Kodused tegevused 30.12.15 (365/365)

Nii, kui hommikul voodist püsti sain (enne kella seitset juba), hakkas kiire päev pihta. Kohe kuivad pesud masinast välja, uus täis käima. Tegn paari asja käsitsi pesu ka ära, kui juba vaba hetke tundus jaguvat. Seejärel hakkasin köögis toimetama. Kuna teepakis, mis laual ära panemist ootas, oli ainult üks pakike sees, siis panin vee keema ja tegin endale teed. Sai paki prügikasti ära visata ja kapi peale natuke ruumi juurde :D

Nii kaua, kuni teevesi keema läks ja tee tõmbas, pesin ära hambad, siis nõud ja koorisin lõunaks kartulid ka ära. Tee jõudis selle ajaga muidugi natuke ära ka jahtuda, aga piisava temperatuurini, et järgmiseks oligi hea teha paar võileiba ja hommikusöök ära süüa.

Hommikusööki sööma hakates võtsin oma võileivad ja teetassi ning hiilisin magamistuppa. Kuna Margus magas veel, kui ma toimetama hakkasin, siis läksin uurima mis nüüdseks olukord on. Ta nüüd juba nii usin, et võib voodist välja ukerdada .Seega ilma valveta voodisse teda enam väga jätta ei saa. Ja kuna Priidu uni võib olla väga raske, siis pigem lähen kontrollima.

Tuppa jõudes olidki kutil silmad juba lahti ja itsitas vaikselt oma varvastele. Õnneks ringi uitamise mõtet veel polnud tulnud. Nii sai tema rahus ärgata, mina hommikust süüa ja arvutis ka väikse tiiru ära teha. Kuskil tunnikese vedelesid voodis koos Margusega. Sai ilusti poisil kõht täis, kuivad mähkmed alla, toariided selga ka selle ajaga.

Kuidagi pikaks hakkas see vedelemine minema (lubasin täna endale, et olen asjalik) ja hiilisin vaikselt kööki koogipõhjasid tegema. Kuna Priidul polnud aega mulle sünnipäeva kooki teha, siis tuli see enda peale võtta. Lapsed ammu juba ootasid juhendeid, et saaks miskit küpsetama hakata. Margus suutis osa ajast olla meie voodis teistega, siis osa aega oli minuga köögis lamamistoolis ja viimase otsa vahelduva eduga Mareku või Mareli voodis või siis minu süles. Kuna uneaeg tuli peale, siis talle väga ei meeldinud, et ma koogipõhjadega tegelen.

Lõpuks said viimane sats põhja nii küpsetatud, et taigen ahju ja ise ruttu Margust magama panema esikusse. Uni saabus kiirelt ja midagi kõrbema ei läinud. Kuni Margus magas, üritasin koogiga ühele poole saada. Minu lootusest, et seekord teen hästi lihtsalt, ei tulnud midagi välja.

Tegelt ei tulnudki midagi välja ja nii pekki pole mul ammu ükski kook läinud. Ei saanud korralikult põhjasid pooleks lõigata, nagu pidi. Seega tuli paras käkerdis see kook. Lapsi ka kurvastasin, et nad ei saagi kooki teha seekord. Jube keeruline oli isegi mul endal sealt midagi kokku valmistada, kui põhjad kõik tükkideks olid. Aga no midagi suutsin kokku panna, et koogi nägu vähemalt veidike asi oleks.

Margus ärkas üles täpselt enne viimase kihi kohupiima panekut. Sokutasin Marguse suuremate juurde selleks hetkeks ja lõpetasin koogi katte ära. Siis sai juba jälle Margus kaissu haarata ja söötma teda minna.

Peale söötmist hakkasin sokke ja aluspesu sorteerima. Mareku kapis sain juba eile korra majja loodud, aga Mareli kapp ootas veel ees. Lisaks oli vaja paari panna kõik sokid, mis viimase nädala jooksul pesust on tulnud ja paarilisi ootasid. Margus väga mu plaaniga nõus polnud, aga kuidagi saime ikka Marguse tuju üleval hoitud ja sokid ka ära paaritatud. Kappi panemine jäi hilisemaks.

Seejärel jalutasime Margusega maja peal ringi, kuni uni tuleb. Ta veidi jorrab meil, kuna (ma arvan vähemalt, et sellest) teine hammas tuli otsapidi välja ja nüüd teeb vist haiget väheke seal suus. Pidin nagunii Priidule õue appi minema, siis panime veidi enne uneaega juba riide ära ja läksime välja kärutama.

Ei saanudki väga palju kõndida, kui juba uni saabus. Käru läks esiku kõrvale ootama ja ma mängisin Priidule uksehoidjat (pidin ust lahti tegema  ja kinni panema, kui ta põranda prusse sisse tassis). Kuna juba õues olin, siis tegin natuke lõket. Sain veidi oksi ja puusodi ära põletada jälle.

Enne tuppa tulekut kippus Margus jorrama. Seega tegin veel mõned sammud käru kõigutamiseks. Sellest oli abi ja sain tuppa ära tulla ja Marguse monitoriga õue jätta. Hakkasime Mareliga ajatäitmiseks mu eelnevalt valminud kooki kaunistama. Ega midagi väga kapis polnud kaunistamiseks. Üldse see kook sai selline "vaatame, mis kapis on" kook :D Aga no kaunistatud ta ka saime. Temaatika lasin jälle Marelil valida. Täitsa nunnu sai, kui välja arvata, et igatepidi lopergune on.

Kuna Margusel und jätkus nüüd pikemaks ajaks (lausa kolm tundi magas õues), siis sain veel tema une ajal lõunasöögi ära süüa ja lõpetada soki-aluspesu kappide haarangu. Ja sain veidike netiski surfata, sest kogu aeg mõtlesin, et no kohe ärkab ju nagunii. Aga vot ei ärganudki.

Kui ta lõpuks ärkas, siis oli viimasest söömisest juba 5 tundi möödas. Oi kui näljane see laps oli riidest lahti saades. Ei hakanud mingi püreega maadlema, tiss suhu ja olemine mõnusaks. Kuni Margus voodi peal mõnules, sättisin veidike oma magamistoas asju. Seejärel algas meil Marekuga tõsine jutuajamine surmast.

Telekas näitas mingit koera hauda ja siis Marek tahtis teada, et kus meil lemmikloomade surnuaed on, kuidas neid üldse maetakse jne. Ühesõnaga pidin tegema päris põhjaliku ülevaate matuste korraldamisest loomadele ja üles lugema kõik lemmikloomad, kes meil kunagi üldse olnud on (minu lapsepõlvest saaadik). See järel otsisime välja albumid, et vaadata, kas mõni lemmikloom ka pildi pealt leitav on.

Kuna see jutt ei tahtnud kohe mitte lõppeda, siis suunasin vaikselt jutu vanni mineku peale. Siis hakkas järsku kõigil kiire vannitama minekuga. Kuna Margusel hakkas uneaeg peale tulema, siis oligi õige hetk ka tema vanni visata. Jube rahul on see kutt ikka vees. Olekski vist sinna jäänud, aga nälg hakkas vaikselt kimbutama ja vees mõnulemisega oli uneaeg ka juba ületatud.

Suuremad jäid ligunema veel, aga me läksime riietuma ja kõhtu täitma. Aga võta näpust, vann oli hoopiski vist virgutava mõjuga, sest see laps magama ei jäänud. Jätsin ta siis Priiduga jutustama ja läksin ise suurematel päid pesema.

Kuna aga nemad veel ei olnud nii kaugel omadega, et ma võiks päid pesta, siis pesin ajaviiteks vannitoas põrandaid ja seinu. No mis sa ikka niisama passid, eks. No ja kui juba põrandapesuks läks, siis käisin tõmbasin tubades ka põrandad üle.

Seejärel sain ikka pead ka pestud ja lapsed välja kamandatud. Marekust polnudki vahet, kas liguneb veel või ei, aga Mareli tahtis homseks lokke. Seega oli vaja punukas pähe punuda enne, kui juuksed ära kuivavad. Punukas pähe sai, siis võtsin Marguse ja proovisin uuesti ta magama saada. Väheke unelaulu ja vankri kiigutamist ning nii see uni tuligi.

Nüüd istun arvutis ja trükin seda juttu. Priit kõrval teeb õhtusööki :) Täna rohkem ilmselt midagi ei tee. Aga kes mind teab. Ennegi vastu ööd miski kiiks läbi käinud ja koristama midagi hakanud. Eriti, kui Margus sellisel tobedal ajal üles nüüd ärkab. Tavaliselt jääb ta ikka kaheksa-üheksa ajal ööunne, aga täna ilmselt enne kümmet ei saa magama...

Homme tuleb veel "laevukesed" lastel valmis teha. Saavad siis koogi asemel mu lemmiksnäkke valmistada :) Ja siis võib rahulikult end lõdvaks lasta ja vana-aasta viimast päeva/sünnipäeva nautida!


Uue aasta tegemised (364/365)

Uue aasta lubaduste postitusi tuleb uksest ja aknast blogimaastikul. Nii nagu eelmine aasta, ei hakka ka ma see aasta suuri lubadusi jagama uueks aastaks. Lihtsalt kuna lubadusi on kerge murda. Pigem ma panen kirja eesmärgid. Ja mitte aastaks, sest enamasti on detsembrikuuks kõik unustanud, mida head nad on kokku kirjutanud. Vaid ainult jaanuarikuuks. Siis saan iga kuu lõpus teha kokkuvõtte ja uueks kuuks uued eesmärgid seada. Nii ii ole seatavad eesmärgid liiga pikaajalised ja suuremahulised. Seega on tulemus käega katsutavam ja ka tõenäolisemalt teostatavam.

