38. rasedusnädal (182/365)


Sümptomid: selja- ja vaagnavalu

Kaaluiive: +14,5 kg

Tähtsam info nädala kohta: Laps on laskunud vaagnasse ja tekib soov sagedamini tualetis käia. Tänu sellele võid täheldada, et sul on kergem hingata. Lapse organsüsteemid on lõplikult välja arenenud, kopsud ja häälepaelad on valmis funktsioneerima. Lapse soolde on moodustunud esiroe ehk mekoonium, mis tekib sinna neelatud lootevee seedimatutest osakestest.

Jällegi pean ma postitust alustama imestusega, et kuhu see aeg küll jookseb? Ei jõua reageeridagi, kui juba jälle üks nädal on möödas. Kuigi lapse kaalu pärast tahaks, et beebi hakkaks juba vaikselt välja tulema, siis kõige muu suhtes võiks ta veel ilusti paar nädalakest kõhus istuda ja nautida rahu ja vaikust. Ilmselt seda meie kodus peale lapse sündi nii pea võimalik kogeda ei saa.

Olen natuke arutanud endamisi, miks seekord ei ole sellist suurt ärevat ootust sünnituse suhtes. Võiks ju mõelda, et kuna olen sünnitust kogenud ning on mingi hirm selle suhtes tekkinud. Aga ei peitu põhjus selles. Kuigi esimese lapse sünnitus oli õudusunenägu kuubis, on teise lapse sünnitus selle kompenseerinud ja tean, et sünnitus on täpselt nii hull, kui hulluks sa ise selle mõtled.

Mind pigem valdab väike hirm aja ees, mis tuleb peale sünnitust. Kogu see harjumine uue elukorraldusega võtab jala all värisema. Mingis mõttes on jälle tunne, nagu esimene laps oleks tulemas, sest pole ju beebit majas olnud juba mitu head aastat. Aga seekord on erinevalt esimese lapse saamisest kodus veel kaks last, kes samuti tahavad oma aega ja tähelepanu kogu tohuvabohu sees, mis tita tulekuga kaasneb.

Kainelt mõeldes tean, et see oskus beebiga toimetada ja harjumine uue korraldusega tuleb jooksvalt ja iseenesest, aga siiski on väike pabin sees. Hämmastav, kuidas paljud asjad seoses titemajandusega lihtsalt peast pühitud saavad, kui enam selles igapäevaselt ei ole. Aga eks nädala-kahega tulevad meelde jälle. Selles suhtes on vist see beebiga toimetamine nagu rattasõit, mis tuleb ka peale pikemat pausi ilusti meelde.

Kuigi tunnetes pole ma veel seal punktis, et võimalikult ruttu tahaks beebit kätte saada, siis mõistus annab mõista, et eriti kaugel see moment nagunii ei ole. Seetõttu sain lõpuks enda haiglakoti ilusti kokku pandud, lapsele kojutoomisriided turvahälli valmis pandud ning kodus natuke tuuseldatud tolmu- ja põrandapesulapiga ka.

Eks keha annab ka vaikselt märku sellest, kui lähedal sünnitus on. Mõned korrad olen saanud juba libavalusid tunda (korra oli isegi väike hirm, et äkki ongi minek) ja beebi on tunduvalt allapoole vajunud. Tänu beebi asukoha muutusele on kõndimine eriti kohmakas ja tihti peale valus. Positiivselt poolelt aga on tagasi mu energia, mis on kuid juba kadunud olnud ja ma võin jälle olla päev otsa üleval ilma, et tekiks vajadust lõunauneks.

Kes teab, ehk on see energiatulv, äkiline soov asjad korda seada ja kodu puhtaks kraamida märgid, et kohe ongi minek? Ega enne ei teagi, kui see hetk käes…



PS! Priidu ennustuse järgi on laupäev-pühapäev minek. Eks siis näha ole, kas tal on ennustajageeni natuke või mitte ;)

No comments:

Post a Comment