Unenägude seletaja (319/365)

Olete te vahel näinud mõnda und, mis jääb kummitama. Ma viimasel ajal näen väga imelikke unenägusid, aga eilse öö unenägu oli kohe eriti halva maiguga. Nägin unes korraga kaht asja, mis minu mäletamist ei ennusta midagi head.

Nägin unes, et jalutasime viiekesi kuskil metsatuka ääres. Esiteks oli mitme teelahkmel koerte haukumist kuulda. Mitme koha pealt keerasime tagasi või uues suunas, sest nägin ees kurjasid koeri, kes olid ketis või oli kaugelt kuulda nende haukumist.

Lõpuks olime otsapidi metsas sees ja siis keerasime tagasi, et metsast välja minna. Tee, mis metsast välja viis oli aga madusid täis. Pooled olid surnud, pooled elusad. Ma koguaeg juhendasin Marekut ja Marelit ja ei pannud ise tähele, kuhu astun. Ja muidugi sain mao käest hammustada. Mäletan, kuidas unes seisin, madu vasaku jala küljes ja küsisin Priidult, et mis ma nüüd teen. Käskis maha raputada ja edasi tulla.

Lahti ma sellest maost sain, aga sinna lõi mingi suure muna üles ja hakkasin kohe kiirabisse helistama. Priit soovitas edasi kõndida ja pärast helistada. Nii tegingi, aga ise koguaeg mõtlesin, et peaks ikka kohe kiirabi kutsuma.

Järgmine moment olin unes haiglas ja arstid midagi toimetasid midagi. Mulle sellest hetkest unenäost jäi meelde kõige eredamalt, kuidas ma nii muretsesin, et kas mürk piima sisse ka jõudis minna, sest Margus ju sõi rinnast piima.

Segane uni, aga hea ärgata pole peale sellist ööd. Eriti, kui hommikul veel unenägude seletajat vaadata. Leidsin sealt siis sellised "toredad" asjad. Koerte kisklemine tähendab riidu päranduse pärast (ühe koha peal unes nägin, kuidas kaks ketikoera omavahel kaklesid), Koera ulgumine aga tähendab riidu perekonnas.

Teine koht tõi välja sellised variandid: Kui näed unes koera, kes uriseb ja üritab sind rünnata, siis peaksid ilmsi vaenlaste mahhinatsioone kartma.Unes koera haukumise ja urina kuulmine tähendab seda, et ilmsi allud sa liiga palju ümbritsevate inimeste mõjule, kes aga kaugeltki mitte alati sulle head ei soovi. Võimalik, et sinu elus on algamas depressiivne periood

Mao nõelamine/hammustamine pidi tähendama suurt õnnetust ja häda. Madu ise aga esindab unedes kurja inimest. Veel leidsin sellist infot, et kui näed unes, et lähed läbi madudest kubiseva jõe, siis ole päris elus ettevaatlik - seal, kus lootsid edule, ootavad sind ees hoopiski probleemid.

Ei teagi, kas järgmine kord peale sellist imelikku und peaks unenägude seletaja lappamise vahele jätma või just võtma seda kui mingit ennet ja ekstra ettevaatlik olema?


Remondist - eesmärk jõuludeks (318/365)

Remondist kirjutasin viimati sajandeid tagasi juba, aga kuna üle pika mõõnaperioodi, on hakanud asi kuhugi suunas jälle liikuma, siis mõtlesin veidi siia sellest ka kirjutada.

Viimased asjad, millest kirjutasin, olid vist voodrilaud ja akna tegemine. No voodrilauaga on nii, et viimane sein on pooleli ja ootab head ilma, et see ära lõpetada. Ülejäänud maja on juba ilus roheline.

Aken on ka valmis. Selle valmimise teekond oli väga konarlik ja kivine, aga valmis ta lõpuks sai. Oleks juba see laupäev ka oma kohale saanud,, aga tuul oli liiga kõva selleks. Ootame paremat ilma ja eks selle üles saamine on ka ooper omaette, sest trepist ta hetkel üles ei mahu (osa trepiavast on lahti tegemata külma ilma tõttu), aga väljast poolt on terassi osa ees. Seega tuleb ta kuidagi redelist üles tassida ja siis õige koha peale vedada.

Esikust olen vist ka veidi kirjutanud juba. Valmis ta siiski veel pole, kuigi pidi juba ammu valmima. Ootas mingit head lüket, et jälle usinalt nokitsema hakata. Nüüd on see lüke tulnud, sest otsustasime veidi mööndusi teha suure toa remondis ja teeme esialgu seinad-lae ära nii, et põrandaid lahti ei võta. Paneme vana põranda peale veidi soojustust ja OSB plaadi. Suvel, kui õues soe, võtab põranda uuesti lahti, valab vajalikud kohad ära ja siis teeb viimistluse ka.

Plaan tundub hetkel ehk veidi kilplaste tegevusena, aga meil lihtsalt on ruumi juurde vaja. Margus varsti tahab ringi liikuda ja praeguse majakorralduse puhul ei ole tal seda ruumikest väga laialt kasutada. Kui suure toa kasutusse saab, siis saavad ka lapsed kumbki oma tuppa (meie kolime voodiga ühte suure toa nurka) ja sellega saavad need toad Margusele keelatud tsooniks. On mul endal ka lihtsam, kui kutt liikuma hakkab ja ei pea iga sekund valvama, et mõnda Mareku lego või Mareli pudinat kurku ei tõmba.

Täpset tähtaega ei hakka panema, et mis ajaks võiks valmis olla (sest minu nägemus asjast on nagunii teine, kui Priidul), aga palusin Priidult, et jõululaupäeval võiks ju ikka juba suures toas ärgata. Nii et see on nö tagumine aeg selle töö jaoks.


Esimene advent (317/365)

Lõpuks hakkab meie elukorraldus vaikselt normaalsuse suunas jälle liikuma ja seega on mul ka aega, et arvuti kaant avada ning blogisse midagi kirja panna. Pähe on kogunenud kirjutamise materjali sellega ajaga nii palju, aga esmalt tahan teile rääkida natuke meie esimesest advendist.

Kuigi on alles november, siis see aasta mängis kalender sellised kaardid kätte, et juba novembris hakkas jõultrall pihta. See tõi kaasa ka muidugi päkapikkude külastamised. Eelnevatel aastatel on lastel rippunud sussid ukse lingi küljes, aga see aasta ma seda ei tahtnud. Nende tuba on läbikäidav ja mõlemad uksed on öösel kinni. Igakord, kui keegi neist käib, vajutab ta linki ja ilmselt kukuks need sussid kiirelt sealt põrandale, jääks ukse vahele või veel midagi kolmandat. 

Selle asemel tegime neile ühe Mareku voodi ääres oleva kapi otsa koha, kuhu päkapikk võiks miskit poetada. Sinna sai juba ka kirjad jõuluvanale panna ja päkapikk viis need kärmelt ka minema. Kuna ilmselt meil see aasta ikkagi kuuske tuppa ei tule, siis sinna kapi otsa tahaks ka väikse kuusekese muretseda. Lähme seda täna Marekuga otsima poodidesse. 

Lisaks kommikohale panime ka küünlakolmnurgad akendele ära. Priit pidi tuled ka õue riputama, aga aega jäi väheks ja selle tuule oli suhteliselt kehv õues midagi teha. Eks need tuled peavad ootama järgmist nädalavahetust. Lisaks tahaks veel akendele lumehelbeid, lumememmesid ja kuuski paberist lõigata. Aga pean šabloonid kõigepealt üles leidma. Eelmiste aastate omad viskasin viimasel kasutusel minema, sest olid juba väsinud välimusega. 

Lisaks kodusele kaunistamisele käisime eile ka jõuluvanade rongkäiku vaatamas. Marek muidugi ütles kohe, et need pole kellegi päris jõuluvanad. Täitsa võltshabemed pidid neil ees olema. Ma natuke kardan seda jõuluaega, sest vanust on tal juba piisavalt, et varsti varsti keegi ripub ta jõulumuinasjutu ära rääkides karmi tõtt. Aga seni, kuna saab veel muinasjutus elada antud teemaga, siis tuleb seda veel nautida. 

Eilsed jõuluvanad saabusid tuletõrje autodega. Saanidega ei saanud ju tulla, kui lund pole. Ja need autod olevat väga sobilikud neile värvi tõttu. Jõuluvanadega süüdati kuusel tuled ja natuke tantsiti ja lauldi ka.

Ahjaa, päkapikud käisid kodus ka ikka esimese advendi puhul. Tõid lastele kolme peale vannimänguasju ja vannikriidid. Lapsed lunisid päev otsa vanni, et nendega joonistada. Ega endal oli ka uudishimu suur, et kuidas siis nendega joonistada seinaplaatidele (ja veel tähtsam - neid pärast maha pesta) saab. 

Nädal omal planeedil (316/365)

See nädal pole ma eriti siia jõudnud. Ilmselt ei jõua ka nädala teisel poolel. Meil on paras hospital kodus. Marek on haige, Mareli on haige, Margus hakkab vist haigeks jääma, sest väike palavik käib aegajalt külas ja jonni on rohkem kui rubla eest. Lisaks on endal kurk tiba kähe ja sellega see jube viirus, mis hetkel ringi liigub pidigi algama.

Nii et võite aimata, et trennist pole haisugi see nädal, samuti kodutööd kuhjuvad. Enamasti haigete lastega on lihtsam voodis mängida midagi, kui seletada, et mul on vaja veidi tööd ka teha. Kui Marek veel saab aru ja Mareli mossitades oleks nõus leppima, et ma tööd teen, siis Margust niisama ära ei moosi. Nii ongi lihtsam voodis pikutada, ristsõnu lahendada ja lauamänge mängida.

Nüüd lisaks enda pättidele aitan natuke õde välja ja valvan tema haigeid lapsi ka paar päeva. Seega on mul lausa viis last kodus, kes tahavad abi, tähelepanu ja vahel kaklustel lahutamist. Nii et tõesti ei ole see nädal aega väga üles märkida, mis suhu läks, mida täpselt tegin ja kõige kõrvalt veel trenni ka minna. See nädal pean ütlema, tänan ei :)




Liikumisnädal vol12 (315/365)

See nädal on jällegi päris asjalik olnud. On saanud trenni teha, veidi kõndida hoolimata meeletust mudalaviinist tee peal ja vihmastest ilmadest ja isegi korra sai varvas vette pistetud. Aga kohe täpsemalt igast päevast.

Esmaspäeval oli Marekul võimlemine. Seega temale kaks punkti kirja. Mina käisin jõusaalis ja tegin 15 minutit kodus trenni. Mulle viis punki. Mareli ei teinud midagi.