Jaanuari kuus ma:
  • hakkan jooksmas käima. See ei juhtu ilmselt kohe esimesel jaanuaril. Võib olla isegi mitte ka kohe esimesel nädalal (olenevalt ilmast), aga ma võtan uuesti ette algaja jooksja treeningplaani ja alustan nullist. Sest täpselt seal ma oma jooksuvormiga olengi. 31. jaanuariks peab olema tehtud jooksutrenni vähemalt 2 tundi (arvestada võite, et plaanis oli ühe trenni aeg esialgu 20 minutit)! 
  • käin regulaarselt jõusaalis. Kui mitte kaks korda, siis vähemalt korra nädalas ma sinna jõuan. On see siis esmaspäeval või kolmapäeval, aga vähemalt ühel neist päevadest mind sealt leida võib. 31. jaanuariks peab olema jõusaalis veedetud (või viimases hädas kodus kangiga maadeldes) vähemalt 4 tundi. 
  • väldin magusat! See saab ilmselt olema see kõikse raskem ülesanne. Aga ma saan sellega hakkama. Seega, 31. jaanuariks on mul olnud maksimaalselt kolm patustamispäeva, kus olen endale magusat lubanud. 
  • saan oma kaalunumbri vähemalt 5 kg väiksemaks. Kuna pühadega nagunii tuleb neid kilosid, mis on pigem ülenuumamisest, siis ma arvan, et selle eesmärgi saavutan ma juba esimese 2-3 nädalaga ja saan rohkemgi alla. Aga ei hakka ülisuuri eesmärke panema ja ka 5 kg kuuga on tegelikult juba rohkem kui küll. 
  • Ei joo cocat, fantat, sprite, limonaadi, kellukest jne. Ehk siis kõik gaseeritud joogid on menüüst väljas. Ka patustamise päevadel! 31. jaanuariks ei ole joonud tilkagi gaseeritud magustatud jooke. (alkoholi ei hakka üldse mainimagi, sest rinnaga toites on see nagunii menüüst väljas). 
Viis eesmärki. Kõik täiesti teostatavad ja ei kaldu utoopiasse. Kas paneme mingi karistuse ka, kui midagi teostamata jääb? Võiks ju olla, et näiteks: kui rohkem kui ühe eesmärgiga feilin (no väikse kukkumismaa ikka jätaks endale :D) , siis ....  No kui keegi mõne hea välja mõtleb, siis laske aga kommentaariumis tulla. Ma ise ka mõtlen veel, ehk tuleb midagi pähe. (kui tuleb või kui keegi pakub midagi head, siis täiustan seda postitust hiljem). 

Muideks, Facebook ennustas mulle, et saavutan järgmisel aastal kõik eesmärgid, nii et tõenäosus läbi kukkuda on null! :D 

"Sa võid oodata imelist aastat! Tähtede järgi saad sa õnnelikumaks kui eales varem ja sa hõljud läbi elu ilma igasuguste muredeta! Ükski mägi pole liiga kõrge, ükski rada pole liiga pikk: sa saavutad iga endale seatud eesmärgi ja suudad olla seejuures õnnelik ning täie tervise juures! Saab sellest veel paremaks minna? Ole valmis 2016. aastaks!" (ennustus Facebookist)

PS! Kindlasti hakkan uuel aastal ka jooksuvõistlustel uuesti osalema. Päris mitu jooksu juba plaani võetud ja ühele ka ära registreeritud, aga sellest kunagi eraldi postituses pikemalt. 


Teine jõulupüha - söömingud hakkavad vist vaikselt ajudele :D (363/365)

Ma olen vist veidike nende pühadega mõistust kaotamas. Täna oli kolmas päev, kus on palju niisama istutud, näksitud üht, teist ja kolmandat ja siis veel niisama istutud ja söödud. Kui pärastlõunal ema juures sugulased ära saatsime, siis sättisime meie lastega ka kodu poole. Mõtlesin, et äkki püüan natuke tegusam olla ka mõni päev. Näiteks veidi koristada või nõusid pesta. No mida iganes peaasi, et ei istu ja söö jälle.

Koju sõites jäi Margus hälli magama. Seega lükkasin käru välja, tõstsin ta sinna ja lasin tal rahus edasi magada. Kuna monitori ma tuua ei viitsinud, siis mõtlesin õues veidi toimetada. Tuul ei tundunud esialgu väga hull. Proovisin väheke lõket teha. Selle peale selgus, et ikka on liiga kõva tuul ja ei hakanud seal väga üritama, et lõke pikemalt põlema jääks. Papid põlesid ära ja rohkem väga lõkkest asja ei olnud. 

Mõtlesin, et mida siis teha õues. Riisuda midagi väga polnud. Vaatasin meie hooleta jäetud aiamaad ja kuna hark jäi ka poolkogemata näppu, siis läksin aiamaad kaevama. Ise naersin, et ei tea, kumb nüüd rohkem segi on, kas mina või ilm, et ma teisel jõulupühal aiamaad kaevama hakkan. 

Mõtlesin, et kaevan kuni Margus üles ärkab. Ei tahtnud see Margus ärgata. Jõudsin juba poole peale põlluga ja ikka kutt magas sügavalt. Isegi ei liigutanud ennast. Õues hakkas juba hämarduma. Mõtlesin, et kaevan siis nii kaua, kuni päris hämaraks läheb või kui Margus ärkab. Endaga kokku lepitud ja nii ma edasi kaevasingi. 

Lõpuks oli juba nii pime, et enam väga ei näinud, kas kaevan aiamaad või kõrvalt muru :D Siis andsin alla ja tulin tulema aimaalt. Teha jäi veel ainult kurgimaa (mis on mini-kasvuhoone all) ja hästi natukene kapsamaast. 

Lõpetamise hetkel Margus ikka veel magas. Magab praegugi, kuigi olen juba üle poole tunni toas olnud. sai üle paari päeva õue magama ja nüüd võttis sellest ikka viimast. 

Endal on juba praegu päris kange olemine. Ei taha teada, kuidas homme keha reageerib sellele, et sai täna üle pikema aja päris pikalt ja korralikult füüsilist koormust. Aga vähemalt sai aiamaa peaaegu tervenisti enne talve kaevatud (parem hilja, kui mitte kunagi) ja paar koogitükki said ka välja lunastatud :) 


Aasta kokkuvõte (362/365)

Aastalõpp on kohe käes ja on juba paras aeg hakata pihta aasta kokkuvõtete ja uueks aastaks uute lubaduste tegemistega. Esialgu piirdun selle aasta kokkuvõttega, kuigi uueks aastaks on mõned lubadused ka taskus valmis ja ootavad veel mõne hetke avaldamisega.

Teen kokkuvõtte samamoodi, nagu eelmisel detsembril. Ehk siis küsimus ja vastus. Küsimused võtan ka samad.

Milline üritus jäi kõige paremini meelde? 
Oh, üritusi, mis hinge on pugenud, on see aasta nii palju olnud. Aga lapsevanemana on see esimene koolipäev ikka kergelt emotsionaalne teema. No ikka pisikesest lapsukesest on saanud koolilaps. Sellest võid lugeda SIIT.

Milline oli parim kuu? 
August! Täpsemalt esimene august :) No põhjendusi vist polegi vaja! Täpsemalt loe SIIT

Milline oli halvim kuu? 
Uhh, siin läheb veidi kakluseks. Esiteks periood (ei saa isegi öelda, et kuu), kus kooli pärast võitlesime (võid lugeda sellest SIIT ja  SEALT ). See oli ikka väga pingerikas ja mitu korda pidin ennast hurjutama, et sel kõigel nii hinge lasin pugeda. Teiseks on mai kuu, kui Priit diagnoosi sai. Võttis ikka aega, et uue elukorraldusega ära harjuda.

Milles tunned end läbikukkujana? 
Midagi uut siin rindel pole. Enda kaalu- ja trenniteema, aga nagu igal aastal - küll järgmine aasta tublim olen :D No ja remont võiks ka kaugemal juba omadega olla, aga mis teha. See kõige suurem mõjutaja (ehk raha) paneb oma ajagraafiku ja siis mõjutab veel töömehe (ehk Priidu) ajagraafik. Tihti ei saa need kaks omavahel graafikuid kooskõlastada ka ja siis ongi lõpp tulemus see, et ma ei saa see aasta suures toas ärgata :(

Mille suutsid viia võiduka lõpuni? 
Raseduse! Kuigi lõpus pidid küll arstid kõvasti kaasa aitama esilekutsumise näol, aga hakkama sain. Ja üksi seekord. Ühel momendil oleks ikka tahtnud tuge, aga üldiselt seekord olin ma vist veel rohkem omas mullis naerugaasi tõttu, et ega ma vist märganud poleks, kui Priit isegi seal kõrval oleks olnud :D

No ja oma blogieesmärgi - 365 postitust aastas suudan vist ikkagi ära teha. Aga rohkem ma sellist asja ette ei võta! :D Vahepeal tundus juba suhteliselt lootusetu see asi siin, aga näed - aastalõpp on vist muljeterohke olnud ja suutsin ikka siiani välja vedada. Ainult kolm postitust veel. Aga ega on ju veel ka mõned päevad ;)

Milline oli parim tutvus sel aastal?
Tutvus Margusega. Jälle sain imestada, kuidas üks pisike tegelinski sekundiga südamesse poeb ja armastus ta vastu aina kasvab. Ja näha, kuidas suuremad temasse suhtuvad.. See on nii armas :)

Millise hea sõbra see aasta kaotasid? 
Ei tulegi ette, et see aasta mõnda sõpra kaotanud oleks. Õnneks! Kes ikka tahab kaotusvalu ja kurbust tunda.

Mis on su aasta lause? 
Maal on tore elada! Olen seda üritanud sel aastal nii palju näidata, et võib panna aasta lauseks küll. Maal on tore elada, kui elu maal välja ei suretata. On tore, et meil on oma kool, pood, spordihall, kultuurimaja. Nüüd on juuksur ka ;) On tore, et on inimesi, kes ikka maal elada veel tahavad või isegi maale kolida tahavad. On veel teisigi, kes näevad seda toredust, mis maal elamisega kaasneb.

Kas jäid aastaga üldjoontes rahule? 
Jäin. Kui nüüd need paar halba asja välja arvata, siis üldjoontes oli väga tore aasta :)

Kas loodad järgmisest aastast rohkem? 
Ikka loodan. Mul on juba uueks aastaks mõned mõtted ja plaanid kirjagi pandud. Kindlasti tahaks jooksudel jälle käima hakata (üks registreerimine ka juba tehtud) ja üldse trenni koha pealt aktiivsemaks jälle. Aga küll teid varsti oma plaanidest valgustan ;)


Millised need inimesed päriselus on? (361/365)

Ma pole siiani oma blogis anonüümset kommenteerimist ära keelanud. Lihtsalt tean, et mõned regulaarsed lugejad eelistavad sel viisil kommenteerida ja ei tahaks headest arvamuse avaldustest ilma jääda. Täna aga tuli küll tahtmine see ära keelata.

