Mis ma teeks, kui sõda tuleb? (266/365)

Lugesin Herzi postitust ja viimane noot oli seal väga tume. Kuna ma olen ka mitmeid kordi, kui meie majast pidevalt pommitajad üle tuuseldavad, mõelnud, et mis ma siis teeks, kui sõda tuleks, panen lõpuks need mõtted ka kirja.

Esimene mõte oli, et panen plagama. Aga vaadates, mis ümberringi mujal toimub, siis ei oskaks vist väga valida, et mis suunas see kõige mõtekam oleks. Ja kuna Priit on raudpolt kindlalt sõja puhkemisel metsas püssi paugutamas, siis mis meil muud üle jääb, kui jooksu paneku plaan maha matta ja targemalt tegutseda.

Keegi ütles kunagi seda teemat arutades, et meil maja sellises pärapõrgus, et siin püsida olekski kõige targem. Ilmselt olekski, kui need pommitajad juba praegu pea iganädalaselt siit üle ei tuiskaks. Üks päev ehmusin kohe päris hullult, kui mingi hull pauk käis õues. Kohe väga kõva pauk. Veerand sekundit mõtlesin, et nüüd ongi sõda käes, aga edasi sain aru küll, et kellelgi lõhkes vist maanteel rehv.

Kuna aga linna pageda pole sõja korral kõige mõtekam, siis tuleb sõjakriisi ajaks tekitada plaan kodus istumisest. Priiduga arutades sel teemal selgus, et meie kelder pidi pommivarjendiks kõlbama küll. Kui just otse lagipähe ei lasta seda pommi. Ma juba genereerisin selle jutu peale mõtteid, et keldrisse tuleb igaksjuhuks hädaabipakk tekkidega valmis panna. Ja pumbale tuleks käsipump külge aretada, et kui maja õhku lastakse ja voolu pole, siis keldris konutades saab vett ikka. Ja hoidiseid on ka seal piisavalt, et mitte nälga jääda.

Kas me ellu ka jääks, kui sõda tuleb? No kui tõesti keegi siia pärapõrgusse tulla ei taha, siis äkki jääksimegi. No jah, kui just mingit tuumapommi siia ei saadeta. Siis pole kasu ei keldrivarjendist ega hädaabipakist keldri riiulil.

PS! Ärge küsige, miks ma selliseid mõtteid mõlgutan. Kui te vaid teaksite, mis igasugu imelikke mõttearendusi veel mu peast päeva jooksul läbi käib...


No comments:

Post a Comment