beebiga ujumas (314/365)

Eile oli Marekul ujumistrenn. Tavaliselt käib Priit seal temaga, sest saab aidata meeste poolel toimetada, kui vaja. Aga seekord Priit ei sanaud minna. Samas olime juba ammu mõelnud, et üks kord võiks meie Marguse ja Mareliga ka samal ajal supelda. Siiani on kogu aeg midagi vahele tulnud ja pole saanud ise vette minna. Ka seekord mõtlesin pikalt, kas ikka lähme. Margus ju mitu päeva kahtlaselt jorin olnud. Haige nagu veel ei ole, aga äkki ikka mingi pisik on sees. Lõpuks Mareku suure nõudmise peale mõtlesin, et käime ikka ära.

Margus naeris kohe kõva häälega terve riietumise aja. Ka pesemas oli väga rõõmus. Nii huvitav oli, et söömisest ka ei tulnud midagi välja, kuigi mina olin päev otsa söögiaegu sättinud, et basseinis kõht tühjaks ei läheks.

Kui ujumisbasseinide juurde saime, siis ehmatas natuke ära. Nii kaua, kui Marekut ujumas vaatas (nägin ka lõpuks ära, kuidas Marek ilma igasuguse abivahendita ujub), siis oli nägu naerul, aga mujale vaadates oli väga ehmunud nägu.

Lisaks võõrale kohale oli väga palju võõrast müra ja võõraid inimesi. Kuigi Margus on alati suur seltskonnalõvi, siis seekord kuidagi ei istunud talle see asi. Kehahoiakust oli kohe tunda, et kui tuttav nägu ette tuli, siis rahunes maha ja kui ümberringi vaadates kõik võõrad olid, hoidis end nii kramplikult minu vastas.

Kohe ei hakanud teda vette ka panema. Lasin natuke uue keskkonnaga harjuda. Lastebassein oli pealegi nii rahvast täis. Väga populaarne kellaaeg vist ujula külastamiseks see Mareku trenniaeg.

Kuskil 15 minuti pärast ronisime sisse. Saime Mareku treenerilt väiksed näpunäited ka, kuidas Margust ujutada. Algul nagu tuli isegi väike naeratus Margusel, aga väga vabalt ta ennast ikka ei tundnud. Ei tea, kas hakkas mängima rolli see, et tal ikkagi oli söögiaeg peal või hakkas juba väsimus maad võtma (ikkagi uus koht ja see väsitab pisikesi väga kiirelt), aga üks hetk tuli nutt peale.

Rahustasin ta maha ja püüdsin süüa anda, aga ei sobinud. Lutiga natuke aega leppis, aga siis tuli jälle nutt ja seda nuttu võiks juba pigem kisaks nimetada. No lugesime siis selle 10-15 minutit vees selle korra harjutamise ajaks ja läksime riietuma.

Ega seal ta ka väga rahuneda tahtnud. Süüa ka ei tahtnud või vist oma nutu pärast ei lasknud anda. Üks väike poiss nii armsalt käis veel mingit mänguasja Margusele toomas, et ta ei nutaks :) Aga ei mõjunud see hästi. Selleks ajaks oli tal juba väsimus ka peal, seega oli veelgi raskem teda maha rahustada.

Lõpuks, kui riides olime ja välja ära läksime, siis võttis natukese aja pärast ikka rahulikuks. Hakkas isegi vaikselt sülle tukkuma jääma, aga õnneks siis tuli juba Marek ja saime koju sõitma hakata.

Lõpus mõtlesin, et ehk peaks minema katsetama seda ujumist mõnel rahulikumal kellaajal. Ega vanniga oli ka alguses meil hull sõda ja esimesel korral ta üle minuti seal vees olla ei tahtnud. Nüüd aga vaata, et ei saagi last vannist välja :D Loodan, et ujumisega on sama lugu. Mulle väga meeldiks, kui kord nädalas saaks ise ka vette. Olgugi siis, et ainult ujutaja rollis.

Kes on beebiga ujumas käinud, kuidas teil lapsed harjunud? Kas kohe esimsest korrast rahulikud vees, või ka vajanud harjutamise aega?


2 comments:

  1. kas sinu poisile need ei võiks sobida, päris hea hind

    http://www.lindex.com/ee/7204932/?styleId=62837864

    ReplyDelete
    Replies
    1. aitäh lingi eest, need võivad täitsa sobida isegi :)

      Delete