Kodused tegevused 2.12.2015 (327/365)

"Kodused tegevused" on postitustesari, kus kajastan ühe päeva toimetamise hommikust õhtuni. Postitus on tehtud iga nädal kolmapäevase päeva kohta.

***

Selle kolmapäeva kohta oli loota, et tuleb üks hea, lihtne päev. Mingeid kodutöö eesmärke ei hakanud seadma, sest päevaks olid muud plaanid. Eesmärgiks oli hoopis ära lõpetada üks kirjatükk, mille tähtaeg on tegelikult juba möödas, aga mul on see jätkuvalt pooleli. Tegelikult läks, nagu ikka, kõik mitte planeeritult.


Hommikul ärgates algas päev, nagu ikka. Enda pesu, lastele riided valmis, kuivad pesud kuivamast ära, uus pesulaar kuivama. Natuke Margusega tegelemist ka sekka. Siis lapsed kooli-lasteaeda, Priit bussi peale saadetud ja meie Margusega tuppa tagasi.

Kuna pidin juuksuri minema, siis oli natuke vaba aega hommikul. Kohe tööd (ei füüsilist ega vaimset) tegema ei tahtnud hakata. Seega tegin endale hommikusöögi ja nautisin Internetti. Margus ka lalises koos minuga natuke aega, aga mingi aeg hakkas jorisema ja siis tegime koos veidi tralli. Juba siis sain aru, et Margus täna ei lase mul väga midagi teha. Muidu ta ikka mängib ilusti voodil või põrandal, kui ma toimetan, aga nüüd ei tahtnud kohe üldse maha minust jääda. 

Kui uneaeg tuli, siis pani ta juba autosse hälliga magama. Sain kiiresti koerad ära toita ja siis hakkasime juuksurisse minema. Juuksuris käies Margus magas ilusti kogu lõikuse aja, aga ärkas just siis üles, kui koju saime. Ja sülle tahtmine jätkus täie rauaga. Püüdsin küll vahepeal paar sõna kirja saada, aga andsin kiiresti alla. Pigem teen selle töö siis ööune arvelt või mingi muu aeg ära, aga nii tööd ka teha ei saa, et laps kõrval joriseb. 

Nii me siis istusime ja mängisime kuni Margusel uus uni tuli. Siis selgus uus häda. Margus ei tahtnud täna kohe mitte üldse üksi magama jääda. Seega istusin pool tema uneajast voodis ja vaatasin telekat. Mis muud tarka teha, kui käe ära võtmisega kaasneb kohe kutil jorin. Nüüd kirun ennast, et lapsele paha kombe olen külge harjutanud (magab minu käest kinni hoides). 

Mingi hetk sain ikka ta kõrvalt minema hiilida ja läksin puid tooma. Puudega tuppa tagasi jõudes oli juba jonn lahti. Laps süles sain tule alla teha ja siis jätkus päev Marguse lõbustamisega. Ta vist kohe tunnetas, et mul oleks vaja hädasti see töö ära teha. Seega ei tohi ju kohe üldse lasta emmel töötada. 

Järgmise une lasin tal õues magada. Läksin ise kõndima ja postkasti tühjendades selgus üks eriti nõme asi (võite lugeda SIIT). Seega kulus ülejäänud lapse uneaeg mööda teed kõndides ja rääkides ühe ja teise inimesega. Vahepeal kiiresti tuppa, pilk arvuti (et fakte kontrollida) ja jälle kõndima. Selle asjaajamise käigus sai lapsed ka bussi pealt maha võetud ja tuppa saadetud. Ja koerad ka toidetud.

Kui sain asjad korda, siis Margus õnneks veel magas. Sain natuke kööki koristada ja ka õhtusööki tegema hakata. Valmis kõike muidugi ei saanud, aga piisavalt, et laps tuppa tuua, ära sööta ja Mareliga mängima jätta. Tundus, et nüüd sobisid talle teised mängukaaslased ka. Õnneks, sest muidu oleks me ilmselt õhtuks võileibu söönud. 

Nii saingi õhtul nõudega ühele poole, söögi valmis ja isegi süüa lasti täitsa normaalselt. Kuigi viimasel ajal on Marguse nähes söömine suhteliselt piinarikas kogemus, sest iga ampsu peale, mis ma suhu hakkan endale pistma, teeb tema ka suurelt suu lahti ja kui see amps tema suhu ei maandu, jätkub suur nutujorin. 


Kui söödud, pidin Mareku lugemist kontrollima, aga selleks ajaks oli Margus juba nii väsinud ja väljendas seda väga kõvasti. Saatsin Mareku Priidule ette lugema ja panin põnni magama. Meie õnneks läkski ta juba selle unega (poole seitsme aeg) ööunne. Edasine õhtu jätkus voodis pikutades ja telekat vaadates. Ei olnud minul enam jaksu midagi kirjutada. Selle ülesande lükkasin sujuvalt homse varna. Kuhu need homsed ülesanded riputan? Oh, eks siis näha ole :) 


No comments:

Post a Comment