5. liikumisnädal (251/365)

Viies nädal meie väljakutsest on läbi saanud. Seekord oli jälle lõpu sirgele jõudes teistsugune olukord kui eelnevatel nädalatel.

Siiani olen mina olnud selline viimase minuti kõndija. Päris mitu korda on ikka eelnevatel nädalatel olnud, kus ma muidu poleks kõndima läinud. Aga see võistlus on innustanud. See nädal mul sellega probleeme polnud. Kõndisin ilusti oma kilomeetrid varakult täis. Seega tuli kokku rohkemgi, kui eesmärk oli. Mis on ju igati hea. Kokku sai kõnnitud 37km. 

Selle eest aga oli Marekul sel nädalal raskusi. Reede õhtul punkte kokku lugedes oli tal väga raske tunnistada, et tal lausa 12 km vaja veel läbida. Tegi ta need lõpuks siiski ilusti ära, kuigi vahepeal oli nägu juba väga mossis ja jaks väga otsas. Ütlesin küll, et kui ei jaksa, siis puhka vahel. Aga ega see kangekaelsus on tal üks tugev iseloomujoon. Ka seekord ei saanud ta mitte enne lõpetada, kui on omad kilomeetrid täis teinud. Seda vaadates mõtlesin vaid, et kas ennast hurjutada, et olen last takka utsitanud selle liigutamisega või last kiita oma sihikindluse eest. 

Mareli aga kõndis oma kilomeetrid ilusti-kenasti täis ilma, et oleks olnud vaja mõni päev üleliia pingutada. Ei tulnud tal ka ühtegi nulliringi. Sai kümme täis ja rohkem ei tahtnudki.

Üks päev kõndides mõtlesin, et kaua me seda kõndimist jätkata saame. Iga nädalaga kisub ilm aina jahedamaks ja valget aega on ka praegu juba tunduvalt vähem kui eelmise kuu alguses. Loodan, et selle kuu lõpuni jagub  ikka veel ilma. Mingi aeg, kui päris talviseks läheb, siis tuleb lihtsalt tingimusi veidi kohandada, aga tahaks ikka ka talvel antud süsteemiga edasi minna. Ei ole veel keegi tüdimust väljendanud ja nagu sellest nädalast näha, motiveerib see ka lapsi väga palju lisa kilomeetreid läbima.


No comments:

Post a Comment