emapuhkus või isapuhkus ? (140/365)

Seda, et dekreeti (või tänapäevaselt siis rasedus-ja sünnituspuhkusele) jääb naine, on ilmselge. Mehe keha ei vaja sünnituse eelselt või järgselt mingit puhkust. Vaimselt ehk küll, sest mõni rase on ikka eriline frukt ja sünnitus võib olla parajalt traumeeriv kogemus. Aga selle eest seadusega ettenähtud puhkust ei jagata. Aga vanemahüvitisega on teised lood.

Enamasti kui vanemahüvitisest rääkida, eeldavad kõik, et ema jääb lapsega koju. Ema on ju mingi aeg (asjade laabumisel) nö kaks ühes pakett ja sisaldab endas ka piimaautomaati. Kui ikka tahta last rinnapiimaga toita, siis teistmoodi lahendust väga ei nähta. Samas on olemas pumbad ja piima saab säilitada külmikus jne, mis aitaks üle elada need perioodid, kus emme peaks tööl olema. Seega ei vangista "piimaautomaadi amet"  ema kodu seinade vahele ja väga vabalt võib peale dekreedi lõppu hoopis isa lapsega koju jääda. 

Kui me esimese lapse saime Priiduga, siis ma isegi ei mõelnud selle peale, rääkimata pikemalt arutamisest. Sel hetkel muidugi oli see võimatu juba osaliselt sellepärast, et Priit läks suhteliselt kohe peale Mareku sündi sõjaväkke. Mareli sündides ei tulnud samuti see jutuks. Nagunii olin ma juba Marekuga koduse režiimiga harjunud ja polnud mõtet väljakujunenud süsteemi lõhkuma hakata. 

Praegu aga on meil tõsiselt arutelus, et mina naasen aasta lõpus tööle ja koju jääb beebiga hoopiski Priit. Kuigi alguses oli päris palju imestavaid pilke, kui ma kuskil selle mõtte välja käisin, siis me ise oleme seda seedinud juba veidi aega ja mida aeg edasi, siis mõistlikumaks plaaniks see saab. Muidugi on nüüd siin oma jamad konksud kui ka võimalused, mis võivad meie plaani pea peale keerata. Kui tulevad need konksud, siis on pahasti ja tuleb hakata mingit järgmist lahendust välja mõtlema. Aga kui tuleb mõni hea võimalus ja Priit ei saa kodus olla, siis olen ise ka hea meelega beebiga kodune edasi (esimesed 70 päeva lapse elust pean ma nagunii kodune olema, sest dekreet jookseb) :) 

Kas keegi emadest on ise tööle peale dekreeti naasenud ja issi jätnud koju beebiga majandama? Kuidas see on välja kukkunud? Või kui pole sellist olukorda olnud, siis kuidas te üldse suhtute, kui traditsiooniline asjade kulg (ehk mees tööl ja ema kodus) on pea peale keeratud? 




6 comments:

  1. Mina isiklikult ei vaataks halvasti, ega poleks ka vastu, kui teised teevad nii, eks igaüks teab ise.

    Ise samas seda väga ette ei kujuta, et lähen täiskohaga tööle tagasi ja mees jääb koju, kuna esimesed kuud lapsega olid ikka väga rasked ja minul näiteks ei tulnud pumbates nii palju piima, et selleks oleks terveks järgmiseks päevaks jätkunud ja ma oleks ise saanud terve päeva ära olla. Kui tahtsin end paar tundi tuulutada, siis pidi 2-3 päeva kõvasti tööd selle nimel tegema, et selleks ajaks oleks piim olemas, seega ei kujuta ma ette kuidas ma peaks piimapumpama igapäev, et siis järgmine päev oleks olemas, aga eks inimeste nö rinnad ja piimateke on ka erinev, sest mul oli ka päevi, kus ei tulnud pumbadest peaaegu üldse ja siis teinekord jälle ohtralt. Teine aspekt oleks töö, et kõik see lisastress ja sinu puhul ka lärmakad lapsed, kui lasteaias töötad (ma olen aus, ma kiidan meie lasteaia õpetajad, see on tõesti väga raske töö ja kahju on, et teie tööd piisavalt ei hinnata,s est 24 võõra lapse eest vastutada on ikka suur töö), usun, et oleksid üsnagi väsitavad ja võib tekitata ka piimavähenemist ja kui emme on väsinud ja stressis, siis võib seda ka beebi tunda ja edasi talle kanduda.

    Meie beebigrupis üks issi jäi ka isapuhkusele ja emme käis siis ülikoolis edasi, sealt mäletan, et neil oli see paberimajandus ikka päris suur, kuna pidid tegema avaldused juba 2 kuud varem ära, et täpselt 70 päeva hiljem oleks isa puhkusel, sest kui õige aeg ei tee, siis lükkub veel kuu edasi ehk iga kuu mingiks kindlaks kuupäevaks pidi need avaldused tegema, et kui soovid vahetada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks kõige rohkem hirmutabki mind asja juures see, et töö ja kodu vahel laveerides võin päris ära väsida. Aga meil on natuke aega, et selle üle mõelda ja arutada, et kuidas siiski igas mõttes kõige parem lahendus oleks :)

      Ja väga hea, et sa ühe kogemuse välja tõid. Ma näiteks ei teadnud üldse, et nii palju enne tuleks avaldus ära teha.

      Delete
  2. Ma ka arvan, et oluline, et endale sobib. Mu esimene ja hetkel viimane laps oli täielik lutipudeli vastane, mis tähendab, et mul nii vara poleks õnnestunud tööle minna ja mees vist poleks kohe julgenud ka. Samas nats enne lapse aastaseks saamist sain hea tööpakkumise ja mees jäi hea meelega ise koju. Said väga hästi hakkama.

    K.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul mees suhteliselt karastatud, sest kogu aeg tited ümber ringi olnud viimase 7 aasta jooksul (kui mitte enda omad, siis minu õdede omad ikka pidevalt läheduses :D). Seega võtab ta plaani väga vabalt. Ma ise ka ei põe, et ta hakkama ei saaks, rohkem enda pärast natuke põen, et kuidas uue rutiini sisse harjutamine.

      Pudeli koha pealt võib küll tekkida see, et laps ei olegi nõus seda võtma. Seda tuleb katsetada ja kui nii ongi, siis vaatab, kas seda kuidagi lahendada annab või ei. Hetkel meil ongi elus olukord selline, et enamvähem päev korraga tuleb asju organiseerida (aga mingid ettekujutused elukorraldusest peab siiski igaksjuhuks pikemas plaanis ka valmis vaatama, isegi kui nii lõpuks välja ei kuku).

      Delete
  3. Võiksid teha postituse sellest, kuidas hakkama said kui mees peale esimese lapse sündi väkke läks, oleks väga põnev lugeda selle kohta :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. võtan plaani ja paari päeva jooksul üritan kirja panna ;)

      Delete