Laste suhtumine beebisse (212/365)

Kui perre tuleb teine, kolmas või mõni järgnev laps, on emadel ikka väike hirm kuidas olemasolevad lapsed reageerivad beebi koju saabumisele. Südames on kartus, et äkki muutuvad lapsed armukadedaks. Võib olla isegi veidi agressiivseks beebi vastu. Eriti, kui olemasolevad lapsed on alles nii pisikesed, et ei pruugi väga täpselt aru saada, miks see väike vääksuv tegelane meie kodus järsku on ja miks ta siia igapäevaselt jääma peab. 

Meil õnneks väga väikseid lapsi kodus enne Margust ei olnud. Marek ja Mareli olid piisavalt vanad, et said täpselt aru, mida beebi endast kujutab ja ka see oli selge, et enam see beebi kuhugi ära ei kao. Samas olenemata laste ootusärevusest ja lubadustest hakata tital mähkmeid vahetama, temaga jalutamas käia ja palju mängida, oli mul väike hirm ikkagi hinges, et äkki suhtumine muutub, kui beebi juba majas.

Teades oma poja ja tütre iseloomu, olin rohkem kui kindel, et Mareli hakkab beebit nunnutama. Eeldasin, et ta on abis mähkimisel ja kaasas igal jalutuskäigul. Ta on oma iseloomult selline, et just sellist käitumist temalt eeldakski. Mareku puhul arvasin, et alguses ta kindlasti korra-kaks nunnutab. Siis aga saab aru, et tema vennast ei ole veel nii pea mängukaaslast ja sinna ta vaimustus kaob.

Kui olime beebiga koju jõudnud, sain aru, et olin täiesti mööda pannud oma ennustustega, mis puudutasid laste käitumist. Asjad kujunesid täpselt vastupidiseks. Kui Mareli käib vahel harva nunnutamas, siis Marek on väga tubli suur vend ja abiline.

Marek tuleb hea meelega ka keset oma mängu ja toob mulle mähkmeid, kreemi või ükskõik mida muud mul vaja on ja ise kohe võtta ei saa. Ta sõidab rattaga kõrval, kui ma jalutamas käin Margusega. Kui vaja, siis valvab teda, kuni ma süüa teen. Isegi siis, kui on õhtune jonniaeg ja Margus võib tema jutule vastata väga nõudliku kisaga. Tihti peale käib salaja talle põse peale musi tegemas ja vaatab teda eriti heldiva suure venna pilguga.

Muidugi on juba ette tulnud ka neid hetki, kus lapsed küsivad veidi torisedes, et miks väikevend nii kõva häält teeb, aga enamasti saavad nad aru, kui neile asi ära seletada. Samuti on seni nad väga leplikud olnud olukordades, kus ma ei saa esimese palve peale appi minna või kaasa lüüa mõne lauamängu mängimisel. Vahel on need ooteajad mõne palve täitmisele nii pikad, et mul hakkab lastest lausa kahju, et nad nii pikalt ootama peavad. Aga samas on need olukorrad, kus kiiremini appi minna neile ei saa ka.


Kui võiks arvata, et kõik on nüüd väga roosiline laste käitumise koha pealt, siis kindlasti see nii pole. Beebi majja tulek on avaldanud oma mõju ka negatiivse külje pealt. Käed kipuvad väga kiirelt suu asemel olukorda lahendama asuma ja sõna kuulamine pole enam lemmik tegevuste hulgas. Loodan siiski, et need on vaid mööduvad nähtused ja kuu või kahega saame selle koha pealt korra jälle majja.


2 comments:

  1. Eks lapsed ongi erinevad ja reageerivad erinevalt, mõni nunnutab igat beebit, teine ei vaata üldse nende poole. Rõõm kuulda, et kõik enam-vähem sujub jaega ei saagi loota, et lapsed kohe kõik omaks võtavad, eks neil läheb ka harjumisega aega.
    Kas Mareli juba lasteaias ka või läheb alles septembris, kui venna kooli? Kuidas teil kooliks ettevalmistumine üldse edeneb saite poes käidud? Kuidas sügisega muidu plaanid, kas lähed mõlemale lõunast järgi või hakkab Marek ise koju käima ja Marelile lähed hiljem järgi?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mareli ei käi veel lasteaias, ei hakka teda viima, kui Marek kodus on (kuigi ta paar korda on küsinud küll, et millal juba minna saaks). Kooliks ettevalmistumine läheb üle kivide ja kändude, sest osasid vihikuid, nagu näiteks abijoonega vihik, on meie poodidest võimatu leida.
      Sügisel kindlasti alguses käin ise vastas ja võtan Mareli ka lõunast ära. Ma olen niivõrd mugav inimene, et ei viitsi ma pärast uuesti teisele lapsele järgi minna :D

      Delete