Teisipäeval oli bussipäev lastel. Seega neile mõlemale 1 punkt. Mina käisin kõndimas ja sain 5 punkti. Võistluse väliselt oli Marekul kooliga ujumine.

Kolmapäeval oli Marekul võistluse väliselt kehaline ja peale tunde võimlemine. Sai endale kaks punkti. Mareli jälle lebotas niisama (pean talle ikka mingi variandi välja töötama, et ta ka end liigutaks). Mina tegin hommikul Margusega 15minutit trenni ja õhtul käisin peale pikka kaalumist ikka jõusaalis ära. Kokku 5 punkti mulle.

Neljapäeval käisin kõndimas päeval. Jube ilm oli, aga kolm punkti tegin ära. Marek ja Mareli said mõlemad 3 punkti. Käisime spordihallis ja seekord tegid nad juba täitsa asjalikult trenni. Nahad olid mõlemal märjad igatahes.

Reedel oli minul nulliring. Ohverdasin oma punktid Mareku trennide nimel. Marek sai selle eest lausa 6 punkti- 30 minutit võimlemist ja tund ujumist. Võistluse väliselt oli tal veel kehaline ja rütmika ka sel päeval. Nii et täitsa asjalik päev oli tal kokku. Mareli jällegi lebotas. Selle eest sai Margus ühe punkti ujumise eest :D Endale beebi ujutamise eest punkti ei hakka panema :D

Laupäeval pidi olema täielik puhkepäev. Enamasti laupäevad seda ongi. Seekord aga sai ikka 2 kilomeetrit Margusega kõnnitud. Asjalood langesid kohe nii, et pidi kõndima minema :)

Pühapäev on trenni koha pealt küll puhkepäev. Kõndima mineku asemel aitasin Priidul õues koristada. Lapsed aga on tuppa lukustatud, sest väike köha kallal ja ei taha, et nad haigemaks jäävad.

Nii et kokku sai Marelil 4 punkti, Marekul 14 punkti ja mulle 20 punkti :) Kuigi punkte mina täis ei saanud, siis kokkuvõttes olen nädalaga rahul.


beebiga ujumas (314/365)

Eile oli Marekul ujumistrenn. Tavaliselt käib Priit seal temaga, sest saab aidata meeste poolel toimetada, kui vaja. Aga seekord Priit ei sanaud minna. Samas olime juba ammu mõelnud, et üks kord võiks meie Marguse ja Mareliga ka samal ajal supelda. Siiani on kogu aeg midagi vahele tulnud ja pole saanud ise vette minna. Ka seekord mõtlesin pikalt, kas ikka lähme. Margus ju mitu päeva kahtlaselt jorin olnud. Haige nagu veel ei ole, aga äkki ikka mingi pisik on sees. Lõpuks Mareku suure nõudmise peale mõtlesin, et käime ikka ära.

Margus naeris kohe kõva häälega terve riietumise aja. Ka pesemas oli väga rõõmus. Nii huvitav oli, et söömisest ka ei tulnud midagi välja, kuigi mina olin päev otsa söögiaegu sättinud, et basseinis kõht tühjaks ei läheks.

Kui ujumisbasseinide juurde saime, siis ehmatas natuke ära. Nii kaua, kui Marekut ujumas vaatas (nägin ka lõpuks ära, kuidas Marek ilma igasuguse abivahendita ujub), siis oli nägu naerul, aga mujale vaadates oli väga ehmunud nägu.

Lisaks võõrale kohale oli väga palju võõrast müra ja võõraid inimesi. Kuigi Margus on alati suur seltskonnalõvi, siis seekord kuidagi ei istunud talle see asi. Kehahoiakust oli kohe tunda, et kui tuttav nägu ette tuli, siis rahunes maha ja kui ümberringi vaadates kõik võõrad olid, hoidis end nii kramplikult minu vastas.

Kohe ei hakanud teda vette ka panema. Lasin natuke uue keskkonnaga harjuda. Lastebassein oli pealegi nii rahvast täis. Väga populaarne kellaaeg vist ujula külastamiseks see Mareku trenniaeg.

Kuskil 15 minuti pärast ronisime sisse. Saime Mareku treenerilt väiksed näpunäited ka, kuidas Margust ujutada. Algul nagu tuli isegi väike naeratus Margusel, aga väga vabalt ta ennast ikka ei tundnud. Ei tea, kas hakkas mängima rolli see, et tal ikkagi oli söögiaeg peal või hakkas juba väsimus maad võtma (ikkagi uus koht ja see väsitab pisikesi väga kiirelt), aga üks hetk tuli nutt peale.

Rahustasin ta maha ja püüdsin süüa anda, aga ei sobinud. Lutiga natuke aega leppis, aga siis tuli jälle nutt ja seda nuttu võiks juba pigem kisaks nimetada. No lugesime siis selle 10-15 minutit vees selle korra harjutamise ajaks ja läksime riietuma.

Ega seal ta ka väga rahuneda tahtnud. Süüa ka ei tahtnud või vist oma nutu pärast ei lasknud anda. Üks väike poiss nii armsalt käis veel mingit mänguasja Margusele toomas, et ta ei nutaks :) Aga ei mõjunud see hästi. Selleks ajaks oli tal juba väsimus ka peal, seega oli veelgi raskem teda maha rahustada.

Lõpuks, kui riides olime ja välja ära läksime, siis võttis natukese aja pärast ikka rahulikuks. Hakkas isegi vaikselt sülle tukkuma jääma, aga õnneks siis tuli juba Marek ja saime koju sõitma hakata.

Lõpus mõtlesin, et ehk peaks minema katsetama seda ujumist mõnel rahulikumal kellaajal. Ega vanniga oli ka alguses meil hull sõda ja esimesel korral ta üle minuti seal vees olla ei tahtnud. Nüüd aga vaata, et ei saagi last vannist välja :D Loodan, et ujumisega on sama lugu. Mulle väga meeldiks, kui kord nädalas saaks ise ka vette. Olgugi siis, et ainult ujutaja rollis.

Kes on beebiga ujumas käinud, kuidas teil lapsed harjunud? Kas kohe esimsest korrast rahulikud vees, või ka vajanud harjutamise aega?


Hea leid Hiinast (313/365)

Sain eile lõpuks oma kaua oodatud ja taga nutetud Hiina paki kätte. Rohkemat polnudki vaja, kui vaid üht kirja Omnivasse koos täpsete kuupäevadega ja voilaa, imekombel ilmus pakk kohe meie postipunkti.

Täna tahtsin proovida, kas asi õigustab ka ennast või mitte. Tellisin sellise (LINK) asja. Või õigemini kaks sellist. Tahtsin laste kappi väheke korda luua, aga mõtlesin enda kapis enne ära katsetada, kas on mõtet niisugustel sahtlisüsteemidel. Kui on head, siis pean ju Marekule ja Marelile korraga ostma, sest oh seda häda, kui ühe soki-aluspesu kapis valitseb kord ja teisel on segapuder

Ütleme nii, et ma ilmselt teen lähipäevil neilt päris suure tellimuse. Ma olen kohe väga rahul selle süsteemiga, mis nüüd mu kapis on. Päris kõiki enda sokke-aluspesu kahte alusesse ära ei mahutanud, aga kui kaks tükki endale juurde tellida, siis on juba päris hea.

Lastele peaks ka ilmselt tellima vähemalt kaks kummalegi. Neil asjad väiksemad ja mahub ühte auku mitu. Minul isegi mahtus madala äärega sokke kaks paari ilusti ühte auku. Kui tahta, siis mahutaks isegi kolm paari ära.

Marekule pean otsima ainult mõnda teist värvi. Roosat sisu oma kappi ta kindlasti ei lase panna. Olgu nii mugav kui tahes sealt sokke ja aluspesu võtta.

Õgardist pesumasin (312/365)

Tahtsin tulla siia kirjutama hoopis millestki muust. Mõtlesin veel pesu enne kuivama panna ja seoses sellega tuli teemaks hoopis mu pesumasin. Teeb ta, kurjam, trikke juba pikemat aega. Küll piiksub üht ja teistmoodi. Aru ma ei saa, mis tal viga on. Pesu peseb nagu ära küll, aga millegi pärast programmi lõpuhäält tegema ei hakka ja selle asemel hakkab hoopis laulma oma hädasignaali.

Üks kord enne juba avastasin ühe pluusi, mis oli pesumasinast tulles ühel pluusil õla juurest suured augud. Marek polnud sellega veel kordagi käinud ja juba katki. Ajasin enda hajameelsuse süüks, et ehk ma kaltsukas ei näinud, et katki on.


Täna pesin siis praktiliselt uusi retuuse (mitte hiinakaid). Ja pesu kuivama pannes selgus, et üks säär on täiesti puruks. Ilmselgelt on ta kuhugi vahele jäänud. Kuigi internetis aetakse sellised augud pesu pesemisel lukkude süüks, siis mul polnud masinas mitte ühtki luku, nööbi ega pandlaga riiet. Ainult trukke leidus riietel ja need ju ometi riiet nii ei lõhu... Täitsa kahju kohe pükstest, ainult korra saidki siis jalas olla.


Mida siis teha, et masin niimoodi riideid ei sööks? Internetis on mitmeid soovitusi selle vastu. Lukkudega riiete puhul soovitatakse lukud kinni ja pahupidi keerata. Kallimate riiete puhul soovitatakse need eraldi pesukotti pista. Masinat ei tohiks ka liiga täis panna, siis pidi vähendama võimalust, et miski ära kulub või katki läheb.

Mina ise panin nüüd pesumasina trumlipesu tööle (pükste säärest näha, et kuskil on miskit musta seal, kuhu need püksid kinni jäid), filtrid lasen ka Priidul nädalavahetusel ära puhastada. Ma ei tea, kas nendest tegudest kasu on, aga kuskil need riidetükid ju peavad nüüd pesitsema ja masinale ilmselt see hea ei tee, kui neid ära ei võeta.

Mida veel teha, et masin teeks oma tööd korralikult ja ei näpistaks oma kõhutäit minu riietest? Kui nii edasi, siis on odavam juba uus masin osta, kui kogu aeg uusi riideid.


Juustupakendi kompensatsioon (311/365)

Kirjutasin siin (LINK)  paar päeva tagasi oma väiksest leiust juustupakendist. Andsin Valiole ka teada sellest. Oleks poodi ka läinud kurjustama, aga kuna tšekki alles polnud, siis polnud midagi kobiseda. Lootsin siis tootja enda poolt mingit vastust saada. 

Valio reageeris kohe. Vabandas ja tõi välja ka võimalikud vead, mille tõttu see juust võis selliseks minna. Lubasid ise mulle kompenseerida selle juustupaki ja võtsid vajalikud andmed, et lähemalt uurida, kas on võib olla partii viga või ongi lihtsalt ühes pakis apsakas juhtunud. 

