Liikumisnädal vol 7 (272/365)

Nädal jälle möödas ja aeg järjekordset kokkuvõtet teha. See nädal oli jällegi väga omanäoline. Võiks isegi öelda, et see viimase minuti paanika on nakkav ja seekord olin ma ise sellega hädas, aga kohe kõigest pikemalt.

Pühapäeval istusime kõik mugavalt oma tagumikke laiaks. Vaikselt mainisin lastele, et uus nädal ju algas meie võistluses. Ei liigutanud end keegi. Kaasa arvatud ma ise. Kohe oli selline täiesti "viskame jalad seinale ja oleme niisama lebos" olemine.

Esmaspäeva päästis ära see, et ma pidin lastele bussi vastu kõndima. Lastel ju ei vea, sest koolis/lasteaias peavad nad ju käima ja sellega käib kaasa bussiga sõit, mis omakorda toob kaasa vähemalt pool kilomeetrit päevas käimist. Kuigi meil oli alguses kokkulepe, et poolikuid kilomeetreid me ei loe, siis see nädal panin neile kirja, et kui näiteks esmaspäev ja teisipäev tulevad bussiga koju, aga ma olen viinud või vastupidi, siis läheb kahe päeva peale kilomeeter kirja. Mina sain mööda minnes ikka 5km kõnnitud.

Teisipäeval oli meil pidupäev. Meil polnud, aga käisime külas pidupäevalistel ja seega läks vaba aeg tähistamisele. Ei saanud keegi meil midagi kirja. Ma ei kurtnud, sest jätkuvalt oli peal mingi väsimus ja viitsimatus. Mainisin lastele õhtul, et mina see nädal enam meelde ei tuleta, et peaks kõndima. Marek küsis, et mis siis juhtub, kui ei tee punkte ära. Ütlesin, et midagi ei juhtu. Lihtsalt taskuraha siis ei saa ja keha liigutada ka ei saa ju. Marek ei näinud sellest veel probleemi.

Kolmapäeval oli minul ikka selline tunne, et see nädal ei saa kümmet kilomeetrit ka täis. Kui seni olin mugavalt Marguse õue pannud ja ise toas istunud, siis nüüd ajasin end liigutama. Tassisin lõkkesse laudu ja käisin ikka kõndimas ka. Sain lausa 8 kilomeetrit läbitud. Lastel oli selle päeva õhtuks seis selline, et Mareli 1 punkt, Marek 1 punkt. Ühesõnaga veel tehtav, aga juba läheb raskeks.

Neljapäeval Marekul vedas ja neil oli matk. Ehk siis teatud kilomeetrid olid selle abil tehtud. Marek ütles, et üle 6 km oli maa pikk. Panime siis kuus punkti kirja. Kuna mina unustasin lastele võtme anda, kui bussi pealt maha tulime, siis pidi Marek rattaga mulle järgi sõitma. Seega sai ühe punkti lisaks.

Reedel oli jällegi selline päev, kus ei saanud sammugi astuda. Meie Margusega uhasime autoga päev otsa ringi. Lapsed olid koolis/lasteaias ja õhtul sõitsid nad koos meiega autos. Ühesõnaga nulliring jälle.

Kostis viimane päev - laupäev. Seis oli veel kella kaheks selline, et Mareli 2 punkti, Marek 9 ja minul 18km. Ega ma väga ei lootnudki enam, et keegi meist oma punktid täis saab. Aga võtsin siis kätte ja mõtlesin, et proovin vähemalt.

Päeva lõpuks sain mina oma 30km läbitud :) Margus küll protestis vahepeal ja kohe üldse ei tahtnud eile liikuvas vankris magada, aga mis tal üle jäi. Tuli leppida. Ma saingi selle arvelt vahepeal joosta või laps süles kõndida.

Lapsed oma punkte täis ei saanudki. Marek oli küll veidi kurb, aga ütlesin, et järgmine nädal on uuesti võimalus taskuraha teenimiseks.



No comments:

Post a Comment