Arsti külastus (186/365)

Mul oli tänase arsti külastuse suhtes nii suured ootused. Lootsin, et saan hiljemalt esmaspäevaks UH aja ja mingitki selgust, et kuidas asi edasi läheb. Ma olin rohkem, kui kindel, et mul ei lasta väga üle tähtaja kanda. Muidugi kui milleski väga kindel olla, siis nii see ei lähe. Aga kirjutan siis algusest peale.

Tegelikult oli juba kabinetti sisse astudes näha, et arst on kuidagi hajevil täna. Tegime tavarutiini mõõtmised-kaalumised ära. Küsis vaid, ega midagi kaevata pole. Ma siis rääkisin oma murest, et üks neerudest teeb haiget, kui olen suurema koguse vedelikku ära joonud. Vaatas proovid üle ja kirjutas mulle antibiootikumikuuri välja. Mõtles veel küll korra, kas jõuan enne sünnitust kuuri ära lõpetada, aga kuna mul eelnevad  lapsed väga mugavad olnud ja eelistasid välja ajamist vabatahtlikule tulemisele, siis arvas, et sellest lapsest pole mõtet ka muud oodata ja jõuan ikka kuuri ilusti ära võtta enne sünnitust :) Juba sellest jutust võisin oletada, et vähemalt järgneva 7 päeva jooksul ei võeta minuga midagi ette.

Arst oleks mu juba uksest välja saatnud, aga ma ikka tuletasin meelde, et täna pidin UH aja ka saama, et lapse suurust uuesti vaadata. No siis vaatas kalendrit ja pakkus ajaks 23. juuli. Kuna siis Mareku sünnipäev, siis väga nagu ei tahtnud seda päeva. Selle peale vastas, et siis on vaid 27. juuli võimalik. Ma ikka lootsin 20. juuliga asja teada saada, aga ei miskit. Ootame siis 27. juulit.

Kutsus mu lõpetuseks siis ikka uuesti vastuvõtule ka, aga seda alles 29. juulil.. :( Siis pidime otsustama, et mis edasi saab. Mul vajus nägu väga ära, sest see tähendab, et esilekutsumine on kõige varem 41 nädala täitumisel. Võite sada korda arvata, mis mu lapse kaal selleks ajaks olla võib juba.

Ukse pealt tuletas veel arst igaksjuhuks meelde, et kui ikka peaks varem tegudeks minema, siis vete puhkemisel kohe haiglasse läheks ja valudega samuti. Ei pea helistama ette ega midagi. Küll keegi minuga siis tegeleb. Ehk oli see veidike lohutuseks öeldud, sest tegelikult oli arst suhteliselt kindel, et see laps enne esilekutsumist tulema ei hakka... Nii et ootame rõõmsalt nüüd augustikuud :D

Aga nii palju positiivset on asjas küll, et saame Mareku sünnipäeva ilusti peetud ja äkki saan isegi mere ääres ära käia vahepeal. Ega kui aega antakse, siis tuleb see ju kenasti ja kasulikult ära kasutada. Ma loodan, et see vaba aeg, mida nüüd uhkesti veel jagatakse, ei too endaga kaasa seda, et laps lõpuks nii suur on, et keisrilaual lõpetan...


No comments:

Post a Comment