Täna tuli mulle siis väike pakike, kust lootsin oma kilo juustu tagasi saada. Sain ka. Lisaks sain veel natuke üht ja teist lastele maiustamiseks. See oli väga tore üllatus :) 

Lõpetuseks ütlen veel, et kuigi viga, miks see juust hallitas, ei pruukinud Valio enda tekitatud olla, on minu meelest väga positiivne näha, et nad oma toodanguga seotud mured ära kuulavad ja leiavad lahendused. Aitäh Valio! 


PS! Siin on paar asja, mida ma olen ammu tahtnud proovida, aga seekord jääb lastele see rõõm. Magusast hoian ju näpud hetkel eemale. 


Update magusa lainelt (310/365)

Kuidagi hämmastavalt kiiresti on kätte jõudnud juba 11. päev (oot, loen nüüd üle... jah, 11.päev) mu väikses magusa challenge´s. Kuna postitusi blogisse muudkui tuleb juurde, siis võite juba ette aimata, et ebaõnnestunud ma pole. Aga paar muudatust on selle ajaga juba tulnud küll.

Minu jaoks kõige hämmastavam on see, et esimest korda sellise väljakutse puhul ei tõmba ma ristikesi iga päeva õhtul ja ei tunne, et see süsteem venib nagu bernhardiini ila (ja oi, kuidas see venib). Ehk sellest, et mul on nii kiire olnud ja päevad mööduvad kuidagi ulmekiirusel. Paar korda on küll ahvatlusi olnud (näiteks kui üks teatud isik sööb kringlit ja kiidab väga emotsionaalselt takka, kui hea see ikka on), aga mitte kordagi nii, et kaaluks seda ampsu reaalselt ka võtta.

Teiseks paneb imestama kuidas maitsemeeled juba sellise ajaga muutuvad. Asjad muutuvad iseenesest magusamaks, kui nad enne olid. Kohupiima ma enne magustamata väga naudinguga ei söönud. Nüüd panen törtsu õunamahla (kodust, suhkruta) sisse ja nii hea on.

Kolmandaks võin öelda, et raseduseelne kaal on kinni püütud ja alistatud. Aega võttis aga asja sai. Nüüd aga edasi ainult allapoole selle näiduga ja järgmiseks eesmärgiks kaalule uus number ette saada :) Selleni õnneks pole pikk maa minna. Väiksed eesmärgid pididki ju need kõikse paremad olema.

Kuigi täitsa ahvatlev oleks seda magusa väljakutset kohe peale 25.novembrit edasi teha, siis ilmselt jätkan sellega ikkagi jaanuaris. Jõulude aeg hakkab juba järgmise nädalavahetusega ju pihta  ja ausalt öeldes tahan maiustada jõulude ajal. Samas jätan peale mingid piirid. Näiteks ühel päeval nädalas võin maiustada. Siis pean välja valima selle kõige parema päeva patustamiseks :) Peaasi, et hiljemalt jõulukingiks uus number kaalul ees oleks :)


Kodused toimetamised 18.11.15 (309/365)

Täna oli juba hommikul teada, et suurt midagi tehtud ei saa. Paar nädalat tuleb veel kannatada, siis saavad Mareku füsioteraapiad läbi ja enam ei lähe nädalas paaril päeval suurem osa päevast autoroolis istumisele.

Hommik algas nagu ikka. Hommikuteks on juba väga kindel rutiin sisse kujunenud. Kõige pealt hambad-nägu-juuksed, siis riidesse. Lastele riided valmis ja nii kaua, kui nad ennast valmis sätivad, saan mina pesu kuivamast ära korjata ja uue satsi pesema panna. Täna lõpuks hakkas küll Margus veidi juba jorisema, aga sain siiski tehtud selle hommikuse "ringkäigu".

Ajanappusest olenemata tahtsin täna kindlasti vannitoa ja wc ära koristada. Minu kurvastuseks ei jäänud Margus hommikul pikale unele ja seega läks enamus aega temaga tegelemisele. Viimased päevad (ja ööd) ei ole just kõige paremad meil olnud. Hakkab vist mingi pisik külge pookima end, sest Margus väsib hulga kiiremini ära, kui muidu ja on üldse paras jonnipurikas.

Aga üks hetk sain ta ikka magama. Hakkasin siis ruttu tegelema. Kõige pealt wc korda ja siis vannituppa. Enne, kui seal puhastama hakkasin, võtsin pesu masinast välja ja panin uue täie käima. Pesu ära riputada ei jõudnudki, sest Margus ärkas juba üles. Magas alla poole tunni.

Ilmselgelt oli tal uni ikka pooleli, sest söötmise pealt vajus ta jälle magama. Riputasin siis kiirelt pesu kuivama ära ja ruttasin vannituppa. Jeerum, kes mõtles välja plaatidele vuugid. Nende küürimine on ikka nii tüütu.

Päris valmis vannitoaga siiski ei saanud, aga piisavalt, et rahule jääda. Mul oli kellaaeg ette pandud, et millal hiljemalt pean lõpetama. Nii ka tegin. Sel hetkel Margus veel magas. Käisin panin veel koertele süüa-juua ja siis panin end valmis minekuks. Arvutis käisin ka ära.

Lõpuks pidin siiski Margust veidi torkima, et ta üles ärkaks. Ei tahtnud, et ta enne minekut ka ärkaks, siis ei ole ta autos rahulik. Lõpuks ärkas. Küll jorinaga, aga vähemalt ärkas. Natuke jutustamist, riietevahetus ja oligi minek.

Enne, kui Marekule kooli järgi läksime, käisin poest ka läbi. Üks pakk oli Hiinast tulnud, aga ikka veel mitte see, millest paar päeva tagasi rääkisin (LINK). Marelile tuli riideid, jälle. Aga see nüüd oli tema riietest viimane pakk.

Edasi jätkus elu autoroolis. Poes käigud, Marekuga võimlema ja siis Marelile järgi. Koju jõudes tankisin Margusel kõhu täis ja hakkasin tööd jälle tegema. Tuli alla, et saaks õhtusööki tegema hakata. Samal ajal paralleelselt pesin nõusid, mängisin Margusele klouni (et ta rahulik oleks) ja valmistasin õhtusööki ette ka.

Kui söök valmis, siis oli kell juba nii palju, et Margusel oli ammu uneaeg käes. Läksin lihtsamat teed ja võtsin uinuti (loe:tissi) appi, et laps magama saada. Uinus kiiresti ja ma sain sööma asuda. Siis lõi väsimus üle pea kokku. Mõtlesin, et rohkem ei tõmble. Tahtsin veel õhtul jõusaali ka jõuda.

Kuniks Priit koju jõudis kaalusin, kas ikka minna jõusaali. Margusel muutus see jorin järjest hullemaks ja kuigi Priit saab temaga väga hästi hakkama, siis tavaliselt õhtusel ajal lohutab ikka kõige paremini see imepiim, mida ainult emme käest saab. Tegin lausa Facebook´i arutelu sel teema. Täitsa huvitav oli näha, et paljud emad ikka väärtustavad nii enda aega kui isa oskusi lapsega hakkama saada :)

Kui Priit koju tuli, rääkisin oma plaanist ja sellega kaasnevatest ebamugavustest temale. Ei teinud ta eriti teist nägu. Muigas korraks, et helistab siis kohe, kui uksest välja olen jõudnud (kokkulepe, et kui väga hulluks läheb, siis ta alati helistab mulle).

Enne ära minekut söötsin Margusel kõhu täis ja panin ta magama. Ja siis uhasin trenni kiiresti autoga. Jõusaal meil õnneks 2km kaugusel ja autoga saab sinna ja tagasi päris kiiresti. Tegin tund aega trenni ja olin koju sõites suhteliselt positiivne, et vist polnud see aeg kõige hullem. Ukse peale jõudes muidugi enam ma nii ei arvanud.

Oli see Margus jorisenud päris korralikult, aga Priit  õnneks ei helistanud mulle. Lasi rahus trenni ära teha :) Aga emme kaisus rahunes ruttu maha ja tuli uni ka. Samas ega ma ta kõrvalt minema ka hiilida ei tohtinud, kohe olid silmad lahti. Niisiis kaisutasime natuke aega. Vahepeal hiilisin kiirelt pesema ja siis ronisin ta kaissu tagasi ja jäime magama.

Öö tuli ees sügav ja magus. Üle mitme tiheda tankimise olid toitmispausid kahe tunni tagant, mis oli ütlemata tore :)


toiduteisipäev 17.11.15 (308/365)

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Tänane hommikusöök sai suhteliselt hiline, arvestades fakti, mis kellast ma juba üleval olin. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, eks. Seega lõpuks meisterdasin endale kokku 2-muna omleti lepasuitsu sulajuustuga, kõrvale tomat ja kõrvitsasalat. Klaasi keefirit jõin ka. 


Lõuna ajal ei olnud jaksu midagi teha. Kuna möödunud öö oli väga väsitav (Margus sõi iga 45 minuti tagant, seega olen suhteliselt magamata), siis leppisin täna väiksemate ampsudega. Lõunasöögi asemel kujunes välja pigem kaks oodet. 

Esimeseks ooteks said võileivad. Leivaks oli must seemneleib, peal kanasink ja tomat. Neid tegin algatuseks kaks ja kuna olid nii head, siis kaks tükki tegin veel lisaks. Teiseks ooteks (umbes kahe tunni pärast) sõin kohupiima. Kava järgi pidi olema marjadega, aga mul marju polnud võtta. Valasin siis veidi õunamahla (kodust, ilma suhkruta) sisse. kohupiim nagunii selline tahke, siis saigi vedelam ja meenutas rohkem kohupiimakreemi juba :) 


Õhtuks olin ma veel väsinum. Margusel mingi jonnipurikas ka sisse tulnud ja ei andnud mitte teps rahu. Seega sai tehtud kiire toit. Tatar keema ja mõned juustu-kanapihvid, mis ootasid oma lõppu, kõrvale. Törts hapukoort kastmeks ja kõrvitsasalat veel ka peale. Võtsin kohe veidi suurema portsu, et kõht korralikult täis saaks ja annaks energiat, et õhtu ilusti vastu pidada. 

Nüüd on selline tunne, et kella 20-t enam minu silmad kellal täna ei näe. Natuke aega tuleb veel üleval püsida, aga siis on kiire magamaminek. Kes teab, mida tänane öö kaasa toob.

Paki Tarneaeg Hiinast - kivi omniva kapsaaeda? (307/365)

Nagu teate, siis tellin päris tihti AliExpressist. Seal on minu meelest päris turvaline süsteem loodud ostjale ja pole mul veel seni ühtki summat tühja auku läinud. Alati raha tagasi saanud, kui mingi jama on asjaga. Ainuke asi, mis vahel häirib, on tarneaja pikkus.

