Reede on käes! (303/365)

Väikelapsele ei ole väga vahet, mis päev on. Tänapäeval vist lapsed isegi eelistavad tööpäevi, sest siis lasteaias teistega mängida. Mina ise lasteaias pole käinud, seega mul vist selles vanuses polnud vahet, mis päev parajasti oli.

Koolilapsena ootasin küll juba, et oleks nädalavahetus. Ja kui reedel tunnid lõppesid, võis juba nädalavahetuse alanuks pidada. Samamoodi tööinimesena ootasin väga reede õhtut. Ja eks need reedesed viimased töötunnid kippusid enamasti venima meeletult. Sest jällegi- nii kui sa tööukse selja taga kinni panna, sai öelda, et käes on nädalavahetus.

Koduse inimesena ei tohiks ju väga vahet olla, mis päev on.Kellel lapsi pole, siis vist väga polegi. Minu olukorras aga on väga oluline mis päev on. Ma iga esmaspäev vaikselt kobisen hommikul voodist välja ajades, et hakkab jälle pihta see nädal ja loen päevi, et saabuks juba see reede.

Seega on igal reedel selline mõnus tunne, et lõpuks on jälle nädalavahetus. Ja veelgi enam, kui nädalavahetust, ootan ma jõuluvaheaega. Siis on Priidul ka puhkus ja ma saan täiesti kohustusevabalt võtta lausa kaks nädalat. Ei pea kella peale ärkama, voodist püsti ajama, kedagi teist  voodist välja utsitama, kellelegi taksot mängima ega bussi vastas käima. Oo, see on taevalik :D :D

Nii et nüüd ma naudin oma reedet. Täna tuleb veel natuke majandada hommikupoolikul, aga homme-ülehomme võtan ka kodutööde koha pealt tagasihoidlikumalt. Mul aega nädala sees ka koristada ja kraamida.

Muidu võtaks vabalt ja teeks mõne magusa ampsu ka (mis enamasti ikka nädalavahetuseti juhtub), aga ei saa. Ega väga tegelikult isu ei olegi, vähemalt mitte praegusel kellaajal :)

Kui väga teie nädalavahetust või reedet ootate? 


No comments:

Post a Comment