Issi, issi sa... (297/365)

Seekord ei kirjuta ma kuidas Margusel läheb. Ei kirjuta ka enda edusammudest. Täna tahan kirjutada teile meie isadest. Järgnevad jutud on kokku pandud meenutustest, mida lapsed mulle aegade jooksul on nendest olulistest meestest nende eludes rääkinud või mida nad koos nendega teinud on.

Alustades kõige vanemast, siis meil on olemas vanavanaisa (isapoolne). Me kutsume teda küll vanaisaks, aga kaks korda „vana“ öelda ajab ju hüüdnime liiga pikaks. Enamasti ütleme talle pärisnime ka veel lõppu, et ikka selge oleks kellest jutt. Vanavanaisa on tõsine maamees. Ta sõidab traktoriga ja peab mõningaid loomi-linde. Vanavanaisa räägib alati selliseid tõsiseid maainimese jutte, millest meie esialgu aru ei saa, aga pärast pikka järelemõtlemist küsime emmelt või issilt üle, et millest nüüd ikka räägiti.

Vanavanaisa juures on kõige toredam käia siis, kui tal on tibud koorunud. Siis saab neid paitada ja süles hoida, kui julgust piisavalt kaasa on võetud. Vanavanaisa annab alati kommi ja mett, kui tema juures käime. Kui tuleb juttu koduloomadest ja mingi küsimus jääb vastuseta, arvame, et küllap vanavanaisa teaks neile küsimustele vastust.

Meie on ka üks vanaisa, kes on emme isa. Vanaisa on samuti maamees, aga tema enam loomi ei pea. Selle eest ta töötab nendega. Temale meeldib aias toimetada. Vanaisa aiast saab suve lõpus alati herneid korjata ja porgandeid maa seest välja tõmmata. Varem võttis vanaisa ikka meid veidikeseks sülle, kui ta murutraktoriga sõitis. Nüüd oleme me juba liiga suured selleks.

Vanaisal on ka oma kauss. Selle sees on kommid ja ta jagab alati kõigile lastele komme, kes külla on tulnud. Vahel ka Margusele, aga seda ikka naljaga veel. Marguse kommid sööb emme ära, sest siis saab Margus piima kaudu kommi maitsta. Vanaisaga on tore suvel mere ääres olles poes käia. Siis ta ostab jäätist. Vanaisa juures on tore käia. Seal on suur mänguväljak, mis on meie pere isside poolt ehitatud (vanaisa ja tema väimeeste).

Meie lastel on muidugi ka päris oma issi. Issi, kes ärkab igal hommikul koos meiega ja tuleb õhtul koju ka. Selle üle oleme me ütlemata rõõmsad, sest paljudel seda luksust ei ole. Issi ehitas meile oma väikse mängumaja, kuigi tal on kodus alati hästi kiire. Keegi peab ju meie maja ka valmis tegema, et me oma toad saaksime.

Issile meeldib süüa teha. Seda oskab ta isegi paremini, kui emme. Tavaliselt ta paneb sinna sisse asju, mis me arvame, et meile ei maitse. Lõpuks tuleb alati välja, et tegelikult on tema toidud väga head, mis sellest, et seal sibul sees on.

Issi on päris range mees. Tal on omad reeglid ja ta väga neid ei painuta. Vahel ikka tõreleb emmega, kui meie jälle kaissu magama oleme jäänud nende voodisse, aga kui emmet toas ei ole, siis võtab hoopiski ise meid kaissu. Issi kaisus on kõige parem tuttu jääda.

Seega on meie peres kolm meest, keda see pühapäev meeles pidada. Kelle olemasolu eest õnnelikud olla ja keda ka igapäevaselt armastada.



No comments:

Post a Comment