Enamasti on asjadel tarneajaks pandud kuni 60 päeva. Selle aja jooksul on ostjal garantii ostule. Kui pole kohale tulnud 60 päevaga, siis saab raha tagasi. Teatud asjadel on ka lühem aeg. Ühel asjal, millega hetkel probleeme on, oligi veidi lühema tarneajaga toode.

Lugu siis selline, et mõned päevad tagasi vaatasin, et ohhoo. Ostjakaitse hakkab läbi saama ja tegin pretensiooni, et kaup pole kohal. Põhimõtteliselt oli mul õigus raha tagasi saada, sest kaup polnud lubatud ajaga kohal, aga ma võtsin kaebuse tagasi. Miks? Väga lihtsal põhjusel.

Müüja pikendas ostjagarantiid koheselt 2 nädala võrra ja siis saatis mulle jälgimiskoodi. Ja mis sealt siis selgus. Müüjat süüdistada paki mitte kohale jõudmises oleks tõesti kõike muud, kui õiglane.

Tellimuse tegin 8. oktoobril. müüja pani saabumise ajaks kuni 23 päeva (mis oli ta ainuke viga antud juhtumi puhul) peale teele saatmist. Pakk läks teele loetud päevad hiljem ja Hiinast väljapoole hakkas liikuma 19 oktoober. 26 oktoober oli see pakk juba Eestis, Tallinna sorteerimise keskuses.

Ma saan aru, et ilmselt on neil seal umbes mustmiljon pakki sorteerimiseks. Seega ma isegi ei kortsutanud kulmu, kui pakk oli valmis Türile saatmiseks 31. oktoober. Miks aga see pakk alles 6. novembril Türile jõudis, ei tea.  Ja ma ei saa aru, mida nad selle pakiga seal Türil veel teevad, sest jälgimiskoodi järgi see pakk edasi meie postipunkti sealt liikunud pole. Mulle peaks sõnum tulema, kui pakk seal kohal ja seda pole tulnud.

Ehk mis siis selgub? Tellimuse tegemisest Eestisse jõudmiseks kulus 18 päeva. Eestisiseselt Tallinnast minuni jõudmiseks läheb aega vähemalt 23 päeva ja veel lisaks. Huvitav, kui ma nüüd peale maksaks ja telliks oma paki automaati, kas ma siis saaks kiiremini oma paki kätte?

Aga ehe näide, kuhu see tarneaja pikkus tegelikult peidetud on.


Leid juustupakist (306/365)

Täna hommikul hakkas Priit endale juustuleiba tegema ja juustuviilud olid kahtlaselt kõvasti üksteise küljes kinni. Kui asja uurima hakkas, avanes sealt ohhooo milline vaatepilt. Tundub, et Valio on hakanud tegema tavalise atleet juustu nime all mingit sorti hallitusjuustu.

Esimese asjana vaatasime kuupäeva. Täitsa säiliv pakk. Kuna pakk on alles üleeile avatud ja loetud päevad tagasi ostetud, siis nagu ei saa valesti hoiustamise süüks ka ajada. Vähemalt meie poolt.

Mis edasi peaks tegema? Poodi viima paki tagasi ? Tšeki mul tõenäoliselt alles pole, ei kogu neid. Samas ei ole see ka oma külapoest ostetud, seega transport poodi maksab kütte näol ilmselt rohkem, kui see juustupakk väärt oleks. Aga leib jääb sellest olenemata täna juustuta :(


Edit: Valio vabandas, tõi välja võimalused, miks juust hallitas ja lubas viisakalt selle paki kompenseerida. Muidugi võttis partii andmed, et edasi uurida, et kindlat vastust saada, et miks see juust ikkagi hallitas.

Piima või kõrvitsat? (305/365)

Margusel hakkab vanust nii palju saama, et vaikselt pean hakkama end jälle kurssi viima beebitoitude teemaga. Eks mingid põhitõed on eelnevatest lastest meeles, aga olen lugenud uuemaid artikleid ja natuke on nüüdseks üldsuse arvamus lisatoiduga alustamisest muutunud.

Esimene laps hakkas saama lisatoitu suhteliselt varakult. Tal esines väga palju piima tagasiheidet ja perearsti soovitusel alustasime lisatoiduga veidi enne neljandat kuud. Et Marekul tulid ka hambad väga kiiresti suhu (1a1k oli 16 hammast suus), siis läks tema väga kiirelt üle tavatoidule. Teine laps hakkas lisatoitu saama veidi hiljem, aga siiski neljakuuselt.

Praegu võib enamustest allikatest lugeda, et rinnapiimal oleva lapse puhul on soovitatav alustada lisatoidu andmist kuuendast kuust. Võib ka varem, kuid mitte enne, kui laps saab 17 nädalat vanaks. Lisaks on juurde toodud tähelepanekuid, mis võivad tähendada, et laps on valmis proovima uusi maitseid enne kuuendat elukuud.

Üks nendest on see, et laps imeb oma rusikaid või topib suhu erinevaid esemeid. Mina olen seni seostanud seda eelkõige võimaliku hammaste tulekuga. Margusel on praegu periood, kus käed peavad kogu aeg suus olema. Isegi lutt ei suuda rusikaid asendada.

Teine asi, mis võib viidata, et laps on lisatoiduks valmis, on huvi teiste pereliikmete toidu vastu. Meil just oli juhtum, kus ma sõin banaani. Margus läks nii pöördesse, kui seda banaani nägi. Panin talle korraks selle huule vastu, suhu ta midagi sealt ei saanud, aga ehk maitset natuke tunnetas ikka. Oh seda pettumust, kui enam ei lastud uurida seda imelikku asja, mida teised suhu pistavad.

Kolmas asi, mida veel palju interneti avarustes kirjutatakse (nii tõe kui müüdi pähe) on see, et mingi hetk laps ei saa rinnapiimast kõhtu täis ja tahab kogu aeg rinna otsas olla, et nälga leevendada. Sel momendil peaks hakkama lisa andma. Ma ei tea, kuidas sellesse suhtuda. Margusel on viimase kahe nädalaga küll söömine tihenenud märgatavalt. Kui päeval suudame ikka vahesid 2-3 tunni ringes hoida, siis öösel on tiss täpselt iga tunni tagant ülivajalik. Võtab ta seda siis janu, läheduse või nälja pärast.

Viimane asi, millel peatun seoses lisatoidu andmisele rohelise tule saamisega, on perearsti soovitus. Enamasti peaks perearst olema lapse arenguga niivõrd kursis, et ta oskab ehk kõige paremini (vastavalt ka oma meditsiinilistele teadmistele) soovitada, millal just sinu lapsel on õigem lisatoiduga alustada. Marguse puhul ma ilmselt tahan ka enne perearstiga konsulteerida, kui toitu andma hakkan lapsele.

Kui juba kord see otsus ette võetakse, et lisatoit hakkab lapse kõhtu jõudma, siis on järgmine valik ees. Millega alustada? Leidsin ühe allika, kust toodi välja top10 beebi esimestest toitudest. See valik peaks olema selline, mis on pisikesele beebile parim seedimiseks ja maitsetega, millega on lihtsam harjuda. Esialgu peaks neid kõiki andma siis üksikult.

Toon välja sellest top10-st asjad selles järjekorras, nagu mina neid eelistaks anda. Esimeseks on kindlasti kõrvits. See on kõige levinum toit esimesteks maitsmisteks. Kõrvits on hea alustamiseks, sest see on ühtpidi köögivili (millega soovitatakse alustada), aga samas magusapoolne. Et ka rinnapiim on magus, siis on lapsel sellega kergem harjuda.
Teise köögiviljana võib anda lapsele esimeste seas kartulit. Kartulipüree peaks olema lapsele kergesti seeditav ning on väga toitev. Samamoodi võib olla lisaks kartulile ka porgand üks asi, millest esimesi püreesid teha.

Järgmisena katsetaksin Margusele söögi tegemist pirni, õuna ja banaaniga. Banaan on neist kõige levinum beebidele andmisel. Ilmselt selle väga mugava serveerimise tõttu. Keetmist ta ei vaja, peab vaid kahvliga püreeks sõtkuma, soovi korral rinnapiima lisama ja valmis ta ongi.

Kolmanda toidugrupina läheks loosi pudrud. Lugesin veel, et kui lapsele anda putrusid 17-26 nädala vanuse vahemikus, siis on väiksem oht, et tal tekiks nende viljade suhtes talumatust. Ei tea, kui tõsi see on, aga väidetavalt pidi puder lapsel kõhtu paremini täitma ja seda soovitatakse just õhtuti anda. Eraldi tuuakse välja veel riisipuder, mis peaks olema kõige parem valik putrudega alustamiseks.

Viimaste asjadena on välja toodud avokaado ja lillkapsas. Nende suhtes olen ma veidi skeptiline. Ei ole eelnevatele lastele kumbagi titena andnud. Aga kui kellelgi on kogemusi, kuidas titad neid omaks võtnud, siis võib kommentaarides kindlasti teada anda.

Toitumisega seoses on veel sada küsimust. Mis kellaajal alustada lisatoidu andmist, kas teha ise või osta poest, millal minna üle järgmistele toitudele jne. Aga nendest juba mõni teine kord.

Ootan kommentaaridesse teie kogemusi – kui vanalt ja mis toiduga alustasite teie lisatoidu andmist?


Liikumisnädal vol11 (304/365)

See nädal oli veidi edukam, kui kaks eelmist. Mitte niivõrd punktide täitmise suhtes, vaid üleüldse liikumise koha pealt. Mareli oli veidi küll haige ja väga kuhugi ei sattunud liikuma, aga meie Marekuga liigutasime end küll. Tegelikult ongi tekkinud selline olukord, kus Marek on alatihti nö sunnitud oma punkte tegema ja sellega kaasneb ka see, et enamasti oleme meie õhtuks nii väsinud, et ma ei jaksa ka Mareliga enam isegi tubaselt midagi trennilaadset teha (või olen ise õhtul kodust ära, et midagi teha). Aga kohe täpsemalt igast päevast.

Esmaspäeval sain mina 3 punkti. Käisin jõusaalis üle saja aasta. No nii mõnus oli tunne pärast seda! Tekkis tunne, et võiks kohe iga päev seal käia. Ei, Priit, ma ei hakka seal igapäevaselt käima, ära ehmu :D Aga enamasti peab minekuks Marguse une-söögiajad minu soovidega klappima. Seega saangi käia nendel päevadel, kus Marguse vajadused õigel ajal peale tulevad (ja loodetavasti on neil päevadel jõusaal ka lahti :D). Marek sai 1 punkti. Tal oli esimene füsioteraapia võimlemine. Tegid 20 minutit ja Marek väsis selle ajaga ikka päris korralikult ära.

