Septembrikuu liikumise võistlus (220/365)

Kuna septembrist plaanis karmimalt üle vaadata ja korrigeerida nii söömist kui liikumist, tulin (enda arust) päris heale mõttele. Tegime eile lastega algust liikumisvõistluse. See polegi otseselt võistlus teistega, vaid iseendaga.

Põhimõte on asjal see, et igaühele on ette antud kilomeetrite arv, mida peab nädalaga läbima (mina jala, lapsed rattal või jala). Mina pean lihtsalt läbima ja preemiaks ongi rohkem liikumist. Marekul ja Marelil on preemiaks natuke raha. Kui nad oma ettenähtud kilomeetrid läbivad, siis saavad teatud summa. Iga üle eesmärgi seatud kilomeetri eest saavad 5 senti lisaks.

Kui nädalaga saad oma kilomeetrid täis, siis järgmisel nädalal on üks kilomeeter eesmärgil lisaks. Näiteks kui esimesel nädalal peab Mareli läbima 10km, Marek 20km ja mina 30km ja selle läbimise eest saab oma preemia, on vaja järgmisel nädalal preemia saamiseks läbida vastavalt 11, 21 ja 31 km. Esimeseks nädalaks panin nimme väiksemad eesmärgid. Siis püsib huvi ehk kauem. Samal eesmärgil on ka preemia pandud (kuna ma niisama taskuraha nagunii ei anna, olgu see siis taskuraha eest).

Võistluse nädal algab pühapäevaga. Siis on võimalus vabadel päevadel teha algusspurti ja laupäeval, ehk siis viimasel päeval, samuti. Laupäeva õhtul hakkame kokkuvõtet tegema. Kui kilomeetrid läbitud, saavad spetsiaalsesse kassasse raha. Kui ei saa, siis jääb preemia saamata ja uuel nädalal lähevad kilomeetrid nulli tagasi.

Lapsed on esialgu vähemalt väga vaimustatud sellest. Lausa nii palju, et eile Mareli kõndis 5 km, Marek sõitis rattaga lausa 14 km ja mina olin sunnitud siis ka ju eeskuju näitama ja kõndisin 11km. Eks ma teadsin ka, et täna-homme väga löögile nagunii ei saa. Edasi ei tea ju ilma ka, et äkki uhame  laupäeval kõik koos ülejäänud kilomeetreid :D

Asjal on lisaks niisama võistlusele see külg ka, et ega ma siis ju ise ei saa läbimata jätta oma kilomeetreid. Juba ainuüksi sellepärast, et tuleb eeskujuks olla. Ega tegelikult need kilomeetrid ei ole ka nii ulmelised, et üliraske oleks neid täis saada. Eile näiteks piisas täiesti Marguse kahest unest, et need 11km täis saada (oleks saanud rohkemgi, kui esimese une ajast jutustama õue peale poleks jäänud).

Ahjaa, kõige olulisem asi on kindlasti see, et kuidas ma neid kilomeetreid lastel loendan? Meil on teeotsa postkastini ja tagasi umbes-täpselt kilomeeter. Nii nemad võtavadki, et peavad oma arv kordi postkastini liikuma ja tagasi. Lisaks on koolini 2km. Ehk kui jala/rattaga kooli ja tagasi liikuda, saab ilusti need kilomeetrid ka ära märkida tabelisse (meil spets tabel tehtud oma kilomeetrite loendamiseks).

Marek täna ärgates tahtis kohe rattaga sõitma minna, mis näitab, et hetkel on huvi väga suur igatahes. Aga ma keelasin. Esiteks on tal kurk veidi valus ja meil on õues väga paks udu alles. Ei taha väga, et ta udus mõne kitse või muu elukaga kokku põrkaks (arvestades, et Priit nägi mõned päevad tagasi põllu peal metssigu jooksmas).


No comments:

Post a Comment