34. rasedusnädal (152/365)

Sümptomid: väsimus, tursed, seljavalu, valud vaagnas jne

Kaaluiive: +13,7 kg

Sünni puhul ellujäämisvõimalus: üle 98%

Tähtsam info nädala kohta:
Platsenta saab 34. nädala paiku täisküpseks ja hakkab nüüd vananema. Laps kogub veel kehatemperatuuri säilitamiseks vajalikku nahaalust rasvkudet, mida lisandub päevas ligi 14 g. Rasvkude kaitseb ka siseelundeid. Lapsel on välja kujunemas immuunsüsteem, et võidelda kergemate infektsioonidega. Tema sõrmeotsad on tillukesed, aga küüned teravad.

Nüüdseks võib öelda, et raseduse lõpp annab igatpidi tunda. Seljavalud hakkavad igapäevaseks saama, põis on olematu, pooled söögid tekitavad kõrvetisi, vaagnapiirkond on hellem kui päikesepõletuse saanud nahk ja turseid ei esineks ainult siis, kui päev otsa voodis pikutaks. Raua söömise mõjudest seedimisele ei hakka ma üldse rääkima. Hurraa rasedusmõnudele!

Lohutuseks võib öelda vaid, et see kestab veel maksimaalselt 8 nädalat. Väga lohutav ju, eks !? Ma tean, et ei ole. Tegelikult üritan lihtsalt mitte nendele asjadele mõelda, võtta neid kui tavalist päeva osa ja olemata kaebustest elada veel nii tavapäraselt, kui see võimalik on tundes end kui rase jõehobu. 

See nädal käisin arsti juures ka. Nüüdseks on need visiidid juba päris tihedalt. Proovid olid jätkuvalt korras ja kui jätta kõik need raseduse "normaalsed nähud" kõrvale, siis kaevata ka midagi väga polnud. Kaalu oli seekord 200gr juurde tulnud. Nii et kõige muu kõrval võin vähemalt selle teadmise üle õnnelik olla, et äkki mul ikkagi õnnestub raseduse lõpuks jääda kaalutõusuga alla 15 kg. 

Sain muidugi terve hunniku saatekirju ka järgmiseks nädalaks. Uriiniproov on juba tavaline asi ja veresooni torgitakse ka juba üle kuu. Seega nende suhtes polnud üllatust. Nendele lisaks sain saatekirja ka ultrahelisse. Praeguse süsteemi järgi ei ole kolmas ultraheli tegelikult kohustuslik ja arst ei pea saatma, kui midagi viga pole. Aga kuna mu EPK oli seekord juba nii suur, et arst ei hakanud seda isegi enam kirja panema, siis ultraheli aeg oli kindel. Ja kuna juba asja Paidesse haiglasse nagunii, siis sain KTG-sse ka aja. Mingit tegevust vaevalt sealt ma näha saan, aga ajaviiteks võib ju seal masinate küljes passida pool tunnikest.

See nädal tegi mees omapoolse ennustuse mu sünnitamiskuupäeva kohta. Kõikide meie laste soo on ta küll täpselt ennustanud, ehk veab kuupäevade ennustamisega ka. Loota ju võib, sest ta ikka arvab, et seekord ma ei kanna üle tähtaja. Kuigi minu meelest on naiivne seda loota, siis osake hinges loodab väga, et tal on õigus. 


No comments:

Post a Comment