28. rasedusnädal (111/365)

Sümptomid: väsimus, vererõhu kõikumine, naha sügelemine

Isud: arbuus, ananass

Kaaluiive: +12kg

Sünni puhul ellujäämisvõimalus: üle 90%

Tähtsam info nädala kohta: Beebi pikkus on umbes 35 cm ja ta kaalub umbes 900- 1300 g. Loote seni siledale ajule tekivad kurrud ja vaod. Tal on veel piisavalt ruumi emakas ringiliikumiseks. Tita teeb regulaarseid hingamisliigutusi. Tema nahk on kortsuline ja tumepunane, silmad reageerivad valgusele.

Praeguseks on sünnituse tähtajani jäänud vähem kui 90 päeva. Seega vähem kui kolme kuu pärast võib see pisike kortsus rosin meie juurde saabuda. Kuna kaks korda sama palju aega on möödunud kui silmapilk, siis järjest enam hakkab kuklas märku andma idee, et peaks vist hakkama tegutsema lapse nurgakese loomisega ning tegelema riiete läbi vaatamise-pesemise-triikimisega.

Tegelikult ongi riidekastide läbi vaatamine meil õega ammu kokku lepitud. Kuskil kuu aega tagasi sai paika pandud, et 2. mail hakkame lappama. Kuna tema on meil see nö laohoidja seoses titeasjadega, siis ilma temata ei teaks ma vist väga, mis kaste ja kust ma üldse võtma peaks. Nii et pühapäevaks peaks koju tekkima suured kuhjad titekraami.

Sel nädalal sai ka arsti külastatud üle pika aja. Seekord jäi lausa 5 nädalat kahe visiidi vahele. Sai veidi kaevata oma hädade üle ja mängida vinguviiulit. Päris kõigeni ei jõudnudki, aga endal hakkas juba natuke imelik tunne, kui sada häda kallal on.

Põhiline probleem, mida sai arstiga ka arutatud, oli mu vererõhk. Kui muid hädasid suutsin kuidagi ära põhjendada, siis sellist kahtlast südamepuperdamist, kõrvus kohisemist ja iiveldust, mis vahepeal peale tuleb, ei osanud kuidagi seletada. Arst ei arvanud sellest samuti hästi ning saatis mu järgmiseks nädalaks vereproovi tegema, et kontrollida kilpnääret. Kuna mul pole seda kunagi kontrollitud, siis tuleb selle kontrollimine ainult kasuks.

Lisaks vererõhu kõikumisele on viimasel ajal jube näljanõrkus peale tulnud. Piisab kasvõi ainult tunni möödumisest söömisest ja mul on selline tunne peal, nagu poleks kolm päeva süüa antud. Olemist parandab väike näksimine, aga kaal seda ideed ei toeta. See kriiskab juba kaugel selle mõtte peale. Nii et olengi nagu kits kahe heina kuhja vahel – ühtpidi olemise parandamiseks peaks sööma aga kaalu ülearu paisutada ka ei taha.

Kolmandaks on mu nahk hakanud jubedalt sügelema. Sügeleks kõht, saaks veel aru, sest sealt venib nahk ikka meeletu kiirusega, aga ei. Kõige enam tahavad kratsimist käed ja jalad. Tõenäoliselt on põhjuseks naha kuivamine, aga kahjuks kreemitamisest ei piisa, et seda sügelust ära võtta. Seega vahel avastangi end üht või teist kohta kraapimast.

Arsti visiidist veel nii palju, et EPK (emakapõhjakõrgus) oli meeletult kasvanud vahepealse ajaga. Viie nädalaga lausa 7cm, mis tähendab et praeguseks on see näit juba 33cm. Võttes kõrvale, et esimest last sünnitama minnes oli EPK 37, siis on veidi kõhe tunne küll, et kui suureks see noorhärra mu kõhus siis kasvada kavatseb. Arst veel sellest probleemi ei näe, seega ei peaks ka mina muretsema.

Kui kaebused kõrvale jätta, on nädal möödunud väga tavaliselt. Kui ilmad lubavad, saab õues tegutseda. Kui ei luba, siis tuleb toas koristada. Ilmselt läheb veel tükk aega, enne, kui lapsele päris oma nurgakest looma saan hakata, aga eks ta esimestel kuudel suurt rohkem ju tahagi, kui kohta, kus magada ja emmet, kes süüa annaks ja ta eest hoolitseks. Need on õnneks ilusti olemas.


Marek tegi hommikul minust pildi ka. Padja peitsin väikse smile´i näo taha ära ;) 



2 comments:

  1. Sügelemine võib ka maksale viidata, et mõni maksahaigus kimbutab, pidi rasetate puhul tavaline olema, seega soovitan arstiga rääkida :)

    Emakapõhi pidigi korduvrasedal olemagi suurem, kuna emakas on oma loomult juba suurem, kui oli esimesega ( eelmiste lastega veninud ja päris algse, mis enne esimest rasedust oli ei saa kunagi tagasi) Seega see on normaalne ja ära muretse :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õnneks ongi uus visiit juba 13.mai, siis saan seda sügeluse asja ka küsida.

      EPK suuruse üle ei tasu vist jah üle põdeda. Lihtsalt lõpuks on olemine ikka ulme raske, kui see kõht sellisel kiirusel kasvab..

      Delete