27. rasedusnädal (106/365)

Sümptomid:  väsimus, vererõhu kõikumine

Isud: arbuus 

Kaaluiive: +11,2kg

Sünni puhul ellujäämisvõimalus: üle 90% 

Tähtsam info nädala kohta: Beebi on ligikaudu 1 kg raskune. Ta kogub jõudsalt rasvakihti, mis soojendab teda peale sündimist ning tema kopsud jätkavad arenemist. Tita teeb juba regulaarseid hingamisliigutusi. Samuti valmistub loote immuunsüsteem tööks väljaspool emaüsa. Pöidlaimemine on üks beebi lemmik tegevusi. See aitab tugevdada tema lõuapiirkonda ja valmistab teda ette rinnapiima imemiseks.

Käes on teise trimestri viimane nädal. Nagu raamatud mainivad, on kõht juba üpris suur. Olen piisavalt ümar, et pardikõnnakut harjutada, aga samas ulatan veel sokke ja jalanõusid jalga panema. Kerge hirmuga mõtlen järgneva kolme kuu peale. Olemine läheb siit edasi vaid aina raskemaks, kõndimine kohmetumaks ja väsimus suuremaks. 

Sel nädalal on beebi avastanud suhtluse minuga. Vahel õhtuti „jutustame“ päris pikalt. Tema toksib mind seest poolt ja mina koputan talle vastu. Kui ma kohe ei vasta, toksib nagu teadlikult veidi kõvemini, et tähelepanu saada. Teiste pereliikmetega ta veel valmis nii aktiivselt suhtlema ei ole. Tütar käib pidevalt kõhuga jutustamas ja seda paitamas, aga kiuste, ei taha beebi temale ühtki liigutust jagada. Või äkki mõjub õe jutt lihtsalt rahustavalt?

Olemine on praegu täpselt nagu Eesti ilm. Üks päev võin 5 tundi jutti õues toimetada ning ükski koht pole valus. Samas järgmisel ei liigutaks varvast ka, kui see oleks võimalik. Enamasti lapsed ikka ajavad mu voodist välja toimetama, sest imepotti, mis ise putru keedaks ei ole. Kui juba voodist välja saan, siis natukese liigutamisega enamasti paraneb ka olemine.

Nüüd on kätte jõudnud ka see aeg, kus pooleldi kõhuli magamine on välistatud. Siiani olen saanud magada sellises asendis, et pole kõhuli ega külje peal, vaid seal vahepeal. Enam aga beebi sellise poosiga nõus ei ole. Ega eriti head poosi magamiseks enam polegi, sest selili võtab kohe hinge kinni, päris kõhuli ilmselgelt ei saa ja ainult külje peal magades jääb külg väga kiirelt valusaks. See aga nõuab külje vahetamist ja pidevat une häirimist koos sellega.

Vererõhu suhtes olen nii palju targemaks saanud. Kui peavalu kimbutab, on rõhk madal. Kui aga õhupuudus tekib, siis jälle kõrge. Eks kolmapäeval arsti käest kuulen, kas peaks selliste kõikumiste pärast muret tundma või on see jälle üks tavaline raseduse kõrvalnähe, millega veel järgmised kolm kuud pean elama. 



No comments:

Post a Comment