Üks kuu Margust (223/365)

Lisaks väga tähtsale 1. septembrile, oli meil eile teinegi tähtpäev. Margus sai ühe kuuseks. Ma ei ole väga suur mini-sünnipäevade pidaja, aga väikse koogi tegime pereringis ikka. Lisaks koogi söömisele üritan sellel päeval iga kuu tagasi mõelda möödunud kuule ja olulisemad asjad üles märkida. Teiste laste kohta on ka mingi ajani (Marekul pikemalt, Marelil veidi lühemat aega) niimoodi üles saanud märkida arengu kohta asju. Üritan seekord ka vähemalt 3. eluaastani samamoodi teha (esimene aasta igakuiselt, hiljem juba veidi harvem).

Margus 3 päevaselt 

Margus 1 kuuselt 
Kuna mulle väga ei istu see "aga minu laps juba selles vanuses" võrdlemine, siis ei hakka mingeid punkte ette võtma, et mida ta peaks või ei peaks oskama. Eriti ühe kuuse lapse puhul, kes ei peagi midagi oskama peale söömise, kakamise ja magamise. Aga midagi ikka oskab ta veel lisaks ka.


Üks asi, mis Margusel ülihästi välja tuleb, on häälitsemine. Igasugune mõmisemine, häälega hingamine, urisemine jne on tema igapäevane (kui mitte öelda non-stop) tegevus. Magab ta häälega (mina ise magan ka, seega julgege te öelda, et ta norskab!), vaatab ringi mõmisedes, punnitab ägisedes jne. Ta lihtsalt ei oskagi väga vait olla (ei tea, kas see on minusse?!?!).

Pead ta veel tõsta väga ei jõua. Kui süles on või kõhul, siis tuleb paremini see välja, aga tugevalt ja kõrgele ei tõuse pea veel mitte. Aga küll see oskus ka järgmisel kuul tuleb ;)

Naeratada Margus ka eriti ei taha. Mõtlen siis teadliku naeratamist, mitte läbi une (seda harrastab ta päris tihti). Mõned üksikud korrad oleme temalt naeratuse välja pressinud ka ärkvel olekul. Paar korda on seda minu jutu peale juhtunud ja korra-kaks on Marelile naeratatud. Loodan, et lähipäevil hakkab neid muigeid veidi enam ka tulema.

Käsi oskab ta väga hästi rusikasse suruda. Pidevalt on rusikad püsti. Kuna nägu on tal kogu aeg tõsine või isegi kortsus kulmuga, siis väike poksija siit vist tulemas ole :D Aga kui käed parasjagu rusikas pole, siis on näpud kärmed lutitööd asendama. Üritan siis ikka sõrmi suust ära võtta ja lutt ette lükata. Lutist on hiljem kergem lahti saada kui sõrmede lutsutamise kombest.


Häälele reageerib Margus väga hästi. Teen ühe mänguasjaga vahel katset. Lisaks reageerib väga hästi ka laste häälele. Lapsed mõjuvad üldse talle väga hästi. Nendele fikseerub pilk ka tunduvalt pikemalt kui minu või Priidu peale. Mäletan seda teiste laste beebiajast ka, et teised lapsed on hulga huvitavamad, kui täiskasvanud.


Rohkem oskusi hetkel omandatud pole, aga ega unede vahel väga aega arenemiseks pole, kui pidevalt uni peale tikub ja ärkvel oleku ajast pool tuleb tissi otsas veeta. Küll jõuab järgmisel kuul edasi areneda.

Pildi mõtte autor Mareli, teostaja Maris

Selle kuu lemmik hetk oligi vist see, kui Margus esimest korda mulle naeratas. Täitsa kummaline, kuidas üks hetk paneb terveks päevaks särama :) Kõige kehvem aeg on vist praegu. Nimelt suutis haigusepisik Margusele sisse pugeda. Eks eile aktusel püüdis mõne kinni või sai auto ja maja vahelt liikudes veidi külma. Õnneks midagi väga hullu veel ei ole - väike palavik ja nohisemine ninas, aga pean oma inhalaatori töövalmis juba panema. Sügisel saab see nagunii vatti nii Marguse, Mareli kui Mareku tervendamisel (ega haigustest pääse nagunii).


2 comments:

  1. Meil Jakobiga samamoodi, suur õde on palju huvitavam ja naljakam kui piiksuv emme või mõni muu suur inimene. ::D
    Ja meil in ka hakanud käed luti tööd üle võtma, nii et passime ka lutiga kõrval ja asendame käed
    sellega nii kui näppe lutsutama hakkab.. 😀

    ReplyDelete
  2. Meil Jakobiga samamoodi, suur õde on palju huvitavam ja naljakam kui piiksuv emme või mõni muu suur inimene. ::D
    Ja meil in ka hakanud käed luti tööd üle võtma, nii et passime ka lutiga kõrval ja asendame käed
    sellega nii kui näppe lutsutama hakkab.. 😀

    ReplyDelete