Hommikune üllatus (273/365)

Laupäeva õhtul kammisin Mareli juukseid ja arutasime Priiduga, kui palju tal need kasvanud on. Me oleme juba ammu tahtnud tal veidi pikkust kohendada, aga Mareli ikka öelnud, et ta tahab pikki, Rapuntseli juukseid No olgu, ega mul eriti vahet pole, mis pikkuses ta juuksed on. Naersime veel, et jumal tänatud, et ta ise endale soengut ei harrasta teha, nagu väiksed lapsed ikka vahel.

Eile hommikul üles ärgates ja Marelile mööda minnes "tere hommikust" soovides vajus mul suu lahti. Üllataval kombel oli soeng absoluutselt teine, kui eelmisel õhtul juukseid kammides. Ja ma ei mõtle siin teistsugust patsi vms (sest ta oskab endale patsi ise teha küll), vaid konkreetselt lõikus oli teine.

Küsisin siis, et kes sulle soengut tegi, aga ta ei teadvat midagi. Uurisin, et kuidas siis üle öö tukk ette tekkis, aga jätkuvalt ei teadnud tema mitte midagi. Ise ta ei lõiganud enda arust ja muud tema ei oska öelda. No jah. Saatsin siis Priidu juurde ka, et näitaks missugune kena soeng tal nüüd on.

Tegelikult mina olen tahtnud talle tukka juba ennegi ette lõigata, aga ta pole tahtnud. Ju siis nüüd tuli tuka soov nii suur, et ei jaksanud oodata hommikuni, et issi selle talle ette lõikaks.

Meie õnneks oli ta käsi suhteliselt sirge ja ta ei lõiganud endale väga madalat tukka. Nii et väikse kohendamisega saab isegi sellest soengust veel asja. Siinkohal oleks vist hea ka ära mainida, et neil on lasteaias varsti pildistamine ka tulemas ja mingi eriliselt siilika tukaga oleks ju üliäge oleks olnud minna sinna, eks.

Mareli enda lõigatud tukaga

No comments:

Post a Comment