Mälukaotus (245/365)

Ma arvan, et enamus emasid teavad, kuidas raseduse ja imetamise ajal mälu kergelt jooksu paneb. No ei püsi asjad meeles ja ka kõige lihtsamad asjad kipuvad segi minema. No ma sain ka nüüd erilise prohmakaga hakkama, mille tagajärgi pidi kahjuks Margus tundma.

Üleeile õhtul oli Margusel üle pika aja tõsiselt jonnine õhtu. Võib isegi öelda, et seni üks jonnisemaid üldse. Aru ma ei saanud, millest. Arvasin, et laps lihtsalt üle väsinud ja nüüd ei oska enam magama jääda. Andsin lohutuseks rinda ja saime ta lõpuks Priiduga vahelduva eduga kussutades magama. 

Eile hommikul oli mul endal seedimine täiesti paigast ära. Soolestik nii hell. Ikka veel ei viinud otsi kokku. Muidugi läks siis Margusel ka kõht lahti ja ilmselgelt jätkuvalt miski häiris last. Arutasin veel Priiduga, et mida kummalist ma eelnevatel päevadel sõin, et selline lugu. Enda arust polnud midagi keelatut söönud. 

Aru ma ei saanudki seni, kuni piimapakki nägin ja kuskilt otsast meenus, et ma olin endale sel saatuslikul õhtul täiesti automaatselt ja endale teadvustama piima valanud. Ja lausa kaks klaasi joonud. Kuidas ma sel hetkel ei saanud aru, et ma ei tohi piima juua. Samal ajal jutustasime ju Priiduga ja nii see piim kõrist alla läks ilma, et ise ka aru saaks, et tarbin midagi väga keelatut. 

Piim on üks asi, mida ma kohe kindlasti juua ei tohi. Piim ja kapsahautis on kaks asja, mis seni Margusele gaasipiinad on toonud. Ütleks, et piim on isegi hullema mõjuga, kui hautis, sest tõmbab kõhu ka lahti lapsel. 

Kui ma siis lõpuks aru sain, milles on asi, siis oli endal ikka ülimalt kehv tunne. Lisaks oli tunne, et mu mälu on täielikult jooksu pannud. Kuidas üldse on võimalik midagi niimoodi süüa/juua, et aju seda tegevust ära ei registreeri?

No comments:

Post a Comment