Kui koju tulin ja arvutisse pilgu heitsin, siis ootas siin mingi üks eriti nõme kommentaar. Kustutasin selle ära. Olen varemgi öelnud, et kõik kommentaarid, mis on halvustavad minu laste suhtes (ma ei mõtle siin konstruktiivset kriitikat nende suhtes), lähevad  kustutamisele. Selle sisu polnudki mulle nii ootamatu, sest olen aru saanud, et millegi pärast ongi inimesi, kelle arvates on normaalne lapse kohta halvustavalt kirjutada (kusjuures, kallis anonüümne, sa eksid iga asja suhtes, mida sa siia kirjutasid, aga sellest kunagi hiljem pikemalt). 

Kõige enam hämmastas mind hoopis see, et kui ülejäänud maailm naudib jõulu meeleolu, püüab näha kõiges ja kõigis hea, leidub üks inimene, kes arvab, et just see ilus ja maagiline aeg on see kõige õigem hetk hakata teisi kritiseerima. Miks!?!? Ma tõesti ei saa aru. Ja kui see lugeja oleks mu blogis veidi selle teema kohta otsinud, siis ta oleks aru saanud, et see teema on meil vägagi jälgitav! Nii minu kui spetsialistide poolt. Tühja pole mõtet lahmida, kui midagi asjast ei tea. 

Seega kui sa, armas anonüümne, loed seda postitust ja ikka soovid täpsemat infot selle kohta, et kuidas me ikka tegeleme antud teemaga (või mis sinu arvates ei kuulu tegelemise alla), siis võin hea meelega sulle e-maili teel vastata. Seega kirjuta mulle postkasti ja ma hea meelega ka googeldaks, et kes sa selline kõike teadja-perfektne-ideaalkaalus ja superilus inimene oled! Hea meelega vaataks ja mõtleks, et kui vaid mina ja mu lapsed ja koerad ja kassid (keda mul pole) kõik nii toredad ja ilusad ja fantasilised oleks! 

Uhh, sain välja elatud end ja nüüd ootan edasi oma maailma armsamat tütart EMOst koju... 




Jõululaupäev pildis (360/365)

Enne hommikusöögile minekut väike pildipostitus meie eilsest õhtust :) Pilte sai palju ja enamus pole veel minu arvutisse jõudnud, aga enda kaameraga tehtud valikust natuke eputamiseks ikka. Õhtu oli tore ja pilte, mis emotsioone üles toovad ka aastate pärast on veel palju (näiteks kuidas üritasime kõik üheksa lapselast korraga pildile saada), palju, aga enamusel neist on ka teisi inimesi peal, kes ma tean, ei ole vaimustatud interneedusesse oma pildiga sattumisest ;)


väike päkapikk :) 

Kohustuslik perepilt

kolm piparkooki

Marekule oli selle pildi tegemine väga valus :D (Margus sikutas juustest pidevalt) 

Priidu pildistamise kogus ühe päeva kohta hakkas juba täis saama :D 

Vahepeal tehti natuke mossis nägu ka

niisama, jõuluvana ootamas 

Kaua oodatud mees. Juba teist aastata sama vana meie ukse taha jõudnud. Soovitan soojalt ;) 


Marek aitas Marguse kinki avada 


Jõululaupäev! (359/365)

Ongi käes jõulud! Tänaseks on  ööga grammi võrra jõulutunnet juurde tulnud, ehk õhtuks pigistab veel kuskilt natuke seda juurde :) Igatahes jõululaulud telekast ja raadiost aitavad palju kaasa. Ja kui õue ei vaata, siis võib ju täitsa jõuludeks päeva pidada küll.

Meil käisid täna öösel juba päkapikud kingilaariga ära. Lapsed olid hommikul väga hädas, sest nägid kingid juba ära, aga lahti teha ei tohtinud. Palusin oodata, kuni Margus ka üles ärkab (ta naudib, et lastakse hommikul magada ja magab enamasti kaheksani välja). Ja kui Margus ärkas, läks kingitrall lahti.

Ega ma niisama kinke lubanud võtta. Ikka kohustuslik luuletuse lugemine ja mõned pildid ka. Mina mängisin seekord siis jõuluvana, sest arvasime, et jõuluvana peaks ikka riides olema, aga Priit jooksis alles poolpaljalt siin ringi :D


Lapsed said kõik kaks kingitust ja üks kingitus oli neile kolme peale. Priit lubas jõuluvanale kaebuse esitada, et ikka igaühele peaks üks kink olema, aga ma mainisin ära, et tegelikult on lihtsalt jõuluvana abiline laisk ja seetõttu emmele-issile ainult üks kink oligi :P


Peale kinkide avamist käisid lapsed kähku vannis ära ja siis hakkas üks väga vaikne tegevus - legode kokkupanek. Kohe nii vaikselt toimub see, et veidi kahtlane on kohe olla. Aga küll nad õhtuks jõuavad tuurid üles tõmmata.

Täna ma rohkem siia ei satu, ei tea ka kuidas homse-ülehomsega aega on. Seega soovin teile kõigile  palju ilusaid hetki jõulupühadeks ja loodan, et kõik teie (kingi)soovid täituvad! Veetke need kolm päeva inimestega, kellest hoolite!




Kodused tegevused 23.12.15 (358/365)

Täna on olnud nii tegus päev, et päris raske on meenutada, mida ja millal ma täna ära tegin. Aga proovin ühtteist ikka oma mälusoppidest välja kaevata.

Hommik saabus täna suhteliselt hilja, lausa kella kaheksa ajal. Kohe kui ärkasin, alustasin päeva  koogilainel. Hakkasin tegema meekooki. Sellega läks päris pikalt aega. Samal ajal pesin nõud ka ära.

Kui kook valmis sai, söötsin Marguse ära ja hakkasin järgmist kooki tegema. Selleks oli kass Arturi kook. Marguse võtsin endaga kööki kaasa. Teistega tagatoas enam olla ta ei tahtnud, seega pidi leppima lamamistoolis kaelkirjakuga jutustamisega.

Ka selle koogi tegemisel ei saanud keskenduda ainult küpsetamisele. Korjasin kuivad pesud ära kuniks iiris sulas ja panin kuivi nõusid ära. Natuke sain juba köögi üldkoristusega ka pihta hakata. Mingi hetk väsis Margus väga ära ja panin ta esikusse magama. Selle lühikese unega, mis ta seal tegi, sain peaaegu koogi ära lõpetada. Lõpu pidin ikka tegema nii, et laps oli juba ärganud ja mitte kõige paremas tujus.

Aga sain kiirelt koogi külma ära pandud ja siis veidike aega Margusele pühendada. Kuna Marek hakkas pärima väga pingsalt, et mida ta teha võiks, siis sokutasin talle erinevaid töid, mida ta võiks teha. Puude tassimine tundus kõige ahvatlevam. Nii tema saatsingi õue puid tassima. Marelile meeldis ka mõte tööd veidi teha. Tema hakkas põrandaid pesema. Ahjaa, enne seda suutsid nad oma toa korda ka teha. Nimetame seda jõuluimeks! :D

Kuna lapsed hakkasid usinalt tööd tegema, siis panin ka Marguse veidi aja pärast lamamistooli (päeva esimesel poolel nägi ta seda tooli kahjulikult palju) ja aitasin ka Marelil põrandaid pesta (ehk pesin üle neid kohti, mida ta juba oli nühkinud ja natuke muid kohti ka, kuhu ma teda pesema ei lasknud). Sain kõikide tubade põrandad ilusti pestud ja veidike ka oma magamistoas asju ära koristada.

Kui koristustööd said tehtud, panin Marguse riidesse ja viisin õue magama. Mareli tuli ka välja ja nad Marekuga hakkasid mängima. Ma läksin peale veidikest käru kiigutamist tuppa tagasi. Kerge eine ja natuke veel koristamist oli ees ootamas. Kookide tegemisest tekkinud nõud tahtsid jälle pesemist ka saada.

Kuigi Margus magas üle tunni veidi, siis see uneaeg kadus väga kiirelt. Tahtsin veel kolmanda koogi ka ta uneajal valmis saada, aga ei jõudnud nii kaugele omadega. Vihma hakkas sadama ja see krabin ajas kuti üles. Seega kiirelt vanker tuppa ja tuli koogi tegemine edasi lükata.

Kuni mina Margust söötsin, lasin lastel juba küpsiseid pudistada kolmanda koogi jaoks. Lapsel kõht täis, siis võis jätta veidikeseks voodi peale jutustama teise. Ise läksin kooki tegema. Õnneks jorina kostumisel võttis Priit lapsehoidja kohustused enda peale ja ma sain koogi ilusti lõpuni teha.

Peale seda võtsin juba veidi vabamalt päeva, sest põhi ülesanne (põrandad pesta ja kolm kooki teha) said valmis. Aga kuna laps oli ilusti oma isa süles, siis kasutasin momenti ja panin pesumasina ka veel käima. Siis võtsin kaisupalli enda sülle tagasi la lasin Priidul edasi suure toaga toimetada. See suur tuba on meil praegu hämmastavalt "armas". Lagi on poolik, seinad ootavad alles tegemist ja põrandat pooleldi enam üldse pole.

Kuniks kook ahjus küpses veel, jalutasin Margusega ka suure toa ja köögi vahet ning jutustasin Priiduga. Arutasime 147392. korda, mismoodi seda suur tuba ikka kõige mõttekam teha oleks. Ega päris lõplik viis selgub ikka alles siis, kui päris tegemise moment käes on.

Ja rohkem midagi tarka (vist) täna teinud polegi. Vähemalt rohkem ei tule meelde. Lisaks olen aga õhtul palju voodis lebotanud, Margust naerutanud, ja telekat vaadanud. Ootan, et äkki see jõulumeeleolu ikka sõidab mulle kuskilt poolt sisse. Loota ju võib veel :D


Jõululaupäeva eel (357/365)

Lapsena oli just 23. detsembri õhtu aeg, kus ootused olid juba väga üles krutitud, uni ei tahtnud kohe kuidagi tulla, sest juba järgmisel päeval oli oodata jõuluvana. Ka siis, kui jõuluvana uskumise vanus möödas,  oli 23. detsembri õhtu ärevam aeg. Ikkagi järgmisel päeval olid jõulud käes.

Mingi hetk, äkki kuskil 16-17 aastaselt, kadus mul suurem jõulutunne ära. Kui kuusk oli toas juba, siis veidike midagi kuskil hinges tekkis, aga sellist erilist jõulutunnet enam polnud. Eks me kõik olime selleks ajaks juba suured, ei olnud vaja kellelegi jõulumuinasjuttu enam mängida ja jõuluvana polnud ka vajalik kutsuda.

