Blogis kommenteerimine (119/365)

Viimasel ajal olen hakanud jälle rohkem teiste blogisid lugema.  Enamasti olen ma selline lugeja, kes kipub kõike ka kommenteerima. Kuna mulle endale meeldib saada kommentaaride näol tagasisidet, siis eeldan, et ülejäänud blogijad tahavad ka seda. Mõned päevad tagasi ma sain teada, et tegelikult vist kõik ei tahagi. Vähemalt mitte sellist, mis natukenegi kriitikat sisaldab.

Ma ei hakkagi siin viitama, mis blogi või mis postitusega tegu on. Ütlen vaid nii palju, et tegu on suhteliselt värske ja väheste lugemistega blogiga. Kuna ta postituse pealkiri oli selline, millest arvasin huvitatud olevat, avasin postituse ja hakkasin lugema (jagas oma blogi postitust kuskil). No oligi täitsa selline postitus, mille teema mulle huvi pakkus ja kirjutasin pika kommentaari. Esiteks natuke faktiparandusi, mis tal valesti oli ja siis natuke enda arvamust ka asjast. No enda arust selline täitsa positiivsetes toonides kerge konstruktiivse kriitika alatooniga kommentaar. 

Kuna blogil oli kommenteerimisele peale pandud see "kommentaar ilmub peale üle vaatamist" süsteem, siis ootasin paar päeva, et kas ta midagi vastab ka mu kommentaarile. Selgus, et ta pole seda üles veel lasknud. No selge, pole veel arvutis käinud. Aga isegi täna, kui sellest on juba päris mitu päeva möödas, pole kommentaari lisandunud.

Nüüd on paar varianti. Esiteks, pole ta jätkuvalt arvutis käinud (vähe usutav), ta ei oska kommentaari avalikuks teha (veel vähem usutavam) või talle ei meeldinud mu kommentaar ja tal polegi plaanis seda avalikult nähtavaks lubada.

Mitte, et ma nüüd nii kurb oleks, et mu kommentaari üles ei lastud, aga natuke paneb kukalt kratsima, et mis mõtet on siis avalikult blogida, kui kommentaariumis mõttearendust teha ei lasta? Eks inimesed loevad kirjateksti erinevalt ja võib olla luges ta mu kommentaari puhtalt üleoleva ja kritiseerivana (sest seal postituses olid ikka päris rängad faktivead sees ja ma pidin ikka need kõik välja tooma) ja seetõttu leidis, et pole mõistlik seda üles lasta. Aga enda arust olid mul isegi rõõmsad smailinäod lausete lõppu pandud, et ta ikka väga kritiseerivana mu postitust ei loeks :D

Enda kogemusest võin öelda, et tõesti ei ole hea lugeda, kui keegi tuleb ja solvavalt kritiseerima hakkab (näiteks nii minu enda kui ka Mareku kaalu teemal on seda ju olnud mõned korrad), aga mul ei ole kordagi pähe tulnud, et ma seetõttu postitust üles ei laseks või selle ära kustutaks. Ainukesed kommentaarid, mida ma olen ära kustutanud, on olnud spämid stiilis "hello, you are so great blogger and so on... ".

Kuna tegu oli värske blogijaga, siis ehk pole ta veel harjunud, et vahel postitustele tulevad ka kommentaarid. Ja vahetevahel on nad ka mingis mõttes kritiseerivad (mis tegelikult ongi ju väga head kommentaarid, kui nad on konstruktiivses stiilis kirjutatud mitte niisama lahmimiseks). Ja isegi neile on ju väga lihtne kirjutada võimalult positiivses noodis vastus ja soovida sõimajale ilusat päeva ning sellega antud teema unustada :)

Lõpetuseks ütlen, et minu blogis võite kommenteerida nii palju, kui süda lustib. Kui te just väga räiget roppu sõimu ei pane, siis mina teie arvamusi kärpima ei hakka :D Aga igasugune toetus/konstrkutiivne kriitika/omad kogemused jne on alati teretulnud!

PS! Iga postituse all on kolm varianti ka, kas postitus meeldis, oli igav või huvitav. Kui te kommenteerida ei taha, siis alati võib neid nuppe kasutada. Nii saan tagasisidet, kui mõni teema on huvitav ainult minu jaoks (ehk võib julgelt ka "igav" varianti kasutada) või just huvitab just mõni teema sind rohkem :) Ja kui mõni valikuvariant võiks seal juures olla, siis võid sellest kommentaarides märku anda.


12 comments:

  1. Ma olen väga aktiivne kommenteerija, aga iga kord, kui kommentaari postitan, kaob see ära. Reeglina loen blogi telefonist ja siis ei viitsi mitu korda kirjutada. Praegu tegin erandi, sest juba tekib sportlik huvi see kommentaar siia saada :D
    Igal juhul tea, et sul on aktiivne kaasamõtleja olemas ;)
    Riin

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ah, mul telefonis kommenteerides täpselt sama lugu. Siis ongi nii, et kui telefonis lugedes mõnda head postitust näen ja kindlasti tahan kommenteerida, siis otsin õhtul arvutis olles sama postituse uuesti üles :D

      Delete
  2. Minul on kommentaaride modereerimine peal vaid selle jaoks, et spämmid eraldada. Ise tean mitut sellist blogijat, kes reklaamivad ja jagavad enda blogi igal pool, aga kui midagi konstruktiivset kirjutada, siis seda üles ei lase. Kuskjuures pigem kipubki see nii olema, et mingi sõim ja mõnitamine lastakse läbi, et siis vastu lärtsuda, aga korraliku ja suunatavat kriitikat läbi ei lasta :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja samas konstruktiivne kriitika peaks just olema see, mis meid edasi arendab, eks :D

      Ma ise arvan, et kui blogija on nii "julge" ja reklaamib end igal pool, siis olgu valmis ka igasuguseks tagasisideks. Olgu see siis kiitus, toetav kriitika või sõim (mitte, et viimane kuidagi normaalne oleks).