Teisipäeval sain mina 5 punkti. Kõigepealt tegime Margusega toas 15-minutilise trenni.  Proovisin eri harjutusi ja mõtlesin, milliseid oma kavasse jätta või mida võiks juurde vaadata. Tahaks endale sellise hea, mõnusa kava kokku panna, aga hetkel pole veel valmis. Hiljem käisin kõndimas ka 4km jagu. Marek sai ühe punkti ja Marelil jälle nulliseis, sest oli kodusoma köha pärast. Marekul on teisipäeviti lisaks meie võistlusele koolitunnina ujumine.

Kolmapäeval oli Marekul jälle võimlemine füsios. Seekord tegid nad pikemalt, lausa pool tundi. Seega Marekule 2 punkti kirja. Lisaks käisime õhtul jõusaalis. Marek tegi seal usinalt pool tunnikest trenni (ja tõesti tegi trenni sõna otseses tähenduses). Seega temale sai päevaga kokku neli punkti kirja. Mina tegin tund aega jõusaalis trenni, sain ka kokku neli punkti. Kusjuures, teine pool tundi, mis Marek jõusaalis oli, mängis ta pinksi, mis iseenesest ju ka trenni eest, aga praegu ma seda ei arvestanud sisse. Kolmapäeviti on Marekul veel lisaks kehalise tund ka ;)

Neljapäeval pidin minema ise algselt aeroobikasse, aga kuna Marek tahtis minna spordisaali (neljapäeval lastele mõeldud aeg, kus nad saavad teha, mis tahavad seal), siis tegin plaanid ümber. Seega mängisime seal jalgpalli ja korvpalli. Lapsed kiikusid köie otsas ja ronisid redelitel jne. Kokku olime tund aega seal, aga kirja panen mõlemale lapsele kaks punkti (ega nad seal vahepeal istusid ka). Ise jäin seetõttu punktideta.

Reedel olin mina nullimees. Hommikul tegin kodutöid ja õhtul olin taksojuht, et Marek ujumistrenni jõuaks. Oleks ju võinud ikka kodus kasvõi Margusega trenni teha, aga kuna praegu nende võimlemiste tõttu läheb palju mu kodust aega raisku, siis oli vaja paar asja ära koristada enne, kui nädalavahetus peale tuli. Ujumise eest Marekule 4 punkti kirja.

Laupäeval ja pühapäeval võtsime kõik vabalt. Veidi süümekad olid, et punkte täis ei tulnud, aga laupäeval olime kodust väljas ja laupäevast kujunes välja suur puhastuspäev lastetoas. Nii et valgel ajal trenni aega ei saanud. Ahjaa, Mareli ja Marek tegelikult pühappäeval said ühe punkti mõlemad. Keerutasid usinalt taldrikut. Otsisin selle ülevalt korruselt välja, et kui muidu punkte täis ei saa, siis sellega mõne lisapunkti äkki pigistan välja  :)

KOkku sai siis Marelile 3 punkti, Marekule 9 punkti (kuna ratas on nüüd talvepuhkusel, siis ta ka 10 punkti eesmärk) ja mina 12 punkti. Kuigi punkte sai kokku vähe, siis trenni mõttes sai täitsa hea nädal, sest enamus punktid tulid ikkagi higistades ja pingutades.


Reede on käes! (303/365)

Väikelapsele ei ole väga vahet, mis päev on. Tänapäeval vist lapsed isegi eelistavad tööpäevi, sest siis lasteaias teistega mängida. Mina ise lasteaias pole käinud, seega mul vist selles vanuses polnud vahet, mis päev parajasti oli.

Koolilapsena ootasin küll juba, et oleks nädalavahetus. Ja kui reedel tunnid lõppesid, võis juba nädalavahetuse alanuks pidada. Samamoodi tööinimesena ootasin väga reede õhtut. Ja eks need reedesed viimased töötunnid kippusid enamasti venima meeletult. Sest jällegi- nii kui sa tööukse selja taga kinni panna, sai öelda, et käes on nädalavahetus.

Koduse inimesena ei tohiks ju väga vahet olla, mis päev on.Kellel lapsi pole, siis vist väga polegi. Minu olukorras aga on väga oluline mis päev on. Ma iga esmaspäev vaikselt kobisen hommikul voodist välja ajades, et hakkab jälle pihta see nädal ja loen päevi, et saabuks juba see reede.

Seega on igal reedel selline mõnus tunne, et lõpuks on jälle nädalavahetus. Ja veelgi enam, kui nädalavahetust, ootan ma jõuluvaheaega. Siis on Priidul ka puhkus ja ma saan täiesti kohustusevabalt võtta lausa kaks nädalat. Ei pea kella peale ärkama, voodist püsti ajama, kedagi teist  voodist välja utsitama, kellelegi taksot mängima ega bussi vastas käima. Oo, see on taevalik :D :D

Nii et nüüd ma naudin oma reedet. Täna tuleb veel natuke majandada hommikupoolikul, aga homme-ülehomme võtan ka kodutööde koha pealt tagasihoidlikumalt. Mul aega nädala sees ka koristada ja kraamida.

Muidu võtaks vabalt ja teeks mõne magusa ampsu ka (mis enamasti ikka nädalavahetuseti juhtub), aga ei saa. Ega väga tegelikult isu ei olegi, vähemalt mitte praegusel kellaajal :)

Kui väga teie nädalavahetust või reedet ootate? 


Riided lastele (302/365)

Lastega on selline jama lugu, et nad kasvavad. Enamasti kasvavad nad veel kuidagi nii ootamatult, et järsku on kapis enamus riided korraga väiksed ja tekib tunne, et saada laps kooli/lasteaeda või palja tagumikuga. Täpselt selline seis oli mul Mareliga kuu tagasi. Aga kuu ajaga sain ta kapis päris korraliku uuenduskuuri tehtud ja Marekule ka mitu head ja olulist asja juurde muretsetud.

Alustan Marekuga, sest temale oli uusi asju vähe vaja. Samas asi, mida tal vaja oli, on väga raskesti leitav. Kuna lasteaias käis Marek alati dressipükstega, siis oleme väikse mure ees, et kust saada mõnusaid pehmeid ja tema jaoks mugavaid teksapükse. Kooliaasta alguses oli tal täpselt kolm paari pükse - ühed mugavalt jalas, ühed tiba väiksed ja ühed veidi suured.

Aga teades poisslast, siis ilmselgelt ei suuda ta hoida nädal aega oma pükse puhtana ja kindlasti on vaja vahepeal vahetada. Nii oligi mu esimene eesmärk leida talle vähemalt üks (eelistatult kaks-kolm) paar teksaseid vahetuseks.

Selle eesmärgi sain täidetud. Ühed teksad sain kaltsukast. Need on täpselt sellised teksad, mida saab ka viisakama ürituse puhul kampsuni alla panna. Teised püksid ostsin Takkost. Hing pidi kinni jääma küll hinna peale, aga hellitan lootust, et nendega saab ta pikalt veel käia (pikkust jagub hoolega). Kolmandad püksid sain facebooki ühe grupi kaudu, kus keegi müüs täpselt sellise lõikega pükse, nagu meil vaja on (alt ja ülevalt kummiga).

Lisaks olen Marekule saanud selle kuu jooksul päris mitu ilusat pluusi, kampsunit ja nende kahe vahepealset asja :) T-särke olen saanud nii kaltsukast kui tellinud sportsdirectist. Muid asju olen kaltsukast juurde võtnud. Talvesaapad sain ka (mingist poest Rakverest). Seega on tal põhimõtteliselt kõik vajalik riiete-jalanõude suhtes olemas.

Mareliga oli teistpidi lugu. Asju oli tal vaja palju, aga talle on neid märksa lihtsam saada. Olen talle selle kuu ajaga vähemalt 8-9 pluusi/tuunikat ja üle 10 paari retuuse varunud. Asju olen saanud kaltsukast ostes ning sportsdirectist ja hiinast tellides. Nüüd pildi jaoks ritta ladudes sain aru, et olen vist veidi üle ostnud (osad asjad on veel pesus või hoopiski kohale jõudmata), aga õnneks enamus neist on pika kasutusvaruga :) Seega järgneva aasta jooksul ei tohiks suurt puudust tekkida.


Mõned kleidid, kombeka, mütsi jms asju olen ka ostnud. Aga need on olnud pigem sellised "oh, kui ilus ja odav, ma ostan selle" ostud. Ehk siis kaltsuka ostud. Lisaks uuendasin eelmisel kuul ka kõigi kolme lapse voodipesu varusid. Nüüd on päris palju posilikke tekikotte-padjapüüre ja ei tohiks probleemi tulla, kui ükskord Margus ka suure teki alla magama läheb. Seni saab ta kasutada neid tekikotte, mis talle väiksele tekile tellisin :)


Uute riietega olen tegelikult päris hea õppetunni kätte saanud. Kui asi pole just väga odav, siis uusi lasteaeda igapäevaseks kasutuseks väga pole mõtet osta. Kahele pluusile suutis Mareli esimesel kasutusel kohe sellised plekid peale teha, et ma veel ei ole neid maha saanud. Aga ma alla ei anna, pole veel fairit proovinud, ehk see aitab maha saada (vanish ja seep ei aidanud igatahes).

Lisaks ei osta ma kunagi väga parajaid asju. Enamasti kuu-kaks ja asi ongi juba tunduvalt parajam, kui ostes. Tellides on mõned asjad sattunud, mida tuleb kohe ja praegu kanda ära, sest kuu pärast võivad juba väiksed olla, aga muidu ikka lähtun põhimõttest, et ühe õppeaasta peaks nende riietega ära käima. 

Kust teie ostate/tellite oma lastele riideid? Kas eelistate uusi või sobivad ka kasutatud riided? 


Kodused tegevused 11.11.15 (301/365)

"Kodused tegevused" on postitustesari, kus kajastan ühe päeva toimetamise hommikust õhtuni. Postitus on tehtud iga nädal kolmapäevase päeva kohta.

***

Täna algas päev täpselt kell kuus. Ega ma eriti magada nagunii ei saanud täna öösel, seega ajasin end kohe voodist välja. Vahet pole, kas pikutan seal või hakkan juba toimetama. Alustasin nagu ikka hambad-nägu-juuksed protseduuridest. Seejärel panin lastele riided valmis ja hakkasin kuiva pesu lappama kokku. 

Vahepeal panin juba lastetoast tule põlema, et lapsed vaikselt ärkama hakkaksid. Ime kombel oli Marek täna eriti varajane ja ärkas ise. Ei pidanudki tekki pealt ära kiskuma ja pikka loengut voodi ääres pidama. Kui pesu kokku lapatud, siis vahetasin Marekul voodipesu ära. Kuidagi polnud selle nädala alguses veel tema voodini jõudnud. 

