Priit ja Marek mängivad malet (159/365)

Hakkasin mina lõunaunne minema, kui Priidul ja Marekul oli malemäng samas toas pooleli. Või õigemini olid nad just äsja alustanud ja käisid oma esimesi käike. Mareli istus kõrval ja kuigi talle väga ei meeldi vaadata niisama mingit mängu pealt, siis seekord oli see niivõrd lõbustav, et ta vabatahtlikult istus seal ja itsitas nii, et minu unest ei tulnud midagi välja.

Ega male üldjoontes ei ole ju üldse naljakas mäng. Aga kui seda mängivad kaks inimest, kes suurt midagi malest ei jaga (sorry, Priit :D ) ja mängivad nii, et õpetus ühes näpus, siis võib nalja saada küll. Küll on vaja järgi vaadata, kas ikka etturiga saab hobuse sammu käia või kumb nupp see nüüd kuningas on - kõrgem või madalam keskel olevatest nuppudest.

Ja see kõik toimus siis ikka keset mängu, mitte enne, nagu normaalseks võiks pidada. Enamasti kippus asi rohkem lõbusaks vaidluseks kiskuma, sest Marek oli välja lugenud, et mõni käik olla ikka lubatud, aga Priit mitte ei uskunud seda. 

Lõpuks suutis Priit ikka kuninga tule alla seada. Kuna Marek seda ei uskunud, et niimoodi mäng võib lõppeda, et pooled nupud laual alles ja tema PEAB midagi liigutama nii, et kuningas alles jääks, siis muidugi tuli dramaatiliselt kuulutada, et see on sohk ja mäng seetõttu lõppenuks pidada. Priidu võidust ei tahtnud ta midagi kuulda. No vähemalt ma sain lõpuks oma vajaliku lõunaune kätte. 

Kusjuures, Marek tahab minuga koguaeg malet mängida, aga mina keeldun ja olen nõus alles siis, kui käigud selged. Väidetavalt olla tal kõik selgemast selgem, aga millegi pärast ei ole meie mängud kaugemale jõudnud, kui nuppude asetus (mida ta ka täpselt ei tea). Selle eest kabet võib temaga juba täitsa asjalikult mängida. Isegi nii, et minu "ups, ma kaotasin" lõpu asemel võib saabuda Marekule väljateenitud võit ;)


No comments:

Post a Comment