Uuesti hakkas see jõulutunne tekkima siis, kui Marek sündis. Lastega on jõuluaeg hoopis teistsugune. Kuna laste pärast on vaja jälle see vana, hea muinasjutu stsenaarium käiku lasta ja jõuluvana kuskilt külla sebida, siis seda kõike korraldades tekib ka jõulutunne paremini.

See aasta aga millegi pärast olen ma oma jõulutunde kuhugi ära kaotanud. Eks ilm annab oma panuse asjasse, aga kohe üldse pole seda jõulutunnet. See aasta pole meil kuuske ka toas, mis omakorda vähendab võimalust, et see jõulutunne kuskilt hinge pugeda saaks. Laulan kodus jõululaule küll, aga seda teen ma vahel ka keset suve.

Nii me siis istume siin kodus, Priit mängib Bingot, mina pikutan niisama. Lapsed vaatavad multikat ja ei näe ka nendes sellist tavalist jõuluõhinat, mis eelnevatel aastatel ikka välja on paistnud. Ainuke asi, mis jõulutunnet tekitab, on dilemma, kas päkapikud toovad meile koju kingitused homme või ülehomme hommikul. Koju meil jõuluvana ei tule, tuleb vanaema juurde, kus ka jõuluõhtusöögi sööme :)

Kuidas teil see aasta jõulutundega? Olen ma ainuke, kellel see kuhugi sel aastal kaotsi on läinud?


Mee-hapukoore kook (356/365)

Kolmas, ja ausalt viimane, katsetus jõululauale on mee-hapukoore kook. Seda kooki olen juba ammu tahtnud proovida, aga pole siiani julgenud proovida. Olen lugenud, et see õige meekoogi tegemine on algajale kokale (ehk veidi tublimale, kui mulle) suhteliselt raske. Nii et mul poleks väga lootust midagi head sellest retseptist kokku keerata. Aga leidsin ühe meekoogi retsepti, mis tundus ka mulle jõukohane.

Mee-hapukoore kook 

kihtide tarbeks on vaja:
4 muna
60 grammi võid
3 suurt supilusikat mett
2,5 klaasi jahu
2 teelusikat soodat
1/4 klaasi suhkrut)

kreemiks on vaja:
2 pakki hapukoort
8 suurt supilusikat kondsenspiima

Vahusta munavalge, lisa veerand klaasi suhkrut. Samal ajal pane või ja mesi sulama. Vahusta teises kausis munakollane. Sega munavalge ja -kollane kokku. Lisa jahu, mis on soodaga kokku segatud. Pane hästi õhuke kiht tainast plaadile ja küpseta, kuni on helepruun. Tee nii, kuni taigen on otsas. Minu jaoks oli kõige parem teha nii, et lõikasin õige suuruse paberit välja ja määrisin puulusikaga hästi õhukesed kihid paberitele valmis. See kiht peab tõesti olema imepeenike, paar millimeetrit. Ma sain sellest kogusest viis kihti (kusjuures viimane oleks võinud veel kaheks ikka jagada) väikse plaadiga (mul ahi umbes mikrolaineahju suurune).

Kui plaadid on kõik tehtud, siis jäta need jahtuma. Sega samal ajal kokku hapukoor ja kondenspiim. Retsepti järgi peaks kondenspiima asemel suhkrut lisama, aga ma ise eelistasin niipidist varianti.

Kui plaadid on jahtunud, siis kata üks plaat kreemiga, lisa teine plaat, kata jälle kreemiga. Korda tegevust, kuni plaadid on otsas. Jäta kook üleöö seisma külmiku.

Pilti ei ole, kui homme söömise aeg meelde tuleb, siis teen ja lisan siia ;)


kodujuustu-vaarika kook (355/356)

Teine katsetus, mida jõululaua jaoks tegin, on kodujuustu-vaarika kook. Nii öelda tasakaalustuseks magusa kass Arturi kõrvale. Loodan, et see on just see kook, mida võiks võtta siis, kui soolast enam ei taha ja magusast on kõrini. Eks homme selgu, kas ta maitse poolest selline ka välja kukkus.

Kodujuustu-vaarika kook 
põhi: 
80gr võid 
180gr küpsiseid 

kate:
500 gr kodujuustu 
150gr kohupiimapastat 
klaas suhkrut 
6 muna 
2 supilusikat mannat 

lisaks: 
vaarika toormoos 

Purusta küpsised (mina kasutasin kaeraküpsiseid) ja sega pudi sulatatud võiga. Suru vormi (soovitatavalt lahtikäib vorm) põhja ja jäta edasiste toimetuste ajaks külmiku tahenema. Sega munad, kohupiim, kodujuust, suhkur ja manna. Veidi aja pärast võtta põhi külmikust välja, kata see vaarika toormoosiga (hea just toormoos, sest see pole nii magus, kui keedumoos). Seejärel vala segu peale ja pane ahju. Mina küpsetasin algul pool tunnikest 150 kraadi juurest ja siis teine pool tundi 175 kraadi juures. Mul on väga nõme ahi ja seega ma ei oska kahjuks täpselt öelda, mis kraadi juures ja kui kaua peaks normaalse ahjuga küpsetama. 

Peale ahjust võtmist lase koogil jahtuda ja hoia üleöö külmikus. Kook peals olema kõige parem jahtunult ja külmalt. Ilu mõttes võiks siia veel mingi katte peale panna, aga mulle hetkel ilu kõige olulisem pole :D 



Kass Arturi kook (354/365)

Kuna jõululaadalt sai Kass Arturi kooki ostetud ja lastele väga maitses, siis lubasin jõuludeks seda ise ka teha. Iseenesest ju väga lihtne kook ja ilmselt minusugune väga kohutav pagar suudab sellega ikka  hakkama saada. Asju, mida koogi sisse tuleb panna on vähe ja mingeid erilisi oskusi ka koogi tegemine ei eelda.

Kuna googeldades oli eri retseptide juures väga erinevad kogused ja suhted võil-iirisel-maisikepikestel, siis vaatasin, mida ja kui palju mul on ja selle järgi panin kogused. Praeguseks võin öelda, et ära tahkus ilusti ja ilmselt kehvema maitsega see kook ei tulnud sellest, et iirist veidi rohkem sai :) Maitsenud veel pole.

Kass Arturi kook

250 grammi Eesti võid (mitte küpsetusmargariini!)
3 pakki Kass Arturi iirist (üks pakk 180gr, võib kasutada ka iirise komme)
1 pakk magics kondenspiima maitselisi maisikepikesi (130gr)

Sulata vee vannis või ja iiris. Kuna iiris võib kergelt põhja hakata, siis on kergem vee vannis mass ära sulatada. Ütlen ette juba ära, et see võtab päris palju aega. Kui mass on korralikult ära sulanud, siis vala vedelik eelnevalt kaussi valmis pandud maisikepikestele ja sega ära. Tõsta iirisesegused maisikepikesed küpsetuspaberile ja vooli neist vorst. Tõsta vorstikesed külma tahenema vähemalt kaheks tunniks.

Sellest kogusest sain mina kolm päris paksu vorsti. Natuke oleks võinud kepikesi rohkem olla, aga ongi iiriselisem :)


Päev kodust eemal ehk natuke arstil käiku ja maja lammutamist (353/365)

Käisime täna Margusega arsti juures. Perearsti polnudki kohal, aga kaalutud-mõõdetud-torgitud-toidetud sai laps ikka. Kaalu oli mõned grammid üle 9100, pikkust oli täpselt 70cm, süsti sai ühe korra ja teise vaktsiini (rota) sai söögina sisse. Lõpuks saime viimase rota kuuri ja hoiame pöidlad, et seekord saame veidi leebemalt selle üle elatud.



Kuna arsti polnud, siis ei kontrollinud keegi, kas Marguse laiskus keeramisel on ok või mitte. Keerab ta seljalt kõhule küll, aga tõesti ainult siis, kui häda käes. Ju siis on laisk või ei leia midagi huvitavat selles tegevuses. Kui jaanuari alguseks see tegevus ei parane, siis helistame ja uurime üle arsti käest :) 

Silma kohta saime lõpuks soovituse silmaarsti juurde minna. Mingit salvi ikka ei kirjutatud, aga kuna ilmselt see pisarakanaliummistus ole (sünnist saati üks silm rähmatab), siis loodetavasti saab silmaarst meid aidata. Jääme ootama visiiti. 

Enne koju tulekut külastasin Türil paari poodi ka. Maximas pidin jälle peaaegu lubama endale, et rohkem ma sinna poodi ei lähe. Järjekorrad on teise poe otsa välja ja viiest kassast kaks töötavad. Kusjuures, mõlemas on mingi eriliselt aeglane müüja. Aga kui lõpuks kassani jõudsin ja müüja suutis mu tooted läbi lüüa, siis saime Margusega minema ka sealt. Märkisin ära ka ekraanil, et pikk järjekord. Loodan, et müüjal palk sellest ei vähene. Tean, et kui paned, et halb teenindus, siis pidavalt palka müüjal alandatama. 

Ostsin terve hunniku võimalikke koostisosi, mida mul võiks koogi tegemiseks vaja minna. Ma jõulude ajal ikka üritan üldjuhul midagi uut ja huvitavat lauale panna. Seekord lisaks Arturi koogile tahaks miskit kodujuustust teha. Mida täpselt, saate paari päeva jooksul teada. Hetkel ei tea ma seda ise ka  :D 

Kütet võtsin ka. Kütte hind oli 0,929 lausa. Sellise hinna eest läksin tanklasse hea meelega lausa. Isegi oli kahju, et paak täitsa tühi polnud ja ainult pool paaki sain osta. Praegu tulebki igal pool käies kütte hindasid vaadata ja kui sellise hinnaga pakutakse kütet, siis natuke jälle juurde sortsutada paaki. 

Ja siis oli koju sõit. Kodus kaua ei olnudki. Asjad kappi, Margusel kõht täis, veidi olesklemist ja siis läksime ema juurde. Priidu jätsime koju elutuba ehitama. No oleks siis ehitanud. Koju tulles avastasime, et oli teine hoopis vastupidist teinud ja põranda üles lõhkunud. No nii palju meie plaanis "teeme ajutise põranda ja suvel lõhume alles lahti". Ühesõnaga, mingi cm oli esialgsete mõõtmiste järgi kuhugi ära kadunud ja nüüd see ilmus välja ja esialgne ajutine plaan ei saa toimuma. 