Tuli väike töötuhin sisse ja riputasin juba masinast märjad asjad ka kuivama. Panin kohe muidugi uue masina ka käima. Riputamise vahepeal muuseas küsisin Priidu käest, et mis kell on. Kui ta ütles, et 6.40  juba, siis ma taipasin, et Mareli alles magab! Tavaliselt on neil selleks ajaks riidedki juba selga aetud ja vaatavad multikat (Marek oligi täpselt selles punktis omadega). No siis oli kiirelt tekk maha ja laps voodist välja. Väike abi hambapesuga ja riietumisega. Patsi sai ka täna lihtsa hobusesaba, sest ei olnud mul aega punuma hakata. 

Siis oligi juba aeg joped selga panna, uksest välja minna ja kõik oma sihtkohta saata. Margus kaasa arvatud (see oli ilusti vaikselt vaadanud pealt hommikust sagimist). Tuppa tagasi jõudmise hetkeks oli Margus väikse uinaku teinud, aga pikale unele ei tahtnud jääda. Tavaliselt päeva esimest und teebki ta lühikest. 

Nii me siis asusime kahekesi majandama kodus. Kõigepealt hommikusöök Margusele, mähkmevahetus. Siis mõned arvetemaksmised arvutis, väike blogiring, ülevaade aliexpressis (täna ju suur alede päev seal) ja facebookis. Ega Margus väga ei tahtnud mul arvutis olla, seega jutustasin enamuse ajast temaga ja midagi head sealt hiinast ei leidnudki. Vaatan, ehk õhtupoole on aega veel pilku peale visata. 

Siis oli juba Margusel aeg uuesti tuttu jääda. Riided selga ja õue. Seni, kuni käruga jalutasin, söötsin ka koerad ära ja viisin autosse mõned asjad, mis pärast sõitma minnes kaasa pean võtma. Aega läks täpselt nii palju õues toimetamisega, et Margus suutis magama selle ajaga jääda. 

Ega ma täna kõndida ei viitsinud. Teadsin, et enamus päeva nagunii pean kodust eemal olema, seega mõtlesin, et EHK jõuan midagi asjalikku toas Marguse uneajaga ära teha. Esimene asi oli muidugi vaja arvutisse korraks jälle tulla. Täpsemalt siis siia, et hommikused tegevused juba kirja ära panna. 

Edasi hakkasin hommikusööki tegema. Tegin kohe korraliku tugeva hommikusööki, sest ei teadnud, millal jälle sööma satun. Õigesti tegin ka. Söömise ajal piilusin veel poole silmaga ali-sse ja tellisin ikka paar asja ära. Natuke jõudsin oma tuba koristada ka, aga siis saigi juba aeg otsa. Tuli hakata sättima sõitu minekuks.

Margus magas veel magusat und, kui ideaalis oleks pidanud juba teda söötma ja riietama hakkama. Ajasin ta siis raske südamega üles, sest arvata võis, et ega ta ju uuesti kohe autos magama ei jää. Mis tähendab, et tuleb üks jonnine sõit.

Edasi möödus kella 15.45-ni tegevus kodust väljas. Poes käimised, pakiautomaadi külastus, Marekuga füsio, veel poes käimist, paar muud planeeritud käimist ja lõpetuseks Mareli lasteaiast ära toomine. Aga lõpuks jõudsime ikka koju ka.

Kuna Mareli lasteaias sööma ei jõudnud, siis hakkasin kohe õhtusööki tegema. Ahjaa, enne oli vaja tuli alla saada, aga see, kurjam, oli eriti kiuslik. Pidin lausa kolm korda käima uuesti süütamas enne kui tuli alla jäi. No siis läkski söögi valmimisega ligi tund aega. Toidu valmistamise tegi eriti raskeks veel see, et Margus polnud kõige paremas tujus.

Kui söök valmis ja kõht täis, siis tuli hull väsimus peale päevast. Midagi väga ei viitsinud teha, aga pesu tuli kuivama ikka panna. Mingi hetk saabus Priit ka koju. Mõtlesin veel, et täna pidin jõusaali veel minema, aga no ei viitsinud end niisamagi liigutada. Pealegi, oli jõusaali lahti tegemiseni ligi tund aega ja ma enamasti hakkan 19 ajal juba magama sättima, mitte trenni minema.

Aga mingi hetk läks väsimus üle. Söötsin Margusel kõhu täis ja uhasin trenni tegema :) Etteruttavalt võin juba ära öelda, et see tund aega jõusaalis oli ikka ülimõnus. Võtsin Mareku ka kaasa ja ta tegi pool tundi usinalt trenni. Siis aga tüdines ära ja ülejäänud aja mängis jõusaali tädiga pinksi (lauatennis on vist õigem nimetus sellele?).

Koju tulles oli kiire pesu ja siis voodisse. Õnneks ei olnud Margusel väga suurt jonni ka külas ja saime rahulikult pikutada enne, kui uni tuli :)


toiduteisipäev 9.11.15 (300/365)

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Seekord püüdsin veidi korralikumalt toituda. Lausa nii korralikult, et tegin endale sooja hommikusöögi. Seda ma sain ka teha eelkõige sellepärast, et Mareli oli kodus ja jutustas Margusega teises toas. Ja muidugi lapsele tuleb ju ikka korralik hommikusöök olema. Idee järgi pidi see olema fritata, aga mina ütlen puht eestlaslikult omlett lisanditega :D 

Pilti ma kahjuks (või õigemini teie õnneks) ei teinud. Lihtsalt see läks mul veidi katki, kui üritasin teda keerata, et ikka teiselt poolt ka ilusti ära küpseks. Aga kui nüüd nimetada kuidagi täpsemalt seda toitu, siis hommikusöögiks oli omlett hakkliha ja sibulaga. Salatit pidin ka kõrvale panema, aga unustasin ära. Margus juba jorras ja oli vaja ruttu ära süüa (jah ,tean, kiirustades söömine ei ole eriti hea, aga mis teha). 

Lõunasöögiks olid mul suured plaanid. Pidin tegema brokoli-suvikõrvitsa püreesuppi. Esimene takistus selle tegemiseks ilmnes juba esmaspäeval, kui ma ei saanud poest brokolit. No mõtlesin siis ilma selleta teha. Kui juba supi tegemise juures olin, siis selgus, et supp sai kuidagi ikka liiga vedel. Mulle meeldib püreesupp, kui ikka midagi lusika peal ka püsib. Mõtlesin veel, et sellist asja Mareli mul eales suhu ei pista. 

Nii ma nimetasin sujuvalt oma supi ümber kastmeks ja keetsin kiirelt tatart juurde sinna :D Ja toit sai ülihää :) Kõrvitsasalatit panin ka kõrvale. Mingit ilupilti sellest toidust ärge oodake. Nägi välja selline nagu oli.

Lõuna ja õhtusöögi vahepeal haarasin ühe õuna. Väga kõht nagu tühi polnudki, aga noh, näksimisvajadus oli väike. Õun leevendas selle mure ilusti. 

Õhtusöögiks jäi tatart veel üle.  Hakkliha pakk oli ka lahtine. Kastet oli ka veel üle. No keerasin neist siis kokku ühe panniroa. Ilmselgelt ei ole see Orgu kavast pärit :D Aga pilti jällegi ei hakanud sellest kenast roast tegema. Võite ise ettekujutada :) Mulle maitses ja võtsin isegi veidike juurde. Siis aga ohjasin end, sest Priit polnud veel koju tulnud ja ilmselt tahtis ta ka sooja toitu saada. 

Õhtul, seitsme ajal läks kõht jälle tühjaks. Mõtlesin, kas nüüd kannatada või süüa veel midagi. Kuna Priit tegi endale just kohvi, siis tegin ka teed ning kõrvale mõned juustuga Rösti (see rukkijahu oma) viilud. Magama heites mõtlesin, et need said ikka liiast...



Isadepäeva toimetamised (299/365)

Isadepäev läks mööda nii kiiresti, et alles nüüd märkasin, et polegi veel kirjutanud, mida me oma issile kinkisime. Olenemata, et ma kogu aeg arvasin, et oh, aega küll, siis jäin jälle suhteliselt viimasele minutile oma mõtlemistega. Aga õnneks sain kõik (peaaegu kõik) valmis nii, nagu planeerisin.

Margus see aasta veel kinkide andmisel rolli ei mänginud. Tema ülesanne oli hommikul issile kaissu pugeda ja ta täis ilastada. Sellega tuli ta väga imeliselt toime :D Mareli sai kinkida issile magneti külmkapile, kus lastest pilt peal. Marek kinkis tassi, sest teine tass, kus Marek ja Mareli on väga vana. Nad on seal ikka väga väiksed alles ja tasse pole kunagi liiga palju. 

Lisaks tegime hommikul saiakesi. Mareli nii väga tahtis isadepäevaks midagi küpsetada. Kuna eelmisel päeval käisime sünnipäeval ja jõudsime sealt liiga hilja koju, siis küpsetasime hommikul. Esmalt keetsin ma õunamoosi, mida saiakeste sisse panna. Siis tegid lapsed tassiga ringid, tõstsid moosi sisse ja vajutasid ääred kinni. 


Lõpus mõned tegime ikka soolased ka. Juustuga, kus juustu oli vist isegi rohkem kui tainast. Aga väga head said mõlemad. Ja kuna issile olid kingid olemas, siis lapsed kinkisid need hoopis vanaisale (süüa võisid ikka kõik need, võtsime pigem külakostiks kaasa). 





No sweet 16! (298/365)

Kuigi välismaal tähendab sweet16 ühe kindla sünnipäeva pidamist, siis siin postitusest sellest juttu pole. See tore vanus on ammu selja taha jäetud ja isegi sellest kümnendist pole enam haisugi mu vanuses. Seekord on see sweet 16 hoopiski teises kontekstis mõeldud.

Olen viimase nädala jooksul päris palju mõelnud, oma maiustamiste peale. Kuigi ma tean, et need ei ole mulle absoluutselt vajalikud, siis millegi pärast ma ikka ostan maiustusi koju ja muidugi söön need ise ära ka. Süües veel teadvustan fakti, et mulle pole ju seda tegelikult vaja aga näe, oma lõpu leiavad nad ikkagi minu suus.

Tänased isadepäeva koogid andsid viimase matsu ja mõtlesin, et nüüd aitab. Äkki, kui veidike aega oma keha magusast eemale hoida, väheneb  ka see meeletu magusaisu (ja kaal). Seega võtsin plaani teha 16 päeva ilma maiustamata.  Päris ära kaotada magusaisu nii lühikese ajaga arusaadavalt pole võimalik. Aga siiski abi sellest vast oleks.