      Delete
  3. Inimestel on avalikul blogimisel erinevad eesmärgid. Rate ja FB põlvkond kasutab internetti eeldusel, et avalikkus = sõbrad. Sõpradelt ei eelda me aga ausust, vaid tuge ja sotsiaalseid "paisid". Kui kutt laseb teise plikaga jalga, siis pole vaja analüüsi "mis sa valesti tegid", vaid kaasanutmist ja "kõik mehed on sead" sorti suhtumist. Kui koolis said kahe, siis on õps loll (mitte kahesaaja). Kui paned endast pildi, siis ootad lihtsalt lauskiitust, kuitahes lame selfi see ka poleks.

    Lisaks on mul tunne, et sõprade seas töötab kollektiivne sotsiaalne kaitse. Kui keegi paneb mu pildile viletsa hinde, siis ma ootan, et mu sõprad tulevad mulle appi ja tambivad kriitiku maapõhja, mitte ei ütle "jaa, objektiivselt vaadates on tal ju õigus, pole tõesti eriti hea kaader".

    Nii et konstruktiivne kriitika võib noorele blogijale olla täiesti ootamatu, mittesoovitav ja ehk isegi šokeeriv.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks ta nii vast kipu olema jah. Olen seni arvestanud, et kui tegu on ikka täiskasvanuga (alaealiste blogisid ma ei loe), siis ei olda enam nii kinni pideva kiidulaulu ootamises ja eeldatakse, et murede kajastamisel saab vastu ka lisaks toetavale suhtumisele natuke abistavat kriitikat.

      Delete
  4. Ma üritan ka võimlikult palju kommenteerida, sest noh, mulle meeldivad ka kommentaarid. Tegelikult viimasl ajal on aega vähevõitu ja lugemata postitusi on mul umbes mustmiljon :D
    Aga nt need robotikontrollid on mul kommenteerimisindu vähemaks tõmmanud. Vahest tahaks mõne sõna õelda, aga siis loobun, sest ma ei mäleta, kas antud blogil on turvakontroll peal ja ei viitsi pusserdama hakata. Jah, nende tähtede trükkimine ei võta kaua aega, aga vahel on need nii loetamatud.
    Kohe näen, mis kontrollid sul peale pandud on :D :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma enda arust olen kõik kontrollid maha võtnud. Just seetõttu, et ma ise ka ei viitsi neid CR957gsf tekste tõlkida ja trükkida :D

      Delete
  5. Aus kriitiline vastukaja, mis ehk polegi negatiivne, ehk teebki rohkem haiget, kui niisama sõim, sest mõnel inimesel on võibolla raske tunnistada oma eksimusi, eriti veel avalikult? Oodatakse pigem positiivset vastukaja ja kui kirjutada konstrkutiivset kriitikat, võib tunduda, et kriibitakse natuke hinge.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks ta nii võib olla küll. Paljud vist ei mõista seda, et kui avalikult kirjutada (eriti emotsionaalsematest ja hingelähedasematest teemadest), siis tihti kaasnebki sellega tagasisidet, mis võib veidi hinge kriipida. Aga laiemas pildis usun, et need veidi kriitikat sisaldavad kommentaarid aitavad inimesel asju paremini lahti tõlgendada kui lihtsalt "oi, kui tore" või "oi, kui kahju, et sul asjad nii läksid" kommentaarid.

      Delete
  6. Noh. Tuleb meelde tikker, kes rängalt pahandas, kui teda sattusid lugema inimesed, kes polnud eelmisi sissekandeid läbi töötanud. MA JU KIRJUTASIN SELLEST, ET...!!!!!! Blogijanna siiralt arvas, et ta blogi on järjejutt ja kel on osad 1-1001 läbi lugemata, ei tohiks osa 1002 sabas sõna võtta. Tegelik elu on muidugi teistsugune.

    Noorte neti-kultuur on paratamatult kui minu 40+ põlvkonnal. Mina hakkasin netti kasutama ajal, kui lähim interneti-kasutaja võis olla Helsingis, mitte naabertoas. Siit ka konfliktid, mõnikord kergemad, mõnikord teravamad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks vahetevahel kipun minagi eeldama mingi teema juures, et ÄKKI on loetud eelnevat saagat juhtumist. Aga et vältida kommentaare sinu välja toodud stiilis, olen enamasti viidanud vähemalt mõnele eelnevale postitusele, kus antud asjast on varemgi juttu olnud.

      Konfliktid tulevad ka kindlasti ühe põlvkonna inimeste vahel, sest kirjapilt kui selline ei edasta emotsiooni, mida kirjutaja parajasti tunneb. See aga on teada tõde, et üht teksti on võimalik lugeda väga erinevalt olenevalt lugeja enda hetke emotsioonidest. Sellest tulenevalt ka erinevad vastukajad, mida jällegi saab tõlgendada sajal eri viisil...

      Delete