See aga lükkab suure toa valmimise jälle edasi. Margusele ütlesin, et veel roomama hakata ei tohi. Peab ootama, kuni suur tuba valmis saab. Siis uhagu nii palju roomata, pöörata, veereda ja käputada, kui süda lustib :) 

PS! Ma tean, et täna peaks toidu teisipäev olema, aga need  postitused jätkuvad jaanuaris ;) 


Kui ma sain emaks... (352/365)

Kui mingi periood on kõigil "Mina, mina, mina" ja siis mingi aeg suudab mõni vastassoo esindaja vaatenurke ja suhtumist veidi muuta, siis laps võib muuta su seniseid seisukohti 180 kraadi. Siin on mõned tähelepanekud, mis minul on välja löönud emaks saamisega. 
  • Kui külmkappi on ainult kaks muna jäänud, siis esimese asjana sa mõtled, kuidas lapsed selleks söönuks saavad, mitte ei prae neid ise endale ära. 
  • Kui laps öösel oksendab, on uni paugu pealt kadunud ja sa transformeerud üliagaraks koristajaks ilma mingi kobisemiseta. 
  • Kõikvõimalikud laste esinemised on kümme korda toredamad ja oma lapse esinemine võib tihti pisara silma tuua. See tunne on puhas uhkus (mis sest, et laps võib väga mööda laulda või mitu takti hiljem käsi liigutada). 
  • Kui varem võis magamise ajal karu su kõrval hüppenööriga hüpata, siis nüüd ärkad sa ka väiksema ohke peale, mida su laps läbi une teeb.
  • Su lapse valu võib olla nii kuratlikult piinav hingele ja sa teeks mida iganes, et see valu ära võtta või seda ise tema eest tunda. 
  • Su päev on sada korda ilusam vaid ühe väikse naeratuse nägemisest. 
  • Kõik teoreetilised teadmised, mida omasid enne emaks saamist lapse kasvatamisest ja viisakuse õpetamisest lendavad pea peale. Sa taipad, et lastega toimub õpetamine katse-eksitus meetodil. Mis töötab ühega, ei pruugi teisele üldse mõju avaldada. 
  • Saad kinnitust, et lapsed õpivad näidete baasil. Enamasti kipuvad halvad asjad esimese korraga külge jääma. Seega pead loobuma igasugu sarvilistest ja igasugu muudest sõnadest, mis ebaõnnestumise korral suhu kipuvad tulema. 
  • Ajal, kui muidu suundusid peole, oled sa enamasti surmväsinud ja tahad vaid pea padjale saada. 
  • Ei ole paremat lohutust, kui lapse kallistus ja lause " ma armastan sind, emme!
  • Sa avastad jälle multikamaailma. Vahel vaatad neid ise süvenenumalt, kui lapsed su ümber. 
  • Sa oled nõus tegema igasugu rumalaid nägusid, et su laps itsitaks sulle vastu. 
  • Sa oled valmis kellegi teise järgi koristama ja kuni teatud vanuseni ei tekita see sinus üldsegi tunnet, et "jälle oled sa oma asjad laiali jätnud". 
  • Kui varem olid sa kui vaikne hiireke, siis tehku keegi su lapsele haiget ja kõik näevad, kuidas sinust emalõvi välja kargab! 
  • Kui muidu oled sa vana ihnuskoi, siis lastele oled valmis maa ja taeva kokku ostma, kui seda on vaja. 
  • Austus su vanemate vastu saab teistsugused mõõtmed, sest sa saad aru, mida kõike nad on sinu heaks teinud ilma, et sa ise sellest oled aru saanud! 

Laste jõulupidu (351/365)

Käisime eile Mareku ja Mareli jõulupeol. Selles suhtes on ikka väga mugav, et üks asutus on. Ei pea kahel eraldi peol käima ja saab ühe õhtuga selle tralli tehtud. Eks ta parajalt väsitav päev ole sellest olenemata.


See kord oli minu jaoks peoks ette valmistumine veidi mugavam, kui tavaliselt. Marekule riideid otsima ei pidanud, sest nende klassi lapsed esinesid rahvariietes. Mareliga oli veidi peamurdmist, sest enamus kleitidest on ta välja kasvanud või ei ole need jõulupeoks sobilikud. Aga saime selga panna selle hiljuti kaltsukast ostetud veidi suure kleidi. Ma ei saagi aru, miks need kleidid ideaalis nii minid peavad olema ja kuigi numbri järgi peaks kleit paras olema paari aasta pärast, siis minu meelest oli juba praegu pikkus paras (ikka üle põlve juba).


Margus sai ka kiirelt omale riided. Esimene katsetus oli väike, aga teise ringi proovimine oli juba edukas. Mul endal nii edukalt ei läinud. Olin lausa kolm-neli variant valmis võreka äärele pannud, et siis enne minekut jubedatest variantidest kõige parem välja otsida :D Ei õnnestunud vist kõige paremini, sest üks poiss ütles, et ma olen piparkook :D Ma ei võtnud seda solvangu, vaid komplimendina.

Peole jõudsime lausa 10 minutit varem, kui pidasime. Ja ma polnudki pealaest jalatallani higine. See on päris suur edusamm võrreldes eelnevate pidudele minekuga. Jätkuvalt kehtib meie kodus selline suhtumine, et mees peab iseennast riidesse saama, ülejäänud pere on ema rida. Seega ei teagi, kas olin paremini valmistunud seekord või on lapsed juba tunduvalt tublimaks saanud ja ei vaja enam nii palju ema juhendamist. Ilmselt ikka esimene variant :)

Pidu algas ja kuskil 5 minuti pärast sain ma juba Margusega saalist välja joosta. No ei istu sellele kutile peod. Saalis olen, siis röögib. Ukse taga oli rahulik ja nii ma siis terve peo ukse taga istusingi ja üritasin ühe silmaga piiluda, kuidas lapsed laulavad ja tantsivad.

Kõige rohkem tahtsin näha Mareku rahvatantsu esinemisi. Laulmisi näinud ju küll ja veel, aga see oli midagi uut :) Väga ilusad tantsud olid. Õpetaja on vist nendega ikka hullu vaeva näinud, sest ma hästi ei kujutanud ette, et mu Marek nii hästi tantsida võiks :D

Nii palju, kui nägin, oli muud etteasted ka ilusad ja mõnusad. Mareli oli küll laval väga mossis näoga ja tundus, nagu hakkaks nutma. Arvasin, et miski asja pärast mossitab, aga pärast ütles, et ige oli valutama hakanud. Oli teine küll jah vaatamisel punane, aga millest? Kes seda teab, sest tänaseks ei ole enam miskit viga.

Jõuluvana tuli ka ikka. Lapsed said lausa mikrofoni luuletust lugeda. Tegelikult oli see väga hea, sest muidu on alati see asi, et üldse ei kuule, mida lapsed ette loevad. Nüüd oli väga hästi kuulda.


Pärast jõuluvana käimist oleks pidanud järgnema meie tavaline pildistamise voor, aga küll jonnis üks ja siis teine (ja siinkohal Marek ja Mareli olid väga viksid ja viisakad, nii et võite aimata, kes jonnima hakkasid :D). Käisime andsime siis Mareku klassijuhatajale, pikapäevaõpetajale ja Mareli rühma õpetajatele kingid üle ja tulime tulema.

Enne, kui uksest välja läksime, andsime majahoidjale ka jõulukingi. Ta on meile justkui kasuvanaema, sest ta alati hoiab ja nunnutab Margust, kui hommikuti lapsi viin. Samas aitab ta suuremaid riidesse ja sätib salli, mütsi või jopekraed üle, kui vajadus tekib. Ühesõnaga üks vaat et kõige vajalikum inimene maja peal :)

Koju jõudes oli mu väike jonnipurikas Margus ümber vahetatud itsitava poisikluti vastu. Ei tahtnud ta ikka veel magada, kuigi oli üleval olnud tugevalt üle kolme tunni Enamasti ei suuda ta kaht tundigi rahulikult üleval olla viimastel päevadel. Aga no me siis vaatasime veel laste kingid üle (mõlemad jäid väga rahule saaduga) ja sõime mõned kommid (mina sõin siis, Margus ei saanud midagi). Lõpuks ikka tuli väsimus ründama ja siis tuli ka une-Mati.

Aga ega seda unekest kauaks jätkunud. Üks purikas hammas hakkas end välja juurima, nii et saime veel enne südaööd mõned korrad häälepaelu pingutada väga pingsalt. Aga õnneks teine pool ööst oli juba rahulik ja sain ka mina veidikeseks magama jääda.


vaikne hommik (350/365)

Hommik. Mina hiilin vaikselt voodist välja. Vaikselt võtan lastele riided välja kapist (mis on meie magamistoas). Vaikselt lähen toast välja ja sulen ukse. Teises toas palun Marelil ja Marekul tasa olla, sest Margus ja Issi magavad.

Vaikselt peseme hambaid. Vaikselt paneme riideid ja veel vaiksemalt vaatame natuke arvutist multikaid. Vaikselt käin piilun enne ära minekut, mis magamistoas toimub. Vaikus...

Vaikselt lähme uksest välja ja autosse. Vaikselt käin viin lapsed ära ja veel vaiksemalt tulen koju tagasi. Vaikselt lähen magamistuppa ja vahetan riided. Vaikselt istun maha ja avan arvuti. Kõike teen vaikselt.

Aga mida teevad kaks unekotti samal ajal?  Üks norskab ühes ja teine teises voodi ääres. Tühjagi hoolivad mu vaikusest :D


Niisama juttu möödunud nädalast (349/365)

Kuhu see detsembrikuu kaob? Juba on käes neljas advent ja jõulud on ukse taga. Tavaliselt on see jõulude ootus ikka veniv periood, aga ilmselt on tõetera sees ütlemisel, et mida vanem sa oled, seda kiiremini aeg läheb. Veel viimased päevad ja ongi kogu aasta oodatud trall jälle läbi. Ja saab uusi jõule ootama hakata.

See nädal on meil juba päris jõululiselt möödunud. Vähemalt laste jaoks. Esmaspäeval käis Mareli lasteaiaga kohalikus rahvamajas talvetuba külastamas. Ma polnud isegi kuulnud, et sinna selline asi üles on seatud, aga lastele vist väga meeldis. Ma algul ei saanud üldse aru, kui Mareli rääkis, et tegid ühele lasteaia tädile lumesõda. Hiljem Eliisist pilte vaadates jagasin matsu välja.