Miks 16? Arvan, et mul ei ole mõtet võtta plaani mingi kuud, kahte või kolme, kui ma ilmselt ei pea seda aega vastu. Kohe kohe tulevad ju jõulud ja mul ei ole plaanis elada kogu see pühade aeg ilma maiustamata. Ma lihtsalt arvan, et mu kehal on vaja väikest šokki hoides teda veidi aega magusast eemale. Ehk sellega saan magusaisu ohjesse. Seega ma arvan, et esialgu on 16 päeva selline tore aeg, millega katsetada. Pealegi, 25.novembril on ees üks tähtis päev, mille puhul ilmselt on meil majas ka tort :) 

Kui selle aja ilusti üle elan, siis proovin peale 25. novembrit uuesti umbes sama pika aja. Lasen kehal enne jõuluaega veidi aega tagasihoidlikumalt võtta. Ehk siis ei ole jõuludel nii suurt maiustamist ka :) 

Mõtlesin, et peaks endale mingi ultimaatumi peale panema, et ikka väga hoolega mõtleks, kui tuleb mõte see väljakutse pooleli jätta (mida mul plaanis küll pole, aga teate küll, kuidas vahepeal mõni koogitükk kohe sosistab kõrva, et "söö mind"). Kunagi Henry tegi oma blogis ka selliseid ultimaatumeid lubades vist annetada raha kuhugi, kui nädala eesmärki ei täida. 

Mul raha väga jagada pole. Ilmselt see nii väga ei mõjuks ka mulle. Mõtlesin siis sellise ultimaatumi panna, et kui ma seda 16 päeva vastu ei pea, siis ma panen blogi kinni. Tundub veidi ekstreemne, aga mul pole plaanis selles väljakutses läbi kukkuda, nii et ei tohiks probleemi olla. Või noh, kui üks päev lugema tahate tulla ja leht enam ei ava, siis teate, et olen nokka pidi mõnes tordis :D :D 

Väljakutse saab alguse homsega. Kes ühineb?


Issi, issi sa... (297/365)

Seekord ei kirjuta ma kuidas Margusel läheb. Ei kirjuta ka enda edusammudest. Täna tahan kirjutada teile meie isadest. Järgnevad jutud on kokku pandud meenutustest, mida lapsed mulle aegade jooksul on nendest olulistest meestest nende eludes rääkinud või mida nad koos nendega teinud on.

Alustades kõige vanemast, siis meil on olemas vanavanaisa (isapoolne). Me kutsume teda küll vanaisaks, aga kaks korda „vana“ öelda ajab ju hüüdnime liiga pikaks. Enamasti ütleme talle pärisnime ka veel lõppu, et ikka selge oleks kellest jutt. Vanavanaisa on tõsine maamees. Ta sõidab traktoriga ja peab mõningaid loomi-linde. Vanavanaisa räägib alati selliseid tõsiseid maainimese jutte, millest meie esialgu aru ei saa, aga pärast pikka järelemõtlemist küsime emmelt või issilt üle, et millest nüüd ikka räägiti.

Vanavanaisa juures on kõige toredam käia siis, kui tal on tibud koorunud. Siis saab neid paitada ja süles hoida, kui julgust piisavalt kaasa on võetud. Vanavanaisa annab alati kommi ja mett, kui tema juures käime. Kui tuleb juttu koduloomadest ja mingi küsimus jääb vastuseta, arvame, et küllap vanavanaisa teaks neile küsimustele vastust.

Meie on ka üks vanaisa, kes on emme isa. Vanaisa on samuti maamees, aga tema enam loomi ei pea. Selle eest ta töötab nendega. Temale meeldib aias toimetada. Vanaisa aiast saab suve lõpus alati herneid korjata ja porgandeid maa seest välja tõmmata. Varem võttis vanaisa ikka meid veidikeseks sülle, kui ta murutraktoriga sõitis. Nüüd oleme me juba liiga suured selleks.

Vanaisal on ka oma kauss. Selle sees on kommid ja ta jagab alati kõigile lastele komme, kes külla on tulnud. Vahel ka Margusele, aga seda ikka naljaga veel. Marguse kommid sööb emme ära, sest siis saab Margus piima kaudu kommi maitsta. Vanaisaga on tore suvel mere ääres olles poes käia. Siis ta ostab jäätist. Vanaisa juures on tore käia. Seal on suur mänguväljak, mis on meie pere isside poolt ehitatud (vanaisa ja tema väimeeste).

Meie lastel on muidugi ka päris oma issi. Issi, kes ärkab igal hommikul koos meiega ja tuleb õhtul koju ka. Selle üle oleme me ütlemata rõõmsad, sest paljudel seda luksust ei ole. Issi ehitas meile oma väikse mängumaja, kuigi tal on kodus alati hästi kiire. Keegi peab ju meie maja ka valmis tegema, et me oma toad saaksime.

Issile meeldib süüa teha. Seda oskab ta isegi paremini, kui emme. Tavaliselt ta paneb sinna sisse asju, mis me arvame, et meile ei maitse. Lõpuks tuleb alati välja, et tegelikult on tema toidud väga head, mis sellest, et seal sibul sees on.

Issi on päris range mees. Tal on omad reeglid ja ta väga neid ei painuta. Vahel ikka tõreleb emmega, kui meie jälle kaissu magama oleme jäänud nende voodisse, aga kui emmet toas ei ole, siis võtab hoopiski ise meid kaissu. Issi kaisus on kõige parem tuttu jääda.

Seega on meie peres kolm meest, keda see pühapäev meeles pidada. Kelle olemasolu eest õnnelikud olla ja keda ka igapäevaselt armastada.



liikumisnädal vol 10 (296/365)

Mida rohkem talvele lähemale, seda vähem me välja jõuame .Täitsa jube lausa, kui palju ilm mõjutab väljas käimist ja mis veelgi enam ilmast - valge aja pikkus. Praegu on juba selline aeg, kus kõik lähevad hommikul pimedas ja jõuavad koju nii, et kas kohe läheb pimedaks või juba ongi pime.

Seoses sellega ei saanud see nädal jälle keegi oma punkte täis. Mõtlesin ja kaalusin, et kuidas olukorda parandada. Hetkel lastel peaaegu polegi reaalselt võimalik neid punkte täis teha. Hetkel nad hommikuti bussiga ei käi ka, seega hommikune kõnd jääb ära. Koju tulevad kuidas kunagi. Enamasti küll bussiga, aga siiski ei tule sealt piisavalt käimist, et oma arvu täis teha. Koju jõuavad nad sellisel kella ajal, et kui toas riided vahetavad ja just kohe tagasi õue kõndima ei tule, siis on õues juba pime.

Pimedas ei julge ma isegi siin kõndima minna, rääkimata, et lapsi välja ajaks. Nii mõtlesin välja väikse uuenduse meie plaanile. Liigutama ju peab ka pimedal ajal ja lapsed tahavad raha edasi koguda.  Aga loota, et nädalavahetusel nad nüüd õues ainult uhavad kõndida või rattaga sõita, oleks ka rumal. Lisaks on praegu juba nii jahe, et see suure kiirusega rattaga kihutamine võib kiirelt haige kurgu kaasa tuua.

Kuna järgmisest nädalast hakkab Marek käima võimlemas ja ta peab ka kodus ilma spetsialisti abita neid harjutusi tegema, siis mõtlesingi kaks asja kokku siduda. Iga 15 minuti trenni eest saab 1 punkti. Ma küll pole kindel, aga usun, et selle aja alguses ja hiljem ikka juba topelt seda aega peaks ühe korraga jõudma (loe:viitsima) igaüks meist ära teha.

Sama asja hakkan ka enda peal rakendama. Juba otsisin veidi materjali (ja katsetasin ka), et luua omale väike võimlemiskava beebiga. Järgmine nädal tutvustan teile ka, mis kokku endale panin. Esimene katsetus näitas, et olin 5 minutiga võhmal. Mu sangpomm kaalub nimelt juba 7,66 kg teisipäevase seisuga. Pole just kärbeskaalus enam :D

Aga selle nädala tulemus: Marek (kellel tegelikult see nädal veel oli vabastus füüsilisest tegevusest) 2 punkti, Mareli 2 punkti, Maris 12 punkti.

Ahjaa, üks muudatus veel, mis sisse tuleb. Kui enne lugesin nädalat pühapäevast alates, siis liigume tagasi tavanädala peale. Elu õpetab, et kaks päästmispäeva lõpus on parem kui üks :D


Isadepäeva auks peetud pereõhtu (295/365)

Käisime eile õhtul meie õppeasutuse (ma enam ei oska kuidagi öelda selle kohta ilma ametlikku nime kasutamata) korraldatud pereõhtul. Et mitte rõhutada isadepäeva, oligi asi lahendatud nii, et ka emaga tulijad saaksid üritust nautida ilma, et peaks väga kurvastama, et neil issit pole/issi on kaugel tööl ja ei saanud tulla.

Ühesõnaga õhtu nägi välja selline, et alguses oli laste kontserti osa. Esinesid nii lasteaia kui kooli lapsed. Mina väga seda osa ei näinud, seega ei oska kommenteerida, mis seal esitati. Ma jooksin Margusega mööda koridori ringi, sest nagu hommikul aimasin, ei olnud eilne päev kohe üldse Marguse päev. Ta juba hommikust saati röökis mul kodus ja samat moodi jätkas ta ka õhtusel üritusel.

Nagu ikka jagati issidele kingitusi ikkagi, olenemata, et polnud otseselt isadepäevapidu. Mareli kinkis Priidule rahakassa, kus natuke isegi pärisraha oli sees (summa pole oluline :D). Marek kinkis moosipurgi (mille Priit juba täna lahti tegi, et pudrule moosi panna). Nad ise koorisid õunu ja õpetaja aitas keeta. Purgi sildile kirjutas ka ise peale Marek :)

Peale kontserti sai osaleda erinevates töötubades. Kuna Marek nii väga tahtis minna pannkooke küpsetama, siis saatsin nad sinna. Panin Marguse riidesse ja läksin temaga välja ära, sest ilmselgelt polnud mõtet röökiva lapsega seal kauem olla. Õnneks aga jäi Margus värske õhu sõõmu peale magama. Seega said Marek, Mareli ja Priit teistest töötubadest ka osa võtta.

Meie omad külastasid selliseid töötube nagu pannkoogi tegemine, ristsõna lahendamine, joonistamine, puidust meisterdamine, naelte toksimine. Ma ei tea, kas mõni oli veel (või äkki nad salaja külastasid mõnda veel),aga nii palju suutsin ma silma peal hoida. Minu õnneks tuli meie tore majahoidja mulle appi ja mängis Margusele elavat hälli (ehk siis hoidis teda, kuni ta magas). Nii sain fotokaga teisi taga ajada ja vähe pilte teha. Üritasin mõned välja otsida teile, kus võimalikult vähe võõraid peal oleks :)

Pärast töötubasid sai süüa pannkooki ja kooke, mida lapsed ise olid teinud (vähemalt üks oli laste tehtud, sest Marek saladuskatte all avaldas, et nad tegid peo jaoks kooki). Mina ampsugi ei saanud, sest selleks ajaks oli Margus jälle üleval. Kuna ta söömisest keeldus, siis oli tal miski valulik häda pluss nälg. No võite arvata, kui kõvasti ta neid probleeme väljendas.

