Kuidas lapsed endale teleka ostsid (330/365)

Ma olen vaikselt hoidnud silma peal, kui kuskil facebook´i grupis keegi telekat peaks müüma. Kuna lastel on vhs makk, dvd makk ja veel wii mäng ka, ja kui juurde lisada veel digibox, tundub, et telekaekraan ise peitub aparaatide taha. Seega mõtlesin, et kui midagi odavat saaks, siis ostaks neile oma teleka, kus saavad oma multikaid vaadata ja mängida. Kuna jõuluvana lubas Marekule mõne wii  mängu juurde tuua (ja üks tore inimene pidi lastele niisama ühe mängu saatma), siis ilmselt on aasta alguses neil huvi wii mängu vastu suurem, kui kunagi varem.

Eile jäigi silma, et üks inimene soovib oma telekast lahti saada. Kiire uuring olukorra üle ja tuli otsustada, kas ostan või mitte. Või tegelikult oli vaja otsustada, kas lapsed tahaks seda või mitte. Olen neile ennegi seda ideed välja pakkunud, aga tingimusel, et nad oma raha eest selle ostavad. Seega pidin kalkuleerima, kas nende rahakassad kannatavad sellist ostu. 

Kuna telekale oli teine huviline veel ja öeldi, et "kes ees, see mees", siis lubasin telekale järgi minna. Eks kui lapsed poleks nõus olnud, siis oleks ise ostnud, mis siis ikka. Summa ei olnud midagi kaela murdvat (muidu poleks üldse vaatama hakanudki). 

Marekule järgi minnes palusin tal jutu kõige pealt ära kuulata. Ta on oma raha suhtes vägagi kokkuhoidlik ja niisama laristada ei taha. Päris mitu asja on poest ostmata jäänud, sest ta mõtles kui vähe raha tal siis alles jääb. Seega kartsin, et sealt võib tulla väga emotsioonirikkaid puhanguid, kui ma päris suure rahast tema rahakassast ära pean võtma. 

Ta kuulas mõtte rahulikult ära ja arvas, et tal nii palju raha ei ole. Pakkusin siis välja, et kuna tema kasutab ilmselt telekat veidi rohkem, on vanem (ja rahakam) ning telekas jääb tema tuppa, siis tema maksab veidi rohkem ja Mareli siis väiksema osa. Hämmastaval kombel ei tekitanud see mingit probleemi. Ta vist sellel hetkel oli väga uhke, sest ma ikka rõhutasin, et siis on telekas päris teie oma ja jääb tema tuppa. 

Veelgi hämmastavam asja juures oli see, et teda isegi ei häirinud, et üles saab selle sättida alles siis, kui meie oma voodiga toast välja oleme kolinud ja tema oma voodiga sisse kolitud saab. Lubas ilusti oodata. Isegi võimlema minnes jutustas uhkelt terapeudile, et ta ostis õega kahe peale teleka oma raha eest, aga saab seda kasutada alles siis, kui issi suure toa remondi lõpetab. Ma vaikselt muigasin ainult. 

Aga vähemalt olemas ta nüüd on. Täna lubasin veidi telekat ikka näppida ja uurida, sest neil oli õhtul mõned küsimused selle kohta (alustades sellest, et miks puldil nii palju nuppe on ja kuni erinevate ühendusjubinateni välja). 


No comments:

Post a Comment