Hambaarsti külastus vol3 (335/365)

Mareli hambaarsti saaga algas juba suvel, kui üks õhtu temal hammas järsku valutama hakkas. Kuigi olime just kuu aega tagasi käinud ja augud ära parandanud, oli tal järsku üks uus suur suur auk tekkinud. Meie õnneks oli nõus arst ta kohe järgmine päev vahele võtma.

Arsti juurde jõudes polnud ta aga nõus suud lahtigi tegema. Küll tegi üht, teist ja kolmandat viisi tsirkust, aga ära läksimegi ilma ravita. Järgmine katsetus lõppes samamoodi. Lubasin sada asja kokku ja proovisin ka kurjaga, aga ei midagi. Auk jätkuvalt parandamata. Arst soovitas muud kohta proovida, aga kuna igal pool tulid suvepuhkused peale, siis sinna see auk jäi. Polnud ka tegemist esihambaga, et tõmbaks lihtsalt välja ära.

Nüüd, lootuses, et suvega on laps vanemaks ja targemaks saanud, panin uue aja. iseendale ka. Pole ju ise ka pikalt kontrollis käinud. Seekord lubasin õelapse ööseks meile kutsuda vaheajal, kui augu ära laseb parandada. Kuna ta seda ammu juba nurub, siis lootsin, et see mõjub. No ja lisaks lubasin kõik päkapiku kommid kokku koguda ja alles siis talle anda, kui hammas on parandatud.

Kutsusin õe ka kaasa, et aitaks  Margusega, kui ise toolis olen ja Mareliga sisse saatsin ka tema. Ehk tädiga käitub teisiti kui minuga. Loota ju võis, aga ütlus "lootus on lollide lohutus" sai kohe kinnitust, kui Mareli tooli istus.

Küll nuttis, küll kisas, vehkis jalgade ja kätega. Aga mingi ime kaudu said nad (minu õde, hambaarst ja hambaarsti õde) nii kaugele, et hambad said üle loetud, üle vaadatud ja see kurjajuurest auk ka ära puhastatud. Ja siis lõi Mareli suu kokku ja keeldus koostööst.

Arvasime, et on õige aeg emme mängu tuua. Läksin ja rääkisin ta pehmeks, et ta suu uuesti lahti teeks. Arst võttis kasutusele alternatiivi ja selle imuri kasutamise asemel potsutas augu enne täitmist kuivaks. Kuidagi saime plommi ka sisse. Jäi see nii, nagu pandud sai. Ei saanud lihvida ega midagi.

Arst andis näpunäited veel, et mida teha, kui nüüd valutama hakkab. Tõi välja ka halvima versiooni, mis võib juhtuda. See tähendaks plommi lahti võtmist ja me arstiga mõlemad ei kujutanud ette, et kuidas see küll toimuma peaks. Seega sõrmed, varbad risti ja palvetama, et see hammas ilusti edasi elab ilma valutamata.

Järgmisena läksin mina tooli. Hambad kõik ilusti terved, aga üks täidis oli veidi koledaks läinud. Seega vahetati see välja. Ühesõnaga, kui muu eest raha polnud võtta, siis vahetati plomm välja :D Ei, tegelikult ilmselt oli see ikka vajalik tegu ja raha selle eest saan tagasi tänu Margusele. Mina aga pean uuesti juba poole aasta pärast minema, sest üks täidis olevat veel selline veidi kahtlane. Eks siis lähen, kui Marekul aasta mööda saab hambaarsti külastusest ja jälle sinna kabinetti nagunii asja.


2 comments:

  1. Kelle juures muidu käite, ise kiidan Ohu Türil :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Me käime võhmas, arst on seal väga tubli ja kannatlik. Igal teisel oleks juba kaks minutit pärast Mareli pinki istumist närvid läbi olnud vist :D

      Delete