Õhtul igatahes oli lastel (v.a Margus) kiire vajumine. Eks huvitavad asjad väsitavadki :)  Marek arvas, et selliseid õhtuid võiks tihedamini olla, lausa igapäevaselt. Ma arvasin, et iga päev ei tahaks, siis poleks õhtu enam nii eriline.

PS! Margusega jaurasime veel mitu head tundi enne, kui uni maad võttis ja unesegasena suutsin ta ära ka sööta. Õnneks täna on jälle tuju parem :)

Pildid lisan lõppu jutti :)








pannkoogi küpsetaja

naelu toksimas

ristsõna lahendamas
Kassi meisterdamas 

maiustamas pannkookidega 

Taustajõud magava Margusega 

Mareli nägemus endast ja issist

Oh õudust! (294/365)

Otsisin täna isadepäeva auks peetava pereõhtu jaoks riideid endale selga. Kaalunumbri järgi olen enamvähem samas seisus nagu raseduse alguses. Seega väga pessimistlik riiete leidmise suhtes polnud.

Pükste leidmisega polnud probleeme. Ühed ilusad mustad teksad olid ilusti ootamas kapis. Probleemiks oli pigem see, et mida sinna üles poole panna. Peaks olema midagi sellist, millega annaks vajadusel imetada last ka. Plaanis pole küll seal toitma Margust hakata, aga kes teab, kui kaua seal läheb ja kuidas need söögiajad tal üldse välja kujunevad.

Kui paar pluusi oli proovitud, siis mu usk leida midagi normaalset omale selga, vähenes tuntavalt. No ei istu riided seljas. Selline tunne on, nagu keegi oleks padja pluusi alla kõhu peale pannud. Need numbrid kaalul ei ütle ikka mitte midagi. Kehavorm pole veel kaugeltki see, kui enne rasedust.

Proovisin veel üht ja teist varianti. No kogu aeg on midagi, mis peeglisse vaadates jääb häirima. Lõpuks mõtlesin, et savi. Panen sama kleidi, millega jõulupeol käisin. Siis oli mul juba väike punu ees ja kleit oli ikka täitsa vabalt seljas. No see oligi mul nö tagavara variandiks jäetud.

Oh seda õudust, kui selle selga panin! Keegi on kleidi talvega pisemaks õmmelnud või on mu rinnapartii tõesti nii palju suurem. Hea, et hing kinni ei jäänud. Pettunult võtsin kleidi seljast ja kaalusin veel võimalusi.

Üks back-up variant oli veel. Selle suhtes olin kindel, et selga see läheb, sest olen juba peale sünnitust seda varianti kandnud. Selle viga on aga see, et toita sellega normaalselt ei saa. Aga mis teha, tuleb kuidagi siis ilma söömata Margusel see pidu üle elada.

Sellest riiete proovimisest väikse jalahoobi tagumikku sain küll, et vähe usinamalt tuleks end liigutama hakata. Varsti jõulupeod juba käes ja võiks nagu number-kaks siis ikka väiksem olla :) Nii et lähen nüüd õue kõndima ;)


Kodused tegevused 4.11.15 (293/365)

"Kodused tegevused" on postitustesari, kus kajastan ühe päeva toimetamise hommikust õhtuni. Postitus on tehtud iga nädal kolmapäevase päeva kohta.

***

Hommikul ärkasin juba kuskil viie ajal, aga täna oli üks hommikutest, kus enne viimast minutit end püsti ajada ei viitsinud. Seega hommikul ei jõudnudki väga midagi teha. Pesumasina jõudsin käima panna ja kuiva pesu kuivamast ära korjata. Selle ajaga suutsid Marek ja Mareli end minekuks riide panna. Ülejäänud aeg enne laste-Priidu ära saatmist kulus enda hammaste-näo pesemisele, riietamisele ja Margusega toimetamisele.

Kui kõik "üleliigsed" olid majast välja aetud, siis tegin endale hommikusöögi. Margus kiuste ei taha enam sel ajal magada ja seega jutustasime samal ajal, kui mina sõin. Mõtlesin läbi, mida täna ära võiks saada tehtud ja pea eesmärgiks sai wc, köögi ja esiku koristamine.

Mööda minnes kirjutasin söömise kõrvalt veidi blogis ka. Lõpetasin ühe postituse ära ja viskasin kiire pilgu facebooki ka. Siis tuli juba Margusel uneaeg peale ja hakkasime riidesse panema.Kuna pikka und ilma väljas magamata ei ole mõtet loota, siis panin õue Marguse magama. Lootsin küll kiirelt ta magama saada, aga täna ei olnud see mitte lihtne ülesanne. Pidin ikka endomondo käima panema ja kõndima minema natukeseks.

Kui Margus sai magama kõnnitud, panin ta monitoriga akna alla ja läksin pesu kuivama panema. Uue masinatäie panin käima ka. Siis hakkasin koristamisega pihta. Esimesena jäi tule alla wc. WC-ga on selline lugu, et kuna meil seal siseviimistlust tehtud pole (kips on seinas lihtsalt) ja veeavarii tõttu pole isegi laminaati enam maas, siis ei saa seal suurt midagi peale poti puhastada.

Kui wc sai koristatud, jätkasin köögis nõudega.Kui nõud said pestud, jätsin köögi koristamise pooleli, sest postiljon tõi paki. Sorteerisin selle kiiresti ära ja jätkasin siis köögis toimetamisega. Vaja oli veel laud, pliidid, põrand pesta-puhastada. Natuke kapipinnad ja uksed üle tõmmata jne. No päris kappe seest koristama ei hakanud.

Edasi liikusin esikusse. Margus veel magas ja tuli aeg ilusti ära kasutada. Kuna esikus oli üks karp riietega, mis vajasid kappi panemist, siis tegelesin sellega veidi aega. Kappi panin need riided oma toas ja inertsist koristasin siis seal ka mõned asjad ära. Mingi hetk suutsin end tagasi esikusse suunata, et seal koristamisega jätkata. Lõpuni sellega siiski ei jõudnud, sest Margus ärkas üles.

Margus ärkas suhteliselt jonnisena. Ei tea, kas eilne süst+rota vaktsiin avaldavad mõju, aga täna on olnud tal meeletu gaasitrall. Seega võtsin vabamalt ja tegin siis endale veidi süüa, kui koristada nagunii ei lasta. Peale söögi tegemist ja söömist lebotasime niisama voodis. Tegime arvutis ka väikse ülevaate ära.

Kui uneaeg tuli, siis seekord õue panema Margust ei hakanud. Kartsin, et äkki ikka see vaktsiin mõjub ja siis ehk pole kõige parem tal õues magada. Kuna mul õde tuli ka külla, siis ei saanud nagunii kõndima ka minna. Õnneks jäi ta mulle sülle magama (sellist asja juhtub ainult siis, kui ta haiglane on) ja sain ta tuppa vankrisse sokutada magama.

Selle uneaja laisklesin teetassi taga ja jutustades. Pikalt seda und nagunii ei jätkunud. Peale seda, kui õde oli ära läinud ja Margus üles võetud ja ära söödetud, hakkasin õhtusööki ette valmistama. Lootsin õhtul jõusaali jõuda ja seega pidin toidu ette valmis tegema. Margus jorras küll veidi, aga samal ajal talle tsirkust tehes lasi kuidagi söögi ära teha ja pesu ka masinast kuivama panna. Lasi isegi paar asja esikust paika sättida, aga siis oli nõudlus emme järgi juba nii kõva, et tuli jällegi koristamine pooleli jätta. Esikuga kaugemale ei jõudnudki ja põrandapesu tuli kirjutada juba järgmise päeva kohustustesse.

Järgmiseks uneks pidin siiski Marguse õue ajama, sest teistele lastele tuli vastu minna. Uni tuli täpselt nii, et mina sain mõne kilomeetri enne jalutada. Kui lapsed tuppa saadetud, tuli mõte natuke ka väljas toimetada. Ime kombel oli hetk, kus vihma ei sabistanud. Kuna õu oli piisavalt märg, julgesin ka lõkke üles teha, olgugi, et tuul oli täitsa olemas.

Tassisin siis tule algatuseks veidi pappkaste toast eest ära ja peale sai veidi märga ehituspuitu tassitud. Las nad siis susisevad seal (ja susisesid veel päris pikalt hilisõhtuni välja). Toimetasin kuni Marguse ärkamiseni. Sain veel koertel toidu-vee ette ära panna. Jätsin koerad omapäi õue ringi jooksma ja ronisin siis Margusega tuppa ära.

Edasi õhtu jätkus suhteliselt Marguse pilli järgi. See vaktsiin mõjub talle ikka päris hullult, sest õhtul oli meil täitsa sülelaps kodus. Enamasti ta ikka õhtuti jutustab lamamistoolis või voodil ja pole sellist emmenõudlust, aga sel päeval oli küll. Lausa nii jube, et ei hakanud Priitu piinama ja jätsin jõusaali minemata. Ma tean, et ta saaks temaga ilusti hakkama (kindlasti mitte kehvemini kui ma ise), aga mul on üks võluasi, mida tema kuidagi pakkuda lohutuseks ei saa :D Ja kuna antud hetkel oli seda võluasja vaja, et vahepeal rahustada last, siis nii pidingi koju jääma.

Õhtul, Margus süles, sai veel lastele söögi lauale panna, Marekuga klassiõhtust muljetada (Marekul oli esimene klassiõhtu ja ta oli nii sillas sellest, muidugi pidime kodus kõik laulud-tantsud läbi mängima, mis nad seal teinud olid), Mareliga isadepäeva tantsu harjutada ja isegi veidi telekat vaadata. Eks ise sain ka süüa, aga seda juba siis, kui Priit oli kodus ja saime vaheldumisi Margust hoida.

Uni tuli juba väga varakult. Kella 20-t mina enam kellal ei näinud. Margus magas juba enne mind. Hea oli, et varakult magama läksin, sest öö oli ees päris väsitav...

Muideks, mis te teete, kui laps tahab lasteaias õpitud tantsu näidata, aga liigutused ei tule hästi meelde ja nutab seetõttu? Mul õnneks on see privileeg õpetajale helistada ja tantsukava küsida, et siis koos temaga harjutada. Marguse võtsime mulle ühe abivahendi asemele, mis muidu käes pidi olema. Ütleme nii, et ma sain oma jõusaali mahvi kodus kätte :D