Ainuke kord ujumist (180/365)

Kui keegi küsib, mis on esimene asi, mis mulle pähe tuleb sõnaga suvi, ütleks ma kindlasti ujumine. Ma armastan vees ujumist, suplemist, mängimist või ükskõik mis moel olesklemist. Enne lapsi käisin ujumas ka siis, kui vesi oli padukülm. Peaasi, et sai ujuda. Lastega enam pole niipalju käinud, sest ilma nendeta on minekut väga harva ja neid jälle külma vette lasta väga ei taha.

Suvel sünnitamisel ongi seetõttu üks väga suur miinus - ilmselgelt jääb see suvi ujumise mõttes väga kesiseks. Peale sünnitust ei soovitata pikalt vette minna. Suure infektsiooniohu tõttu. Ilmselt selleks ajaks, kui rohelise tule ujumiseks saaksin, oleks juba aeg nii kaugel, et vaikselt hakkab sügis kätte tulema ja ujumise aeg läbi. 

Seetõttu võtsingi ükspäev end kokku ja vedasin end vee äärde. Te ei kujuta ette, kui mõnus oli seal vees olla. Esiteks vesi ise oli juba nii mõnus ja soe. Teiseks oli vahelduseks hea ringi liikuda nii kergel sammul. Teadaolevalt vees on meie kaalu mõju kehale ju teps teine kui maa peal. Kõhuga olles on see vahe ikka meeletult suur - ei mingit lisapinget seljale ega surumist alakõhus. Nagu paradiis :D 

Kahjuks jääb see arvatavasti ainukeseks korraks sel suvel, kui ujuma saan. Jalgupidi heal juhul saan veel vette (lapsed ikka tahaks mõne korra veel veekogu näha), aga see on ka kõik. Täitsa kahju isegi sellest, sest mõõtsin ujumas käies ära, et meie maja juurest on veekogu äärde ainult 8 km. Nii lähedal ju, aga samas ikkagi kättesaamatu (vähemalt selleks suveks). 

Ujumiskäigust veel nii palju, et käisin kolme lapsega. Panin kõigile kummijullad külge, et natukenegi kergem oleks neid jälgida. Minu õnneks pidasid kõik ennast ülihästi üleval. Välja arvatud see, et Mareli avastas, et temast saab hetke pealt linnatüdruk :D Nimelt oli kaldal päris palju väikseid konnakesi ja igakord, kui ta silmanurgast kasvõi ühte nägi, pistis ta täiest kõrist kisama. Ja sama asi kordus iga kalakese peale. Täitsa kummaline, kuidas lapsest, kes väiksena näppis igat elusolendit, kes ette sattus, on saanud selline paanitseja väikeste konnakeste peale. 

Ühesõnaga Marelit vees väga valvama ei pidanudki, sest ta oli seal ülimalt vähe aega. Täpselt nii kaua, et alates momendist, kus ma ta suure surmaga vette olin meelitanud (sest teadsin, et kodus muidu nutt, et ta ei saanudki vette) kuni ta ühte konnakest nägi. Aga õnneks oli rannas ka liumägi ja kiigud, kus ta niikaua aega veetis, kuni teised vees hullasid. 

Loodan, et järgmine aasta on vee seisukord sama ja pole hullemaks läinud. Teadaolevalt need väiksed veekogud aegamisi lähevad sogaseks ja mustaks ära, aga seekord ma isegi imestasin, et täitsa normaalses olukorras oli. Arvestades veel fakti, et enne seda oli eelnenud mitu kuuma päeva ja rand oli raudselt rohkelt inimesi näinud.  



4 comments:

  1. Kus te ujumas käite? Pilistveres? Veneveres?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hea nali see, et Eistvere on minust 4 km aga sinna satun ma kõige harvemini :)
      Aga lastega on seal hea, läheb aeglaselt sügavaks.

      Delete
    2. Huvitaval kombel ei ole ma Pilistveres kunagi ujumas käinud (kuidas seal muidu vesi on?) ja Veneveres käisin viimati, kui ise laps alles olin :D

      Delete