, kaalunud kõiki poolt ja vastu argumente, leidmaks vähem valusaid lahendusi. Kergeid otsuseid, lihtsaid lahendusi ei ole leitud. Revisjonikomisjon ei tegele eelarve-, arengu-, maaelu- ja muude otsuste ettevalmistamisega, vaid kontrollib vallaasutuste tegevust ja eelarvete täitmist tagantjärele. Seetõttu ei ole ma kursis kõikide aruteludel üleskerkinud detailidega. Vaatamata sellele olen juhtinud volikogus, eelarve aruteludel, tähelepanu õpetajate palgaraha ja kooliõpilaste toitlustamise rahastamise ümberkorraldamise vajadusele Eestis, eriti maapiirkondades, mis valdade eelarves põhiline raskuste tekitaja. See pole ainult Türi valla probleem 

1. Punkti teemadel aitaks piirkonna elanike (laste) arvu kasv piirkonnas. 

2. Aitaks leevendada uue valitsuskoalitsiooni mõjutamine õpetajate palgaraha arvestamiseks 15 õpilasega klassi kohta, säilitades erisused, mis on täna veel väiksemate klassside puhuks. Õpilaste toitlustamises saaks paluda lastevanemate toetust, kuid pean õigeks riigi 100%-list panust. 

Petitsioon tuleks suunata Eesti Vabariigi valitsusele ja Riigikogule, kelledest sõltub lahendus kõige enam. 

Koolivõrgu ümberkorraldamine on vajalik, kuid praegusel kujul tehtavad muudatused ei lahenda olukorda, vaid leevendavad seda pisut. Sest koolivõrgu rahastamise riiklik mudel sellest ei muutu. Põhjuseks on et arvestuslik kokkuhoid on ca 20 000€ aastas. Ainuüksi „tasuta koolitoidu” riiklik alarahastamine on 160 000€ 2015.a. Kui uus valitsus leiaks mehisust hakata toetama maapiirkondi, siis leiduks ka lahendus. 

Rahva juurdekasvu ja tublisid lapsi lasteaeda ja kooli soovides, 

Urmas Heinsar Türil, 22. märtsil 2015

Ja nüüd lapsed riidesse ja lasteaeda. Siis ise kõht täis ja valmistuma lõunaseks istungiks!  

No comments:

Post a Comment