Teisipäeval käisid nii lasteaia- kui koolilapsed jõulumaal Olustveres. Eriti meeldis neile leivategu ja loomad, keda sai vaadata. Mareli oleks vist sinna loomade juurde jäänudki, kui oleks lastud. Surmkindlalt olevat ta metssiga ka seal näinud, aga tegelikult oli olnud see hoopis väga paksuks läinud musta värvi kodusiga (oh, eks tal mingi peenem nimetus ka ole, aga tühja sellest) :D


Mõlemad tõid ühe kakukese koju ka maitsemiseks. Marek andis oma jao meile Priiduga kahepeale, aga Mareli tahtis enda omast ka ampsu saada. Täitsa head olid, kõige parem osa oli ikka peale pandud seemned.

Kolmapäeval oli jõululaat, millest kirjutasin ka siin pikemalt (LINK). Väga tore üritus oli.

Neljapäeval oli tegemistes tavalisem päev, aga jõulu meeleolu jätkumiseks tuli natuke lund maha. Ja Priidul hakkas puhkus ka. Nii et kodus sai remont veidi hoogsama sammu sisse.

Reedel oli Marelil lasteaias piparkookide küpsetamine. Uurisin küll, et kui palju nad siis neid seal küpsetasid, aga ega ta väga tahtnud sellest muljetada (mis Mareli kohta on vägagi imelik, sest ta muidu võib peenusteni ära seletada kõik, mida nägi ja tegi). Marek ütles vaid jutu peale, et ega need emad ei pea kõike teadma ja sellega jutt lõppes. Reedel sai ka Mareku ujumise ajal poest esimene sats toiduaineid osta jõululaua jaoks. Lapsed tahtsid Kass Arturi kooki teha ja ostsin selleks materjali valmis.

Nädalavahetus on möödunud veidi rahulikumalt. Marekul küll on jooksmist siin ja seal (laupäeval sünnipäeval käik ja täna teater), aga enamasti saanud veidi vabamalt võtta. Kui nüüd esmaspäevase peo ka ilusti üle elaks, võib vaheaeg alata ja jõuludele rohelise tule anda. Ehk veab meil ja pääseme ka kõigist viirustest, mis siin meil ümberringi lapsi maha murrab.


Mina ei taha veel magama jääda... (348/365)

Alati, kui beebi sünnib, tuleb otsustada, et kus laps magama hakkab. On tuliseid pooldajaid, et laps ei peaks ööd magama oma voodis ja iga ühel on oma ase, kus und nautida. Samas on palju, kes just pooldavad, et laps saaks piisavalt kaua ema kaisus uinuda ja sellega oma turvatunde koguse kätte saada. Kirjutan natuke kuidas mina olen suhtunud läbi kolme kogemuse antud teemasse.

Mul on kõigi kolme lapsega beebivoodi kokku pandud olnud juba pikalt enne lapse sündi. Marekuga alguses ikka üritasin teda sinnamagama panna päevaö. Mõned hommikusemad uned isegi õnnestusid. Aga millegi pärast kippus nii minema, et emme voodis oli uni pikem ja magusam. Nii ma sujuvalt enda voodi kasutamisele üle läksin.

Öösiti magas kaisus Marek kohe sünnist saati. Seega öösiti võrevoodi Marekut ei näinud. Isegi siis, kui ta juba vanem ja ma üritasin kõigest väest teda sinna magama saada, ei hakanudki see pulkadega voodi Marekule meeldima. Seega mõnusad pea kaks aastat magas Marek meie kaisus. Eks Marekul mängis rolli ka see, et esimesel eluaastal oli Priit sõjaväes ja ma eelistasingi, et Marek minu juures magab öösiti.

Mareli sünniga tekkis olukord, kus oli vaja Marek oma voodi harjutada. Esialgu paar kuud ei võtnud ta väga vedu, kuigi üritasime. Kuna Marek on sünnist saati veidi memmekam olnud, kui tavaline laps, siis ma väga hullult ei sundinud ka. Kuniks mahume (küll ebamugavalt), ei hakanud väga pinda käima sellega. Tagant järgi võin öelda, et uni kannatas selle all küll kõvasti, et kaks last meie voodis magas.

Kuskil kahe aastaseks saades vaatas Marek ise juba, et emme-issi voodis on kahtlaselt kitsas ja kolis oma voodisse ära. Selleks ajaks oli tal juba suurelapse voodi.  Kui mõned haiguseööd või helluse momendid välja jätta, siis sellest ajast ongi ta oma voodis maganud.

Mareli sai emme kaisus magamist veidi pikemalt nautida, kuna polnud ju kedagi teist tulemas, kes koha ära võtaks. Seega võib öelda, et kuskil kolm esimest eluaastat magas Mareli suurema osa öödest meie voodis. Kuigi mitmeid kordi oli tunne, et tõstan ta keset ööd oma voodisse, siis millegi pärast seda ei teinud. Ei tahtnud oma viimast beebit suureks kasvada lasta vist.

Kolmeseks saamise ajal hakkas ta vaikselt oma voodisse paremini jääma. Ikka oli õhtuid, kus sõdisime ja öid, kus vaikselt hiilis keegi kolmas meie voodisse, aga sellest vanusest võib lugeda aega, kus Mareli ka oma voodit tunnistama hakkas.

Margus on maganud oma võrekas täpselt ühe une ja see oli ka mingi 10 minutit pikk. Ülejäänud uned on ta kõik kas minu voodis või kärus maganud. Hetkel on võrekas nii kasutu nähtus meie toas, et olen mitmeid kordi mõelnud, et panen ta üldse kokku. Aga vahel ikka kasutan seda nö mänguaedikuna ja suures toas ilmselt sellena ta rohkem kasutusse lähebki.

Kaisus lasen ka Margusel magada nii kaua, kui tahab (aga selle erandiga, et mitte kauem, kui kolm eluaastat :D ). Samas kindlasti saab talle suure lapse voodi kuskil kaheseks saades ära muretsetud. Et kui ta tahab, on tal alati võimalus oma voodisse minna ja sealt tagasi ronida soovi korral.

Miks ma olen oma lapsi kaisus lasknud magada, kuigi paljud spetsialistid leiavad selles nii palju kahjulikku? Minu jaoks ei ole selles midagi kahjulikku. Jah, laps torgib ja näpistab ja vahel ka peksab läbi une, aga kui ta magaks teises toas, siis ma käiks pidevalt iga krõpsu pärast vaatamas, et mis on. Seega minu uni on kordades parem, kui ta on minu kõrval ja togib mind öösel.

Teiseks on see vähemalt esimesel eluaastal puhas mugavus. Sada korda lihtsam on anda lapsele rinda, kui ta magab su kõrval. Läbi une tiss kätte ja asi lahendatud. Ei pea voodist välja tõusma, last tõstma välja võrekast, mis (minu laste puhul vähemalt) natuke unest üles ajab, uuesti last oma voodisse magama panema jne. Minusuguse unega oleks mul uni ühe söögiajaga kadunud ja vahiks lakke, kuni uus uneaeg tuleb.

Kolmandaks on see uneaja lähedus lisaks lapsele ka minu jaoks vajalik. Mul on millegi pärast vaja, et laps on minu kõrval vähemalt loetud kuud. See nagu annaks veidi beebiaega juurde. Ja kogemused näitavad, et hiljem oma voodisse magama saamine ei ole meeletult raske, kui õige hetke ära tajud. Nii Marek kui Mareli on omal ajal suure lapse voodi omaks võtnud ja Margusega ei hakkagi enne sundima, kui õige moment käes (mille tunneb ära vahepeal oma voodiga katsetades).



Ainuke halb asi kogu loo juures on see, et madrats on nende ligi kaheksa aastaga käest ära läinud. On saanud oma jagu vedelikke tunda ja ära on ta ka vajunud igast otsast (sest ette on tulnud igat pidi asendis magamist :D ). Seega ajahammas on teda kõvasti purenud ja hädasti oleks juba uut vaja. Aga nagu meil kombeks, siis aega on selle kiire asjaga.



Meie pere Murphy seadused (347/365)

Pisikeste laste puhul on olemas olukorrad, kus teatud reaktsioon või tagajärjed on ennast nii mitmel korral ilmutanud, et neid võiks lausa reegliteks pidada. Ka minu laste puhul on osa neist omamoodi (ehk Murphy moodi) pereelu seadusteks kujunenud. Panen neist mõned siia kirja.

1. Kui on vaja kuhugi minna, siis kindlasti magavad lapsed lühemalt/kauem, kui tavaliselt. Sellega on kindlustatud, et minu ette planeeritud "kui Margus ärkab sel kellaajal, siis..." plaan on pea peale keeratud. Ega suuremad targemad pole. Kui koolipäev on, siis peksa või nuiaga, aga üles ei saa. Nädalavahetusel selle eest on juba viie-kuue ajal püsti ja tahavad hommikust süüa.

2. Millal on kõige parem aeg mähkmed täis lasta seda lõhnavamat asja? Ikka söögiajal. Parim aeg on siis, kui emmel on parajasti söök pooleli. Kui aga emme söögiaja peale kuidagi sättida neid toiminguid ei saa, siis sobib ka enda söögiaeg.

3. Kui puhtad riided on selga saadud, siis tuleb nende peale oksendada. Nagu märgistamiseks. Ei ole oluline, kas need puhtad riided on selga pandud Margusele, emmele või hoopis mõnele toredale tädile/onule, kes korraks Margust sülle tahab võtta.

4. Need kaks ööd aastas, kui kõik lapsed leiavad, et oleks tore pikalt, ilma huilgamiste, ringi uitamiste ja veel saja eri akrobaatilise ja musikaalse etteasteta magada, ei ole emal und. Lihtsalt vahid lakke ja kirud, et see Mati just sel öösel pidi külla tulemata jätma.

5. Kui kuskile on väga kiire, siis tuleb igal sajal viisil venitada autosse jõudmisega. Kui minekut on sätitud pikema varuga, saavad kõik sekundiga riidesse, autosse ja vööd ka kinnitatud.

6. Kui ema teeb endale midagi head ja maitsvat kosutuseks, siis ilmselt ta ei saa sellest ampsugi. Ja lastel on head põhjendused ema närvirahustusmaiuse endale võtmiseks - nemad jagasid eelnevalt oma brokolist-lillkapsast-porgandist-või veel millestki neljandast tehtud toredat eestoitu ka emaga. Või veel parem, andsid kõik emale, et tal ikka kõht täis oleks.

7. Teed suurema portsu sööki, jääb peaaegu kõik alles. Järgmisel korral sama sööki veidi vähem tehes, jääb toitu puudu. Millegi pärast juhtub nii, et ühel päeval öökima ajav toit on järgmisel päeval ülimalt maitsev roog.

