Kabala laulu- ja tantsupidu (194/365)

Eile toimus Kabalas 49. laulu- ja tantsupidu. Nagu näha, siis on tegemist juba päris pika ajalise ja traditsioonilise kohaliku üritusega. Kunagi oli sellel üritusel külalisi ikka väga palju (maja ostul vanadest lehtedest sai selle peo kohta loetud), aga praeguseks on üritus kokku kuivanud. Eks rahvast on siit kandist päris palju ära kolinud ka aegamisi ja see omakorda selle peo külastajate arvu vähenemist ka kaasa toonud. Samas tulevad mitmed eelnevad selle kandi elanikud just selleks peoks jälle vanasse kodukohta tagasi.
Lasteaia lapsed esinemas

Eelmisel aastal võtsin sellest peost osa tantsijana. Kui ise osaled, siis on pidu minu meelest kohe mitu korda tähtsam ja olulisem. Seekord osa võtjat minust polnud, aga selle eest laulsid ja tantsisid seekord Marek ja Mareli. Seega pidu oli kohustuslik külastada ikkagi :)  
Mareli lausa lendas rongkäigus :D 


Peost siis nii palju veel, et pidu algas rongkäiguga, nagu sellised peod ikka. Pärast seda tuli kontserti osa ja õhtul oli simman, kus esinesid parvepoisid. Algselt oli meil plaan, et vaatame rongkäigu ja laste esinemise ära ja siis vaikselt hiivame koju ära. Eriti, kuna enne tulekut polnud mu olemine eriti hea ja vaikselt üritasin juba lapsed emale kaela sokutada. 

Lasteaia laste tants

Olles kodust juba väljas, läks olemine ka paremaks ja kuna lapsed ikka tahtsid nii väga veidi ringi veel vaadata, siis käisime kodus kähku ära, vahetasime lastel riided ja läksime peole tagasi. Kontserti osa ma eriti siiski ei näinud.sest jalutasimegi lastega eri kohtades niisama ringi. Kuna see aasta suvel eriliselt väljasõite ka teha ei saa, siis lasime lastel natuke raha laristada ja nautida seda õhtut. 

Peolt läksime koju enne üheksat. Imekombel ei olnud lapsed selleks ajaks veel eriti väsinud ka päevamelust (eelnevalt olime hommikul veel õelapse sünnipäeval käinud) ja saime ilma jonnita koju. Mareli küll tahtis ühe ringi poniga veel teha, aga see hind oli nii hirmkallis, et lubasin teda ühe korra siis varsti Kirnasse selle raha eest ratsutama viia. 


Ahjaa, enamuste inimeste poolt, kellega rääkisin, oli esimene küsimus, et kuidas ma ikka jaksan veel olla. No ega ju ei jaksaks küll, kui see oleks valik :D Kuna valikut pole, siis tuleb jaksata. Olgugi, et kõht on megasuur ees. Eks seda, et keha tegelikult eriti enam ei jaksa seda kõhtu tassida, oli õhtul jalgadest näha. Jalad oli megapaistes ja valusad. Nii paistes pole nad veel selle rasedusega olnud. Aga õnneks ei ole enam kaua jäänud ja varsti saab nendest rasedahädadest lahti :) 


No comments:

Post a Comment