Meil kummitab (150/365)

Kui me siia majja kolisime, räägiti mehele kohe, et siin majas elab üks "mees". Pidi elama mingi ahju kõrval ja nii me pool naljaga ikka vahel räägime erinevate kolinate kohta, et ju siis see vaim toimetab meil kuskil. Aga eile öösel oleks mul küll hirmust püksi tulnud. Eriti, kuna lapsed ja Priit juba magasid...

Mul on ööseks vetsus käimiseks kindel rada juba sisse kulunud. On kindlad tuled, mida ma panen põlema ja praegusel ajal üldse ei kipu tulesid põlema panema, sest õues ju koguaeg piisavalt valge. Igatahes, köögi tuli ei ole üks nendest, mida ma öösiti põlema paneks.

Eile öösel, hakates jälle vetsu minema (mu trajektoor läheb läbi köögi), vaatan, et köögis tuli põleb... Kuna ma olin ainukesena üleval, siis ei olnud ka võimalik, et Priit oleks vahepeal käinud ja tule põlema jätnud. Esimene mõte oli muidugi kohe VARGAD! :D Nii ma siis hiilisin nagu õiges õudusfilmis vaikselt köögi ukseni ja inspekteerisin terve toa üle. Muidugi oli tühjus.

Siis hakkasin vaikselt edasi liikuma. Esikusse ei julgenudki vaadata. Seal oli hirmuäratavalt pime. Läksin siis vetsu poole edasi, sest mul oli tegelikult nagu asja ka sinna ju. Ettevaatlikult jõudsin järgmise ukseni ja panin ruttu suurest toast ka tule põlema. Muidugi jälle tühjus. Hüppasin siis ruttu vetsu ise mõeldes, et välja tulles raudselt mõni pätt ründab mind ja nii ma sinna vetsu maha suren :D :D

Ei juhtunud midagi muidugi. Lõpuks julgesin isegi köögist tule kustu tagasi panna ja jooksuga voodisse teki alla pugeda. Aga jubedalt kahtlane tunne oli edasi telekat vaadata küll. Eriti kuna mul ei ole magamistoas kardinaid ees. Lõpuks jätsingi teleka käima, et magama jääda, sest vaikus oli sel hetkel liiast.

Kuidas aga see tuli põlema sai? Ei tea seda. Ju see tuli oli halvasti ära kustutatud ja lüliti oli kuidagi kahevahele jäänud. Või siis tõesti oli meie majavaimul pime oma toimetamisi teha ;)


No comments:

Post a Comment