8. Lastetoa koristamine on mõttetu tegevus. Aega neelab see meeletult, aga tulemust ei näe kunagi. Vähemalt nii kaua, kuni lapsed kodus on. Kuna aga lapsed suhtuvad sellesse tegevusse samamoodi, siis aegajalt tuleb leida hetk, kus lapsi kodus pole ja see töö ette võtta.

9. Ema on parim inimene, kellele kogu oma kräpp, mida ära visata ei raatsita, ära kinkida. Sest ega ometi ei viska ema oma enda lapse tehtud pilti, pabernukku, kuusekaunistust, paberist käevõru, krooni jne ära.

10. Ükskõik, mida vaja on, tuleb küsida emalt. Olgugi, et isa võib olla samas kõrval ja emal on parajasti sada muud asja pooleli. Ikka tuleb esmalt küsida emalt. Multikas isegi ju ütleb: ema teab kõike!



Õpilaste toodang Slimer (346/365)

Sain Pärnus käies ämma käest prooviks ühe huvitava "olluse", kui nii võib nimetada. Tuli välja, et Priidu noorem õde, on oma minifirmaga loonud uue toote, millest mul polnud aimugi. Firma nimeks on Slimer ja toote nimi on ka sama. 

Minifirma Slimer toodab puhastusmassi millega saab puhastada lahtisest mustusest (nt. tolmust). Seda saab kasutada arvuti klaviatuuridel, auto armatuuridel, väiksematel kujukestel ning see leiab kasutust ka lihtsalt mudides. 

Esialgu olin ausalt öeldes suhteliselt skeptiline. Oli see kätte võttes selline tarretise ja lima vahepealne asi. Priit arvas, et ehk laguneb klaviatuuri vahele ära. Aga võtsin ikka julguse rinda ja proovisin ära. Proovisin esialgu laste arvuti peal, see nagunii ühe jalaga juba omadega hauas. Nii et kui midagi pekki keerab, siis pole väga kahju :D 

Enne kasutamist lugesin kasutusjuhendi ka läbi: Asetage puhastusmass puhastust vajavale pinnale ning suruge see õrnalt pinna vastu, et kogu mustus eemaldada. Peale seda lihtsalteemaldage toode pinnalt ja mudige seda veidi ning seejärel pange pakendisse tagasi. Peale kasutamist peske käed.

Nii, tegin nagu juhendis kästud. Aga ei lagunenudki see kuhugi klaviatuuri vahele ära, nagu Priit kartis. Kõik sodi korjas ilusti kaasa klaviatuuri vahedest ja ma vist ei mäletagi, millal seda arvutit nii puhtana nägin :D Läksin hoogu ja puhastasin enda arvuti ka ära. Autosse ma puhastama ei viitsinud minna, õues oli liiga tuuline ilm selleks, aga usun, et autos suudaks see limane asjandus mind veelgi üllatada. 

Kui kedagi hakkas huvitama ja tahaks endale ka prooviks tellida ja õpilaste firmat sellega toetada, siis lisainfot toote ja tellimise kohta saab SIIT. Nii palju võin ette ära öelda, et üks toode maksab 2,50 ja postiga saab seda täitsa tellida ;) 

Välja näeb ta selline, nagu alloleval pildil. Pildi panin tuuri Slimer´i FB lehelt, sorry :D Aga vast maha ei lööda selle eest. Minul on ilus sinine, aga saab ka rohelist ja kollast värvi tellida. 



Jõululaat (345/365)

Jõululaada pidamine on vist igalpool traditsiooniks pühade aegu. Nii ka meie laste õppeasutuses. Käisimegi kolmapäeval üle kaemas, mida müügiks oli toodud. Ise see aasta müüja rollis üles ei astunud. Ei olnud sellist aega, et ette valmistada ja polnud ka head ideed, mida müüa.

Laat algas väikse sissejuhatava kontsertiga. Lasteaia lapsed tantsisid piparkoogi tantsu, koolilapsed laulsid küll vene, küll inglise keeles. Lõpetuseks lugesid esimese klassi lapsed jõululuuletusi, mida nad jõuluvana jaoks olid selgeks õppinud. 

Marek luges väga ilusa, kõva häälega oma luuletuse ette. Lausa nii kõvasti, et isegi ilma mikrofonita oleks vist kõik kuulnud. Kui muidu ta esinedes kõva häälega ei hiilga, siis seekord tõestas jälle vastupidist. Inglise keelse laulu laulmise ajal oli ka tema hääl päris kõvasti kuulda. 

Seekord ma pildistama ei hakanud, vaid hoopis filmisin laste ülesastumisi :) Kuna teistel videolõikudel palju teisi lapsi ka peal, siis saan teile ainult Mareku esinemise video näidata. 

video

Pärast esinemisi said Mareli ja Marek endale kaks eurot laristamiseks. Kaks jäi mulle ka. Lastel päris nii palju ei kulunudki. Ostsid endale veidi näksimist ja Mareli ostis ühe käeketi ka. Mina ostsin kirju koera ja kass arturi rullid. Et ikka Priit ka laadatoitu maitsta saaks :)



Tegime veel mõned pildid ka lastest ja siis juba andis Margus häälekalt märku, et on viimane aeg koju ära minna. Nii tegimegi. Marek arvas, et järgmine kord võiks ikka meie ka midagi müüa. Kuna Margus on järgmine aasta tunduvalt vanem, siis ilmselt saamegi midagi meisterdada. Nüüd on aasta jagu aega mõelda, mida müüa. Üks mõte meil juba tuli, aga kes, tubli, selle järgmiseks aastaks ka mällu talletab? 


Kingisadu (344/365)

Nii, kui pühapäevase Pärnus käiguga jõulukingituste hooaeg avatud sai, hakkas mujalt ka kohe kingitusi sadama.

Tegelikult saabus üks kingitus juba enne pühapäeva. Üks tore inimene saatis lastele Wii mängu. Proovida lapsed pole veel saanud seda, sest nädala sees nad mängida ei saa ja nädalavahetustel on nii kiire olnud, aga nad olid üliõnnelikud selle üle. Nad ootavadki pigem aega, kui elutuba valmis saab, siis saavad nad oma teleka taga mängida ja on ka rohkem ruumi, et selle puldiga normaalselt vehkida.

Pühapäevastest kingitustest kirjutasin juba varem (LINK). Aga eile tuli lausa kahest eri kohast jõulunänni. Esiteks tõi kuller paki. Eeldasin küll, et see on kauaoodatud Inglismaa pakk, aga oli hoopis Lätist. Milupa saatis Margusele maiustamist. Tore, et ikka keegi pisikese peale ka mõtleb, kes kommimaiku võib vaid läbi rinnapiima saada :) Nüüd on temal omad maiustused püreede ja putrude näol.

Lisaks sai Priit eile ka töö poolt jõulukingituse. Vanematele 3kilone lihatükk ja lastele igaühele kommipakk. Suured, 700grammised, pakid. Hirm hakkas neid kohe suurematele kätte anda, seega peitsin kaks pakki kappi ära ja avasin ainult ühe :D Ja et liiga palju kommi suhu ei läheks, siis sidusime kommisöömise ja kaardimängu.

Tegime õhtul mõned UNO ringid. See, kes võitis, sai ühe kommi valida. Mina kahjuks kaotasin kogu aeg ja seda mitte meelega. Täitsa kurvaks lausa võttis, et ma ühtegi kommi ei saanud. Lõpuks viimase ringi ikka suutsin võita ja sellega lugesime kaardiõhtu lõpetatuks ka.

Aga ega kingisadu veel sellega lõppe. Täna on lapsed jõulumaal, kus nad raudselt meisterdavad midagi kingituseks endale, mulle või Priidule. Lisaks on homme jõululaat, kust midagi tuleb kindlasti osta. Olenemata, kas see on kingituseks või mitte. Laupäeval läheb Marek sünnipäevale, kus saab ise teisele lapsele kingitust anda ja pühapäeval on jõuluaja puhul kingituseks Marekule võimalus teatrisse minna (Mareli käis eelmine reede).

Esmaspäeval on juba jõulupidu, kust ka kingitused ei puudu ja siis ongi juba jõuluvaheaeg ja jõulud käes. Sellega lastel kingiaeg saab läbi. Minul endal aga läheb äkki õnneks ja saan sünnipäevaks aasta lõpus ka mõne kingituse ;)


Eesti ei asugi Euroopas?!?! (343/365)

Ootan üht pakki Inglismaalt. Sealt tellides on alati pakid nädalaga kohal olnud. Transpordi aegu vaadates Euroopa piires peakski kohale jõudma pakk 5-10 päevaga. Praeguseks on möödas juba 18 päeva paki teele saatmisest ja minuni pakk pole jõudnud. Kirjutasin eile siis oma murest ka firmasse.

Kõige pealt saadeti selline üldine vastus, kus on lingid kust vaadata, et kui kaua peaks aega võtma paki saabumine jne. Saatsin vastu, et olen teadlik nendest ja need tähtajad on juba ületatud. Isegi, kui selle kuni 10 päeva sisse loeme ainult tööpäevad, siis ikkagi on aeg üle juba.

Ja siis tuli kõige toredam uudis. Minuni jõudmiseks võib aega võtta pakil ka kuni 21 päeva. Kuni 21 päeva liiguvad nende kodulehe jutu järgi Euroopa välistesse riikidesse pakid.  Ma ei teagi, kas peaks neid nüüd harima ja ära märkima, et ma elan Euroopa riigis? Samas äkki pärast ei saa miskit kätte - ei raha ega pakki. Kuigi raha ma ei tahagi, tahan pakki, sest seal sees on jõuludeks mõeldud kingid :(

Ootan siis need tobedad 21 päeva ära, sest kui selle ajaga pole pakk tulnud, siis pidid nad järgmised sammud asja lahenduse suhtes ette võtma. 21 päeva saab mööda 18. detsembril. Mis tähendab, et kui selleks ajaks jätkuvalt pakki pole ja ei tule ka, siis pean viimasel momendil segaselt üht kinki poodidest otsima hakkama...

Kes viimasel ajal feelunique-st tellinud, kas on ka pakkide jõudmine veninud? Ma hetkel veel loodan,et omniva on see tigu, kes asja venitab ja pakk ikka jõuab sel nädalal minuni.


Kolmas advent (342/365)

Kolmas advent möödus meil sel aastal eriliselt toimetuste tihedalt. Sai viimased kingid ära ostetud ja sellega võib jõuluostlemisele vist joone alla tõmmata. Lisaks said lapsed ka juba esimesed jõulukingid kätte. Aga alustamise siis algusest ehk hommikust.

