Tähenorijad (271/365)

FB blogipostituste reklaamigrupis tuli täna teemaks õigekiri. On teatud elementaarsed asjad, mida inimene peaks teadma õigekirjast. Toon siin välja mõned, mis minu meelest on ilmselgelt need reeglid, mida inimene peaks endale pähe tuupima.

NB! Ma tean, et ma teen ise ka vigu. Eriti, kui postitused on hetke ajendil kirjutatud. Ütlen siin kohal kõigile toredatele tähenorijatele (lugege palun seda väga positiivses võtmes), et minu postitustest leitud vigu võib mulle välja tuua. Enamasti jäävadki just siis vead meelde, kui keegi need eraldi välja toob.

1. -mata lõpp. Juba kooliajast meeles, kuidas meile räägiti, et me ei hakka kedagi matma. Seega kui on sõnas lõpp -mata, on seal üks T.

2. liide -gi, -ki. See käib sõna lõppu. Ei ole kelle+kile, on kelle+legi. Seda viga annab täiesti välja harjutada. Peab ise endale ainult kogu aeg meelde tuletama ja kohe kõva häälega üle kordama õige variandi.

3. b, d, g sõna sees helitute häälikute kõrval. Selle kohta on enamustel meeles reegel, et sellisel juhul tuleb need kirjutada tugevate tähtedena. AGA enamusel on meelest läinud, et sellel reeglil on ka erandid. Kaks erandit, mis enamasti meelest kipuvad inimestel minema, on see, et nõrk sulghäälik püsib liidepartikli -ki ees (nt tuledki) ja sama sõna muutevormides ei muutu nõrk tugevaks (nt seadma - seadsin).

4. Koma. Lauses, kuhu on põimitud mitu kõrvallauset, on neid komasid panna suhteliselt raske. Neid nii täpselt vaevalt keegi taga ajabki postitust lugedes. Aga sellised lihtsad asjad, et ja, ning, ega, või ette lauses koma ei panda (Edit: selle on üks erand, mis all kommentaarides on välja toodud) ja arvutis trükkides on tühik peale koma peaks ikka meelde jääma.

Väga hea on arvutis trükkides lahti hoida ka eki.ee leht. Sealt saab alati kontrollida, kas on õigesti või valesti kirjutatud sõna,

Millised õigekirjavead teid häirivad või kui palju te üldse sellele poolele tähelepanu pöörate postitusi lugedes? 



12 comments:

  1. Ma siis tulen kohe parandama sind. See reegel, et ja, ning, ega, või ette lauses koma ei panda, ei vasta küll ortograafiareeglitele. See on põhikoolis õpitud rumalus, nagu mu eesti keele õpetaja gümnaasiumis armastas rõhutada. Komasid on lausesse lihtne panna, kui arvestada reeglit, et kõrvallause käib komade vahele. Kõrvallause võib lõppeda väga vabalt nii ja, ning, ega kui ka või ees ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. see on ja, ning, ega, või reegli erand, mida ma ära ei märkinud :P Igal reeglil peab ju erand ikka ka olema :D

      Delete
    2. See, kes seda kõrvallausete erandit teab, on piisavalt pädev juba neid komasid õigesse kohta panema ka lihtsamates lausetes :)

      Delete
  2. Plado rääkis meile eelmisel sessil teisest apsust, mida õpetajad teevad j ja i õpetamisel, aga mul ei tule see praegu meelde. Oli üks salmike J kirjutamise kohta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui meelde tuleb, siis anna teada ;)

      Delete
  3. Mina märkan teiste postitusi või artikleid või mida iganes lugedes väga kiiresti ja väiksemaid ja vähemtuntud vigu. Enda tekstides aga... absoluuutne filter peal.. :D abikaasa vahel ikka norib, et mu blogipostitused on nagu 1 käega ajuinvaliidi kirjutatud, seega olen nüüd lausa postitusi üle lugenud enne postitamist.. ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma loen ka üle enne postitamist, aga ikka jääb vigu sisse :D

      Delete
  4. Mind häirib kõige rohkem kui kirjutatakse "müüja ära jalgratas", "Müija oli väsinud", "jala käija on tervisele kasulik". Need ei tohiks ju olla väga rasked meelde jätta.
    Ja ma ei tea võibolla on reeglid muutunud, aga mina tean, et "Teie" suure tähega on viisakusvorm ja muidu mitmuse puhul on ikka "teie", seega mind väga häirib kui kirjutatakse midagi stiilis "Aitäh, et Teid nii palju kohale tuli!".
    (ja samas kirjutan ma ise väga vigaselt, nii et ei tohiks kedagi arvustada:D)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See müüja asi jäigi postitusse lisamata. Mind hullult häirib ka see.

      Delete
    2. Meile emakeele tunnis tehti need sõnad nii selgeks, isegi puupea ei eksiks ka praegu, sada aastat peale kooli lõpetamist, samuti "majasse ehk majja" ja "ojasse ehk ojja", lisaks parandas õpetaja mind nii kaua, kuni ma hakkasin "õieti" asemel "õigesti" ütlema (nüüd vist on küll mõlemad vormid lubatud?). Ehk siis ma tahan öelda, et koolis peaksid emakeele õpetajad sellistele asjadele erilist tähelepanu pöörama. Õudselt piinlik on lugeda nt tööalaseid kirju, kus sellised vead sees.

      Delete
  5. Tänapäeval on lubatud nii -matta kui ka -mata lõpp. Kuigi mulle on see -matta-värk on ikka võõras küll.
    No mõni kirjutab blogis üldse ilma komadeta - see häirib.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Komad annavad jutule väga palju juurde ja mind ka häirib, kui neid üldse ei kasutata.

      Nüüd siis tean, et võib ikka matta küll, kui väga tahta :D

      Delete