Chit-chat (250/365)

Viimasel ajal satun siia järjest harvemini. Isegi, kui nii kaugele jõuan, et drafti mingi teema üles märkida või vahel ka paar lauset kirjutada, siis enamasti sinnamaale ka asi jääb. Nii ongi mustandina ootamas päris mitu teemat, mida olen alustan, aga ootavad oma lõppu. Samapalju on neid, kus olen ainult pealkirja ära pannud, et ära ei unustaks sellest kirjutada.

Aga täna ei viitsi neid puudutada. Jah, ei viitsi. Olen praegu nii mõnusalt end õue trepile istuma sättinud ja naudin ilma. Hommikune kõnd on tehtud. Üle 3 km täna ette ei võtnud, sest ülejäänud Marguse uneajast tahtsin kulutada aiamaale. Selle eesmärgi sain ka täidetud. 

Võtsime Mareliga porgandid üles. Nüüd veel jäänud kaalikad, punapeedid ja mõned kapsad. Kurke on ka veel veidikene oma pisikeses majas kasvamas. Meie õnneks pole veel pidanud kurki-tomatit poest ostma. Kurke tuleb avamaalt jooksvalt piisavalt, et söömiseks jätkuks ja tomatid ka valmivad rõõmsalt jupi kaupa (mis sellest, et kasvuhoonest on nad tuppa küpsema toodud juba päris tükk aega tagasi). 

Mareli suurim leid 
Nii ma nüüd siin istun. Töö tehtud, aga Margus magab veel oma magusat und. Tuppa nagu ka väga ei kutsu. Osaliselt sellepärast, et seal on tööpõld veel lai ootamas. Olime siin vahepeal kõhugripis ja Margus oli mul täielik sülekas selle aja. Ei pea mainima, et saime ka röökivaid õhtuid tunda paar korda. Seega on toad rohkem kui hooleta olnud. 

ja kõige väiksem beebiporgand
Aga teisalt ei taha tuppa, sest õues on lihtsalt nii mõnus hommik. Tuult praktiliselt pole (mida meie õue peal juhtub väga harva), päike paistab, taevas on sinine. Meeleolu loomiseks laulavad linnud ka. Nii et võib siin õues istuda ja oodata Marguse ärkamist küll :) Kes ütleb, et maal mõnus elada ei ole! 



No comments:

Post a Comment