Hommikul, nagu ikka advendihommikul, said lapsed päkapikkudele väikse kingituse. Seekord oli neile kolme peale kaardi mäng skipbo. Olen seda korra mänginud ja tean, et see on väga äge mäng. Seega suutsid päkapikud hea kingi tuua :) Ainult reeglid pean ma nüüd pingsalt uuesti meelde tuletama, sest need päkapikud olid vist sakslased ja õpetused on saksa keeles :D Õnneks armas google andis juba inglise keelse õpetuse ka :)

Peale hommikusööki läksime kohe autoga rändama. Sõidu lõpuks pidime jõudma Pärnusse, aga tavalise rutiinse teekonna asemel, valisime seekord tee läbi Vändra. Kuna lapsed pidevalt küsisid, et kus me oleme ja kui palju veel aega, siis tegime neile "tutvume Eestimaaga" reisi. Sai kõik kohanimed ette loetud, kõik teele jäänud maastikukaitsealad ja  mälestuskohad käega ette viibatud. Ja muidugi sai tee äärest kõikide majade, katuste värvi kommenteeritud ja majade kuju arvustatud.

Pärnusse jõudes läksime kõige pealt Priidu ema juurde. Priidu ema polnudki veel kordagi päriselt näost näkku Margust näinud. Seega said nemad esmakordselt üksteist uurida :) Lapsed kinkisid jõuludeks vanaemale kalendri koos nende pildiga. Kuna näeme suhteliselt harva, siis on nad seina peal pildina kogu aeg olemas.

Vanaema kinkis Marekule jõuludeks ühe raamatu ja Jenga mängu. Üks lemmikumaid mänge Marekul ja juba praeguseks on meil seda mängu ligi kümme korda mängitud. Raamat meeldis ka Marekule väga. Talle üldse meeldivad raamatud ja hea meelega loeb meile neid ette.


Mareli sai endale kingituseks ratta. Kuna see oli nii suur ja ilusti karbis, siis ma ei lubanud seda Pärnus lahti kakkuda. Poleks kuidagi teist muidu autosse enam mahutanud. Niigi vaevaliselt läks teine pagasniku.


Margus sai aga beebikiigu. Margus ei osanud veel rõõmu tunda, aga mina olin väga rahul. Ja küll ka Margus oma rõõmu kevadel kiikudes väljendab :)

Meie saime Priiduga voodipesu komplekti. Lõin õhtul koju tulles kohe peale ka. Meil vist polegi enne täiskomplekti voodipesuna olnud. Nii et lina, tekikott ja padjapüürid kõik üht moodi oleks :D  On nö 3D voodipesu, tundub justkui oleks mitmetasandiline see pilt tekikoti peal.

Kui kiiremad jutud räägitud ja Margusel uneaeg peale tuli, läksime meie Priidu ja Margusega šoppama. Lapsed jäid vanaemaga piparkooke meisterdama. Saime Priiduga jälle kinnitust, et kui šoppama lähevad koist naine ja mittešoppaja mees, siis plaanist "oh, täna ostame küll Priidule parajad teksad ära" ei tulnud midagi välja. Saime ostetud täpselt nii palju, kui hädapärast oli vaja (ehk siis üks loosipakk meil maal olevasse jõulupaki loosi) ja natuke söögipoolist.

Tagasi minnes saime veel veidi jutustada ja piparkooke süüa. Järgmise Marguse unega hakkasime juba tagasi sõitma. Pühapäevane päev ka, seega õhtul vannitamised, kooliasjade üle vaatamine jne muud olulised toimetamised. Tahtsin niimoodi koju jõuda, et ma ei peaks end siniseks jooksma õhtul. Nii jõudsime ka, sest kuskil 17 ajal saime oma kodinatega tuppa roomatud.


Kui ees ootas jahe tuba, siis jõulutuled vilkusid küll ilusti tervituseks. Need patareide ja timer´iga tuled on ikka nii head. Alati õhtul koju jõudes tuled ilusti põlevad. Ei ole probleemi, et keegi pole välja tõmmanud õigel ajal või peaks midagi sisse lülitama :) Ise sütivad ja ise kustuvad.


Öö tuli peale sellist pikka päeva pikk ja kosutav. Nii head und ei mäletagi viimastest kuudest :) Ka Margus magas magusamalt kui tavaliselt.


Piimasegu emmedele (341/365)

Mõni aeg tagasi kirjutas mulle tore Jane. Ta uuris, kas me tahaks katsetada Nuppi beebi piimasegu või imetavatele emadele ja rasedatele mõeldud piimasegu. Kuna Margus on puhtalt rinnapiima peal, siis beebide piimasegu me katsetada kahjuks ei saa, aga sellest emmede piimast olin küll väga huvitatud. Kuna Marguse gaasivalude tõttu ma pärispiima juua ei saa, siis ootasin huviga, kas see aseaine võiks olla minu jaoks väljapääs, sest millegi pärast piim isutab mind viimasel ajal päris hullusti (keelatud asjad ongi vist ahvatlevamad). 

Nuppi  puhul on tegu piimasegudega, mida toodetakse kvaliteetsest Eesti piimast. Kui kedagi huvitavad lastele mõeldud piimasegud, siis nendest võite lugeda Nuppi lehelt (LINK). Emapiima kohta aga kirjutan teile veidi täpsemalt. Tegu on piimaseguga, kuhu on lisatud vitamiine ja igasugu vajalikke aineid, mida rasedal kui ka imetaval emal on väga vaja. Ikka selleks, et kehal jätkuks toitaineid nii beebile jagamiseks kui ka endale. 

Täpsemalt on piimasegus: 
  • Vitamiinid ja mineraalained, mis täidavad ema organismi kasvava vajaduse ja toetavad loote arengut.
  • Oomega-3 rasvhape (DHA), mis toetab lapse aju ja nägemiselundite arengut.
  • Probiootikumid (bifidusbaketid), mis stimuleerivad soolestiku mikroflooras heade bakterite kasvu ja on vajalikud lapse immuunsüsteemi tugevdamiseks. 
  • Foolhape, mis tagab loote närvisüsteemi funktionaalse terviklikkuse, optimeerib rakkude kasvu ja jagunemise protsesse ning on oluline komponent raseduse vältel, et vähendada sündimata lapsel neuraaltoru defekti riski.

Imetamise puhul, lisaks vajalike vitamiinide saamisele, aitab see piim suurendada rinnapiima kogust ja selle koostist. Jooma peaks ühe portsu (ehk 200ml valmistoodangut) päevas. Mõeldud on ta joomiseks täpselt nagu päris piim - söögi kõrvale või niisama vahepalaks.

Ootused on mul päris kõrged piimale. Kavatsen seda kaks pakki (ühest pakist peaks saama 11 päeva) ära juua järjest päevadel ja siis annan teada, kas ja kuidas piima joomine on mulle või Margusele mõjunud on.  Esimese portsu jõin täna ära. Esmamulje on palju tõotav. Päris piima maitse tal kindlasti ei ole. Esiteks juba seetõttu, et piima eelistan külmkapi külmana juua, aga see on pigem soe ikka. Samas vastik ja vastumeelne ta ka pole. Eks 22 päeva pärast annan teada, mida pärast kuuri läbimist asjast arvan :)

Palju raha paari pükste eest? (340/365)

Ma väga raha teemal siin peatunud pole. Aga nüüd hetkeks peatun.Viimasel ajal FB gruppides riideid ostes-müües, olen aru saanud, et inimestel on ikka väga erinev arusaam korralikest riietest, odavast hinnast ja soodsatest pakkumistest. Või siis on minul kõigist teistest erinev arusaam.

Toon kohe näite ühest kogemusest. Oli postitus (ilma pildita), et väikse raha eest ära anda paar kotitäit lasteriideid. Suurused olid juurde märgitud ja paari sõnaga, mis sees on. Suurused sobisid, seega uurisin, et mis see väike raha on. Tuli vastuseks 30 euri. Pluss veel postikulu. Ja ühtegi pilti ei saada ka. Mul pidi suu lahti vajuma. Tänasin info eest ja viisakalt ütlesin, et ei ole huvi osta.

Eks hinnad paneb igaüks ise ja see ongi müüja enda asi, aga mingit väga head diili ma küll selles ei näe, kui ma pean poole nädala toiduraha andma asjade eest, millest ei saa isegi mitte üht pilti. Samas kõrval müüb teine inimene sama hinna eest või isegi odavamalt veidi vähem, aga koos piltidega, riideid.

Kui palju üldse võiks üks kasutatud laste riideese maksta? Räägime siis lasteaiaealisest lapsest ja riietest, mida laps kannaks lasteaias toas trööbeldamiseks. Mis summas te asju vaatate? Ma ilmselt olen suhteliselt koi, aga üle 2 euro välja ei käi. Eriti, kui tegu on veel postiga saatmisega. Ja postiga ma üldse ükshaaval asju ei osta, sest postikulu on tavaliselt kallim, kui ese ise.

Nii ma tihti vaatan neid kuulutusi, aga ostmiseni ei jõuagi. Lihtsalt postikulu on ikka päris suur summa mida juurde maksta. Ma pigen loodan õnnele, et ehk veab oma lemmik kaltsukaid külastades ja enamasti veabki.

Näiteks selle nädala alguses käisin kiirelt kaltsukas enne hambaarsti külastust. Ostsin Margusele kaks paari pükse ja ühe body. Kokku 90 senti. Lisaks Marelile ühe kleidi, mis hetkel veidikene suur, aga väga ilus ja viisakas pidudele selga panna. Kaks eurot. Kui ma oleks samad asjad FB kaudu või mujalt interneti kaudu ja postiga saatmise teel ostnud, siis oleks neile vähemalt nelja asja peale 2,79 juurde tulnud hinnale. Mis on enamvähem sama summa, mis ma kokku tasusin asjade eest.
Selline kleit oli, ainult teise mustriga (tähtedega) ja vööd polnud peal :) 
Teine lugu on muidugi korralike peoriiete, kombekate, jopede jms. Siis ma olen veidi rohkem nõus maksma, aga samuti mitte väga palju. Õde on minuga pidevalt hädas, sest leiab soodsa hinnaga mu lastele asju netist ja ma peaaegu kunagi ei taha vedu võtta ostmisega :D :D Aga vahel ma ikka õnnestub mind ära ka moosida, kui ma heas tujus olen :)