Jooksma? (211/365)

Ütlesin küll, et esimesel kuul väga oma kaalu- ja trenniteemasid ei puuduta, aga kuna üks mõte juba paar päeva mu peas ringi käib ja ära ka ei taha kaduda, siis kirjutan ta välja. Saan ehk teie abiga aimu, kas on see päris rumal minust või peaks hoopis sabaotsast mõttel kinni haarama ja ära tegema.

Kuigi söögipoolega tõesti ei ole ma üldse veel tegelema hakanud, siis esimesed kõnnid tegin juba paar päeva peale koju jõudmist. Seni on enamus kõnde siiski piirdunud külapoodi ja tagasi käimisega (nõks üle 4km pikkune lõik kokku), aga siiski tunnen, et iga päevaga on kehas rohkem jõudu ja võiks hakata jälle väikseid jooksutiire tegema.

Esialgu ei kavatsega hakata läbima samu kilomeetreid, mis enne rasedaks jäämist. Alustan jälle algusest ehk jooks/kõnd intervallidega. Ja esialgu võtaks intervallid lausa 1:1-le, et keha mitte koormata. Aga ikka põen, kas on vara? Näiteks Kati hakkas ka päris varakult jooksmas käima peale sünnitust, aga tema raseduseelne treenitus oli kohe väga teine teema kui mul. Samas ma ise tunnen, et keha on juba täitsa tibens-tobens ja kui nüüd päris kohe mitte, siis nädala pärast võiks juba ju proovida küll.

Mis te arvate, kas olen lolliks läinud ja peaks laskma kehal veel veidi hinge tõmmata ja kõndimistega jätkama, või võiks juba natuke kergel viisil jooksuharjumist üles soojendada küll? Eks see Rakvere ööjooksu üritus natuke on utsitanud mind jooksmisele rohkem mõtlema (natuke kurb, et see aasta ei saanud osaleda), aga sellest olenemata ma ise arvan, et see plaan jooksma uuesti hakata väga loll ei ole...

Minu esimene jooksuvõistlus 2014a sügisel 

7 comments:

  1. Kuna endal lapsi veel pole, siis ei oska nõu anda, kuid tekkis küsimus, et kui pikki vahemaid sa oma parimatel jooksuaegadel siis maha jõudsid järjest joosta ja kui tihti käisid? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. 10km sai ikka mitmeid kordi järjest joostud, rekord oli veidi üle 13km. Enamasti jäid vahemaad 5km kanti, vahel veidi vähem, vahel rohkem

      Delete
  2. Mina hakkasin täpselt kuu peale sünnitust jooksmas käima. Ja seda siiski eesmärgiga eilne jooks ära teha. Samas olin ma kuni sünnitismajja minekuni äärmiselt aktiivne.
    Mina annaks ka veel kehale puhkust. Kuigi ma tahtsin ka juba nädal-kaks peale sünnitust jooksma minna-sest enesetunne tahtis- siis ilma Ööjooksu eesmärgita, oleks ma oodanud ettemääratud 2-3 kuud trennidega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks see isu jooksu järgi suur ja sellest ka tahtmine juba alustada. Aga eks tuleb veidi veel edasi lükata seda plaani. Äkki rattaga hoopis kergemad ringid tegema seni

      Delete
  3. Ma usun ka, et kui keha lubab, mine esialgu ratta selga :). Jooksmine võib olla (äsjasünnitanule) selline salakaval ala, et võib märkamatult end vigastada või liiga teha, sest adrenaliin võtab võimust. Usun, et Sa oled ise ka märganud ja lugenud, et just jooksjatel neid tagasilangusi ja eneselõhkumisi esineb :).

    Seega sunni need tunded/tahtmised alla hetkel ja taastu korralikult.

    PS: oota vähemalt sünnitusjärgse kontrollini ja kui seal kõik OK ja too loa annab, hakka pihta ;)

    ReplyDelete
  4. Ma kardan ka, et jooks pole kohe kõige parem, ma ise olin ka see, kes arvas küll ma jõuan ja teen ja peale esimest suuremat ringi pidin kokkukukuma ja lõpetasin üldse voodis haigena, kuna keha polnud koormusega harjunud salakaval kevad, väljas tundus soe, aga tuul tõmbas läbi, pigem kui spordi vajadus suur, siis võib proovid lihtsalt rohkem ja pikemalt jalutada. Igapäev suurendaks ringi.

    Muide, mulle meenus, et pidite suvel ka lottemaale uuesti minema, mis sellest ideest sai, kas käisite, kuidas talve ja suvega vahe on, meil jäi laps suvel väga rahule ja nüüd mõtleme, kas talvel tasuks ka minna, kui uuesti teevad see talv.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei olegi suvel sinna Lottemaale jõudnud kahjuks. Talvise külastuse miinuseks on see et õues külm ja toas soe . Siis pidev riietumine, aga muidu on vast sama vahva ;)

      Delete