Emadepäeva pidu (117/365)

Eile õhtul oli lastel emadepäeva pidu. Olin ekstra selle pärast lapsi lasteaeda viinud, et nad ikka esinema minnes kaasa laulda ka oskaks. Mareli oli rühma näidendis ka osaline, nii et kohale pidi mõningatel päevadel nad lasteaeda harjutamiseks viima kohe kindlasti.

Peole minekuks valmistudes pidin tõdema, et rasedana on ikka pagana raske midagi normaalset endale selga leida. Õnneks üks sõbranna tõi enda raseda viigipüksid mulle kasutamiseks ja pükstega oli mure murtud. Aga mida sinna peale panna? Proovisin pool kappi vist läbi. Vahepeal saatsin pildi õele, et kas on normaalne riietus ikka. Priit ainult naeris, kui ma tema käest mõne riietuse sobivust küsisin. Lõpuks sai ikka midagi selga aetud. Rahul väga polnud ise, aga kuhu sa ikka seda suurt kõhtu peidad, eks.

Esinemine läks lastel täitsa normaalselt. Vahepeal küll kippusid ära unustama, kus nad on, aga lasteaia laste puhul on see andestatav (eriti tõmbas Mareli tähelepanu päikesejänku, mida keegi mööda saali lage terve peo ringi jooksutas). Aga näidend kukkus väga ilusti välja. Mareli ikka oskab mängida veidi vinguvat kassipoega :D


Peale pidu oli väike mahla-koogi laud ka. Ma ausalt olin tervest päevast nii väsinud, et ei jaksanud isegi süüa. Lasin lastel ühe tüki mõlemal süüa ja kupatasin nad koju ära. Jube ema küll, aga ma lihtsalt tahtsin nii väga magada juba (peole minekuks sättimisega läks ju lõunaune aeg kaduma). Koju jõudes vahetasin riided ja läksingi kohe magama.

Lapsed tegid ilusad kingitused ka mulle. Marek tahtis, et ma talle luuletuse ette loeks, aga no raseda hormoonid ei lasknud kõva häälega lugeda. Emotsioonid möllasid selleks natuke liiga palju. Kodus, pärast magamist, sain ikka peaaegu luuletuse lõpuni ka :D


Perepildi tegime ka. Väljanägemine on mul suhteliselt kehvapoolne ausalt (pikalt istunud palavas saalis ja väsimus oli tohutu ja kiiruga tehtud pilt), aga no see ainuke perepilt, kus kõik viis ilusti peale on sattunud.



No comments:

Post a Comment